Hüdroloogiline seire ja üleujutused

Tiia Pedusaar Juta Kuik, Olga Kovalenko

Keskkonnaministeerium, veeosakond Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, hüdroloogia osakond

Eesti pinnavete hüdromeetriline võrk (www.emhi.ee)  Hüdromeetrilistel vaatlustel pikaajalised traditsioonid: Reihan, A.2005. Hüdroloogilistest vaatlustest Eestis. Eesti Maaparandajate Selts, Toimetised nr. 6, Tallinn.  Juske, A.1991. Insener August Velner. „Valgus“ Tallinn.

Esimesed hüdromeetrilised vaatlused Suurel-Emajõel Tartus Kivisilla juures 1867.a.

  Süstemaatilised vooluhulga mõõtmised algasid 1902.a. Narva jõel ja Peipsi järvel 10-l veemõõdujaamal.

Seisuga jaanuar 2010 koosneb hüdromeetriline võrk: 54 jõe-, 1 järve- ja 1 veehoidla ja 12 rannikumere jaamast

Hüdroloogilisi vaatlusi teostavad jaamad Allikas: www.emhi.ee

Hüdroloogilistel vaatlustel mõõdetavad või vaadeldavad elemendid:  Sisevete jaamad Veetase; veetemperatuur; veetaimestiku kirjeldus; jääolude vaatlused; jää ja lobjaka paksus; vooluhulk m3/s (2-3 korda kuus; suurveeperioodil 5-6 korda kuus);  Rannikumere jaamad Veetase; veetemperatuur; lainetus paksus jääl – suund ja kõrgus; nähtavus mere poole; jäänähted merel: jääkatte seisund, jääpaksus, lume  automaatne ja manuaalne andmete kogumine Allikas: www.emhi.ee

Üleujutuste direktiiv ja seos hüdroloogilise seirega  Üleujutuste direktiivi (2007/60/EC) transponeerimine liikmesriigi õigusloomesse (26.11.2009) Veeseaduse muudatus:  5 1 . peatükk „Üleujutusohuga seotud riskide hindamine ja maandamine“ [RT I 2010, 43, 254 – jõust. 17.07.2010]

Üleujutusohuga seotud esialgne hinnang (22.12.2011)

Kohati pikad ja katkematud vaatlusread ja hästi analüüsitud maksimumveetasemed kuid puuduvad andmed kui suure maa ala vesi üleujutas; Edaspidi kasutatakse hüdroloogilise seire andmeid modelleerimisel direktiivi rakendamise järgmistes etappides   Ohu- ja riski kaardid (22.12.2013) Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad (22.12.2015)

Üleujutusohuga seotud esialgne hinnang (1)       

Üleujutus (direktiivi ja veeseaduse mõistes) maa-ala ajutine kattumine veega - on harilikult veega katmata

Kõik üleujutuste liigid sh ka need mis pole seotud veekoguga flush flood (= äkktulv), pluvial flood (=sademevee üleujutus) Paisude purunemisest põhjustatud üleujutused Kanalisatsiooni süsteemidest põhjustatud üleujutuse võib liikmesriik kõrvale jätta

Kokku koondada info asetleidnud üleujutuste kohta (koht, ulatus, kulgemise teed, kestus)

KOV, EMHI, 2010 a. kevade satelliidiandmed, EELIS, uurimistööd, teadusartikllid jne.

Vee ja kanalisatsiooni süsteemid, sadeveekanalisatsiooni puudumine, maaparanduskraavide kinnikasvamine Andmebaas 62 üleujutussündmuse kirjeldusega

Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang (2)  Eristada olulised asetleidnud üleujutused, mis põhjustasid või võivad tulevikus põhjustada kahjulikke tagajärgi.  Kriteeriumid : 1. takistas operatiivteenistuste, haiglate, lasteaedade,koolide ja avalik õiguslike hoonete tööd 2. ohustas IPPC kohuslast käitist või üle 2000 IE reovee puhastit 3. vähendab I või II kaitsekategooria liigi levikut tuvastatud elukohal, avaldab olulist negatiivset mõju Natura 2000 alale 4. hävitab või kahjustab kultuuriväärtust 5. esineb planeeringuga määratud tiheasustusalal 6. seab reaalsesse ohtu inimese elu 7. takistab liiklemist põhimaanteedel, tugimaanteedel ja kõrvalmaanteedel

Üleujutusohuga seotud esialgne hinnang (3)   Andmebaas 27 olulise asetleidnud üleujutusega, peamiselt viimase 10 aasta jooksul toimunud.

 Andmebaas sisaldab iga üleujutuse kohta: esinemise tõenäosus (veeseadus § 33 4 ) ; valgala registrikood; üleujutuse liik, üleujutuse alguse kuupäev, kestus päevades, koordinaadid ja pindala (ha) Üleujutuste liigid (WG F, Summary on flood types- 1 st draft) :

4 1

1 2 3 4 5 6 1.sujuvalt kujunevad üleujutused rohkete sademete ja/või lumesula tõttu üleajavatest jõgedest, järvedest 2.tihesasustusalal sademeveeüleujutused 3.vihma või lumesulaveest põhjustatud üleujutus väljaspool tiheasustusala 4.rannikumere veetaseme tõusust põhjustatud üleujutus 5. kombinatsioon 2 ja 3 6.kombinatsioon 3 ja 4

Üleujutusohuga seotud esialgne hinnang (4)  27 olulise üleujutuse andmed on aluseks, mille abil määratakse piirkonnad, kus esinevad või tõenäoliselt võivad esineda üleujutusohuga seotud olulised riskid (olulised riskipiirkonnad) (direktiivi Art 5 ja veeseaduse § 33 3 lg 4).

Kriteeriumid täpsustada/defineerida  Avalikustamine  Oluliste riskipiirkondadele tuleb teha ohu- ja riski kaardid ning üleujutusohuga seotud riskide maandamisplaanid

Üleujutuste direktiivi filosoofiast:    Kliimamuutuse tagajärg on äärmuslike ilmastiku sündmuste sagenemine s.t. üleujutused<>põuad

Loodusõnnetustega hakkama saamine

: valmisolek – üleujutuste prognoosimine, varase hoiatamise süsteemid – hüdroloogiline ja hüdrometeoroloogiline seire riskide maandamine „more space for water“ + infrastruktuuride rajamine

Solidaarsuse printsiip

: ühe ja sama jõe valgala hõlmab erinevaid riike Reini jõgedel – kooskõlastatud – 2002.a. Elbe ja Doonau üleujutused – äratuskell - Koostöö jõgede kommissionid N: Doonau ja maandamiskavaga kehtestatavad meetmed ei tohi oma ulatuse ja mõju tõttu oluliselt suurendada riske piiriüleses vesikonnas üles või allavoolu asuva välisriigi territooriumil v.a. kui on

Üleujutustest infot:  Europe Commission – Joint Research Centre The European Flood Alert System (EFAS) - EMHI http://efas-is.jrc.ec.europa.eu/ http://natural-hazards.jrc.ec.europa.eu/ http://floods.jrc.ec.europa.eu/  Loomisel on andmebaas ajaloos toimunud olulisematest üleujutustest Euroopas

Üleujutused Euroopa Liidu liikmesriikides 2010.a.

 Portugal (Madeira, veebruar)  Poola (mai-juuni)  Ungari (mai-juuni)  Rumeenia (mai-juuni)  Slovakkia (mai-juuni)  Tsehhi (mai-juuni)  Prantsusmaa (mai-juuni)  Saksamaa (mai)  Sloveenia (september)  Malta (oktoober) Eesti (aprill) ?

Mis see on: kevadine suurvesi ja üleujutus direktiivi mõistes või ainult kevadine suurvesi?

Tartu , aprill 2010

Täname kuulamast!

Most people think that flooding can never happen to them, well it can.