Ettevõtlus Lihula Gümnaasium 11 klass "Raha kulutamist, mille kohta ei ole kviitungit võetud, ei arvestata raamatupidamises." Hammurabi, Babüloonia kuningas u.2000 a.e.Kr. Tehnilised abivahendid • Puuplaat • Quipu • suan-pan, soroban, abacus Hammurabi.
Download ReportTranscript Ettevõtlus Lihula Gümnaasium 11 klass "Raha kulutamist, mille kohta ei ole kviitungit võetud, ei arvestata raamatupidamises." Hammurabi, Babüloonia kuningas u.2000 a.e.Kr. Tehnilised abivahendid • Puuplaat • Quipu • suan-pan, soroban, abacus Hammurabi.
Ettevõtlus Lihula Gümnaasium 11 klass "Raha kulutamist, mille kohta ei ole kviitungit võetud, ei arvestata raamatupidamises." Hammurabi, Babüloonia kuningas u.2000 a.e.Kr. Tehnilised abivahendid • Puuplaat • Quipu • suan-pan, soroban, abacus Hammurabi koodeks • kes iganes ostis midagi ilma lepingu ja tunnistajateta oli varas ja pidi hukatama • osad 241-277 käsitlevad töötingimusi • Babüloonlased ja egiptlased kasutasid arveraamatuid, milles olid erinevad tulbad erinevaks otstarbeks. Isegi tol ammusel ajal kirjendati sularaha- ja krediittehingud eraldi, peaaegu nagu me tänapäeval teeme Kahekordne kirjendamine • Üks varasemaid eksemplare pärineb Raymond de Rooveri kirjelduse kohaselt aastast 1399. See on bilanss, mis baseerub 12 leheküljelisele originaalile, milline sisaldab 110 nimetust varade poolel ja peaaegu 60 kohustuste poolel. • Tuscanis uuris Francesco di Marco Datini (ca 13351410), omaaegse kuulsa Pratese kaupmehe-pankuri äriregistreid • Luca Pacioli SUMMA - esimene trükitud aruanne kahekordse kirjendamise kohta aastal 1494. Kahekordse kirjendamise traktaat • Kahekordse kirjendamise traktaat on 1. osa Distinctio nona, Tractatus XI, Pacioli de Arithmetica, Geometria, Proporcioni et Proporcionalita, väljaantud "suurepärases linnas" (excelsa citta) Veneetsias 10.novembril 1494. • Pacioli traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik raamatupidamise kahekordse kirjendamise meetodit puudutavad kirjutised. Pacioli traktaat I PEATÜKK Asjad, mis on vajalikud heale kaupmehele ja pearaamatu täitmismeetod, koos selle juurde kuuluva päevaraamatuga, Veneetsias ja igal pool mujal. • Kõige tähtsam neist on raha või mingi samaväärne suurus. • Teine oluline asi äris on olla hea raamatupidaja ja kärmas matemaatik. • Kolmas ja viimane asi on oskus korrastada kõik oma tehingud sellisel süsteemsel viisil, et kõiki neid oleks võimalik mõista vaid hetkelise pilgu pealeheitmisega, s.t. kasu-tades deebet (debito võlgnevused meile) ja kreedit (credito - meie võlg teistele) meetodit. II peatükk • Mis on vara ja kuidas seda kirjendada III peatükk • Näide vara kohta koos kõigi selle juurdekuuluvate formaalse-te nõudmistega IV peatükk • Väga kasulik manitsus ja hea nõuanne tublile kaupmehele V peatükk • Sissekanne, mida selle all mõeldakse, milles seisneb ta tähtsus äris, ja kaupmehe kolm peamist arveraamatut VI peatükk • Esimesest arveraamatust - memorandumist (memoriale) ehk märkmikust.Mis see on ja kuidas sinna sissekandeid teha VII peatükk • Äriraamatute ehtsuse tõestamine. Miks ja kuidas seda tehakse VIII peatükk • Näiteid memorandumi täitmise kohta • Kuidas peaks äriraamatutesse kirjutama kanded, mis on seotud kas su enda või sinu poolt usaldatud inimese reisidega IX peatükk • Üheksa peamist ostuviisi. Kaubad, millised on kas suuremas või väiksemas osas vaja osta ooteajaga X peatükk • Teine tähtis arveraamat, mida kutsutakse päevaraamatuks. Mis see on ja kuidas tuleks seda täita XI peatükk • Kaks väljendit, mida kasutatakse päevaraamatus: "per" ja "a" ning mida need tähendavad Nagu me juba öeldud, tähistab "per" võlgnikku (debitore", olenevalt olukorrast kas ühte või mitut ja "a" võlausaldajat 8creditore), samuti olenevalt olukorrast, ühte või mitut. Mitte kunagi ei tohi kirjutada ühtegi kannet päevaraamatusse ja hiljem pearaamatusse kasutamata neid termineid. Alustades kande kirjutamist, tuleb alustada "per"-ga , sest esimesena tuleb kirjutada deebitor ja kohe peale seda kreeditor, eraldades esimese teisest kahe väikese paralleelse kaldjoonega (virgolette) // nagu alltoodud näites. XII peatükk • Kuidas tuleb teha kirjendeid päevaraamatusse kasutades mõisteid deebet ja kreedit koos paljude näidetega. Veel kaks mõistet, mida kasutatakse pearaamatus - raha ja kapital - ning mida nende all mõista Jumala imel tuleb sul alustada kannete kirjutamist su päevaraamatus kõige esimese nimetusega su varade loetelust, s.o. raha hulk, mida sa omad ja selleks, et teada kuidas kirjutada seda vara oma pea- ja päevaraamatusse, pead sa oskama kasutada veel kahte terminit, milleks on "raha" (cassa) ja "kapital" (cavedale). Raha all mõeldakse sinu varandust või rahataskut (borscia: sõnast bursaehk kott); kapitali all mõistetakse kogu su praegust omandit. See kapital tuleb kirjutada kaupmehe pea- ja päevaraamatusse kui kreeditor ja raha alati kui deebitor. Mitte kunagi sinu ärijuhtimise ajal ei tohi raha olla kreeditis, vaid ainult deebetis. Seega, kui sa viid oma raamatuid bilanssi ja leiad, et raha on kreeditis, viitab see veale. NÄIDE: 8.november MCCCCLXXXXIII Per raha // A-Minu enda kapital nii ja nii palju. Rahas olen ma andnud erinevaid hõbe ja vask münte, kulda ja kuldmünte, nii nagu see on kirjas mu varade nimekirja esimesel leheküljel, kokku nii palju kuld tukateid ja nii palju hõbe tukateid. Kõik Veneetsia rahas, mis teeb arvestatuna 24 grossi ühe tukati eest ja 32 picioli grosso väärtuses kulda. XIII peatükk • Kolmas peamine arveraamat kannab nime pearaamat. Kes seda täidab, selle indeks ja kuidas seda täita ühekordse ja kahekordse kirjendamise korral XIV peatükk • Kuidas ja miks tuleb kirjendid päevaraamatust pearaamatusse üle kanda. Iga kande kohta päevaraamatus tuleb teha kaks kannet pearaamatus. Miks in pearaamatu iga kande juures kaks numbrit XV peatükk • Raha ja kapitali kirjendamine pearaamatus deebetisse ja kreeditisse. Kuupäev iga lehe ülemises servas. Kuidas jagada lehekülg vastavalt vajadusele väikesteks ja suurteks kontodeks XVI peatükk • Kuidas kanded, mis on seotud kaubaga, mida keegi vastavalt oma vara inventuurile omab, võivad pearaamatus olla kirjutatud nii deebetisse kui kreeditisse XVII peatükk • Kuidas korraldada arvepidamine riigiasutuses XVIII peatükk • Kuidas korraldada oma arvepidamine pangakontoriga. Kuidas teha sissekandeid, mis kuuluvad memorandumisse, päeva- ja pearaamatusse, ning laenudest • XIX peatükk • Kuidas kirjendada peamistes arveraamatutes maksed, millised oleme teinud kas käskvekslite või panga kaudu XX peatükk • Tuntud ja tavapärasest erinevate tehingute kirjendamine. Kuidas tuleks need kanda äriraamatutesse. Esiteks: lihtne äritehing ja komplitseeritud äritehing. Näited nende kannete kohta memorandumi, päeva- ja pearaamatus XXI peatükk • Kuidas kajastada arveraamatutes partnerlust XXII peatükk • Eri liiki kulutuste kanded. Kiireloomulised majapidamis-kulud, tavalised või erakorralised kulud, ametnike ja õpi-poiste palgakulu. Kuidas peavad need olema kirjendatud raamatutes? XXIII peatükk • Millist meetodit kasutada laoarvestuses. Kas ladu on su isikliku kontrolli all või kellegi teise vastutuses. Kuidas peaksid laoaruanded olema kirjutatud omaniku isiklikus raamatus, mis on eraldi laoraamatust XXIV peatükk • Kuidas kajastada päeva- ja pearaamatus pangaarveid. Mida nende all mõistetakse. Paberraha mil iganes sul on tegemist pangaga või oled sa ise pankur. Kviitungid vekslite eest - mida nende all mõistetakse ja miks kirjutatakse need välja kahekordselt XXV peatükk • Üks konto, mis tavaliselt on pearaamatus ja mida nimetatakse Tulude ja Kulude kontoks. Miks kasutatakse selle konto jaoks sageli eraldi raamatut; miks ? XXVI peatükk • Kuidas peaks äriraamatutesse kirjutama kanded, mis on seotud kas su enda või sinu poolt usaldatud inimese reisidega • Eesti Vabariigis on raamatupidamiskohustuslaseks kõik juriidilised isikud ning füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE). • Raamatupidamiskohustuslastel tuleb oma raamatupidamise ja raamatupidamisaruandluse korraldamisel lähtuda raamatupidamise seadusest, teistest Eesti Vabariigi normatiivaktidest ning raamatupidamistoimkonna juhenditest (RTJ). Raamatupidamise korraldamise kohustus lasub ettevõtte juhil, kes vastutab selle eest! Selle ülesande täitmiseks võib juht: • teha ise raamatupidamist; • võtta tööle pearaamatupidaja, kes tagab raamatupidamisarvestuse korrashoiu; • moodustada raamatupidamisosakonna, keda juhib pearaamatupidaja; • kasutada raamatupidamisarvestuse teostamiseks lepingulist raamatupidajat; • kasutada raamatupidamisfirma teenuseid Vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusele eristatakse kahte arvestusprintsiipi: • Kassapõhine arvestusprintsiip – kujutab endast raamatupidamise lihtsustatud varianti. Kassapõhise arvestuse kasutamisel kirjendatakse tulud ja kulud siis, kui on toimunud tegelik rahaline tehing. Tulud arvestatakse selle aasta tuludeks, mil raha laekus ning tuludest lahutatakse ainult need kulud, mis välja maksti. • Tekkepõhine arvestusprintsiip – arvestab tulusid ja kulusid perioodil, millal need toimusid. Tulud registreeritakse teenimise hetkel, sõltumata sellest, kas raha laekus või ei, samuti registreeritakse kulud nende tekkimisel, sõltumata sellest, kas raha tegelikult maksti või mitte. • FIE-ks registreerimisel ei moodustu juriidilist isikut • Füüsilisest isikust ettevõtja ei saa iseendaga tehinguid teha ja lepinguid sõlmida • Ettevõtjana registreeritud inimene vastutab kogu oma varaga • Füüsilise isiku pankades avatud kontod on kõik tema omad ja ühtmoodi kasutatavad • FIE ei saa iseendale palka maksta • Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud • Füüsilisest isikust ettevõtja, keda ei kanta äriregistrisse on kohustatud end registreerima enne tegevuse alustamist Maksu- ja Tolliameti kohalikus maksukeskuses. • Ettevõtlustulu võib teenida ka end registreerimata, kuid siis ei ole teil õigust oma kulusid tulust maha arvestada. Registreerimise kohta väljastab Maksu- ja Tolliameti piirkondlik maksukeskus ettevõtjale vastava tõendi, mille saab kätte allkirja vastu. Tõendile on märgitud järgmised andmed: • ettevõtja ees- ja perekonnanimi; • isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta); • elukoht; • ettevõtlusega alustamise ja tegutsemise aeg; • ettevõtluse tegevusala(d); • tegevuskoht või -kohad; • tõendi väljaandmise kuupäev. • Äriregistrisse kandmine ei ole üldjuhul kohustuslik. • FIE kantakse äriregistrisse tema nõudel. • Kohustuslikuks muutub ÄR-s registreerimine siis, kui FIE käive on ületanud 250000 kr, ehk kui ta on muutunud käibemaksukohustuslaseks. • ÄR-s registreerimiseks peab ettevõtja esitama notariaalselt tõestatud avalduse, milles peavad olema – – – – – ettevõtja ärinimi tegevusala ettevõtte asukoht ja aadress ettevõtja majandusaasta algus ja lõpp ettevõtja nimi, isikukood ja elukoht • Avaldusele lisatakse oma allkirja notariaalselt kinnitatud näidis ja sidevahendite numbrid. ÄR-s registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv ja maksta notarile allkirja tõendamise eest. • Füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse äriregistrisse järgmised andmed: – – – – – – ettevõtja nimi, isikukood, elukoht; ettevõtja ärinimi; tegevusala(d); ettevõtluse asukoht ja aadress; ettevõtja staatus (registrisse kantud, kustutatud vmt); esmakande aeg (esmakande kinnitamise aeg). Füüsilisest isikust ettevõtja maksukohustused: FIE peab: • tasuma tulu- ja sotsiaalmaksu avansilisi makseid (v.a kui ettevõtlus on registreeritud hooajalise või ajutisena); • esitama tuludeklaratsiooni ning maksma oma ettevõtlustulult tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makset (kohustatud isik); • pidama tulude ja kulude arvestust; • käibemaksukohustuslasena maksma käibemaksu ja esitama käibedeklaratsioone (vorm KMD); • tööandjana tegutsedes pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse ja arvestama sotsiaalmaksu ning esitama selle kohta maksudeklaratsioone (vorm TSD). Maksuseaduses sätestatud kohustused laienevad ka FIE-le, kes on jätnud ennast Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses registreerimata. Maksuseaduses sätestatud õigused laienevad nimetatud isikule alates tema kandmisest maksukohustuslaste registrisse. Seega, ettevõtlustulust lubatud mahaarvamisi saab teha ainult ettevõtjana registreeritud füüsiline isik. Peamised nõuded, mida kassapõhise arvestuse juures ei pea täitma, oleksid: • ei pea kasutama kahekordset kirjendamist ja koostama kontoplaani • ei kehti nõuded kronoloogiliste ja süstemaatiliste registrite koostamise ja vormistamise kohta – ainus register on päevaraamat • ei pea koostama sise-eeskirju • ei pea koostama raamatupidamise aastaaruandeid • ei arvestata põhivara amortisatsiooni. Vastavalt raamatupidamise seadusele on raamatupidamiskohustuslane kohustatud: • korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest; • dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; • kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; • säilitama raamatupidamise dokumente Raamatupidamisarvestuse algdokument: on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: • • • • • • • dokumendi nimetus ja number; koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingu arvnäitajad (kogus, hind, suma); tehingu osapoolte nimed; tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; • vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Ettevõtluse kulud: • Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. • Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses. Kulude ettevõtlusega seotuse aspektid: • kas selline kulu on üldse ettevõtlusega seotud • kui on, siis kui suures ulatuses Et kulu saaks tulust maha arvata, peab ettevõtja: • olema ise raha välja andnud ja • omama kulu kohta nõuetekohast dokumenti. Kuidas on kulud ettevõtlusega seotud? Igal firmal on • • • • • • • • • ruumid ; mööbel; töövahendid ; sidevahendid ; tööriided ja jalanõud ; transport ; erialane kirjandus; ajakirjandus ; kontoritarbed. Ei tohi unustada ERISOODUSTUST! Kulud võivad olla: • Seotud ainult ettevõtlusega • Seotud ainult isikliku eluga • Seotud osaliselt ühe, osaliselt teisega • Iga üksiku kulutuse seotust ettevõtlusega tuleb hinnata lähtudes ettevõtluse sisust. • Kulu võib olla vajalik ka mitte otseselt sellel aastal konkreetse tulu teenimiseks, vaid ettevõtluse arendamiseks: selleks et tulevikus rohkem teenida. • Päevakorral võib ka olla vajadus ettevõtlust säilitada. Dokumendita pole kulu! • Kulud peavad kõigepealt olema dokumentaalselt tõestatud, st kõigi kulude kohta peab olema raamatupidamise seaduse nõuetele vastav algdokument. • Kui ei ole paberit, ei ole ka kulu. • Kulusid tõendavad dokumendid peavad olema ettevõtja enda raamatupidamises. Töötingimused: • Olmeruumid on riietus-, pesemis-, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, einestamisruumid ning muud elukondlikud ruumid. • Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu. • Tööriietust kandvatele töötajatele on vaja ette näha riietusruumid. Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute ja või duššidega ning sooja ja külma veega. • Tööandja on kohustatud: – Korraldama töötajate tervise kontrollimise ja muude töötervishoiuteenuste osutamise – Määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad ja korraldama neile tööandja kulul väljaõppe – Tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse – Omal kulul andma töötajatele töökaitsevahendeid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad nõuab ning korraldama töötajatele isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe. Ettevõtlusega osaliselt seotud kulud: • Kuludest, mis on ainult osaliselt ettevõtlusega seotud, võib maksumaksja tulust maha arvata ainult selle osa, mis on tema ettevõtlusega seotud. • Mingeid piire, kui palju isikliku elu ja ettevõtluse vahel jagunevatest kuludest võiks ettevõtlusega seotuks arvestada, pole tulumaksuseaduses kirjas. • Ettevõtjal on õigus kanda kuludesse tema ettevõtlusega seotud kulude osa – peab ainult arvestama sellega, et seotuse suurust peab suutma vajaduse korral tõestada. • Kui midagi kasutatakse nii isikliku elu tarbeks kui ka ettevõtluseks, ei tohi kuludesse kanda kogu maksumust. Mõelge hästi, kas teil õnnestub kohut veenda selles, et ettevõtlusega seotuse % on 100? See tähendab ju, et isiklikuks otstarbeks kasutamise % on 0… Riigikohtu seisukoht: • Kui puuduvad tõendid, mille alusel saaks täpselt kindlaks määrata kulutuse ettevõtlusega seotud osa, ja kui on mõistlik eeldada, et kulutuse ettevõtlusega seotud osa ja mitteseotud osa on enam-vähem võrdsed, siis võib maksuhaldur lugeda ettevõtlusega seotud osaks 50% kulutustest. • Nii et kui tunnete, et mingi kulutus on ettevõtlusega seotud rohkem, kui 50% ulatuses, peate suutma seda tõestada. Isiklikud kulud ettevõtluse raamatupidamises: • FIE peab vajaduse korral tõestama ka osa isiklike kulutuste olemasolu: kui kulutus oli ainult osaliselt ettevõtlusega seotud, tuleb tõestada, et ettevõtluse kuludesse on sellest kantud ainult osa, st et kogu tegelik kulu oli isikliku osa võrra suurem. • Arvestuse seisukohast on õigem panna kõik ostud, millest kas või osa on seotud ettevõtlusega, päevaraamatusse kirja täissummaga ning kas sealsamas selleks mõeldud lahtrites või tuludeklaratsiooni koostamisel arvutada välja see osa, mis ostu täissummast läheb ettevõtluse kuludesse. Siis on täidetud kõigi seaduste nõuded ja päevaraamatut lugedes on selge, kui palju kulutati kokku ja kui palju sellest kulus ettevõtlusele. • Kõik üht laadi kuludokumendid tuleb säilitada ettevõtluse raamatupidamises ja kõigist võtta sama protsent. • Kindlasti tuleb silmas pidada, et kui abikaasadest üks on FIE, siis need pere kulutused, mis on mingilgi moel ettevõtlusega seotud, käiksid ainult läbi ettevõtja pangakonto.