Transcript Eesti agrokliimast viimasel 50 aastal

EESTI AGROKLIIMAST
VIIMASEL 50 AASTAL
Laine Keppart
Saku 08.12.2010.
Jõgeva Sordiaretuse Instituut
Eesti kliimat mõjutab Atlandi ookean koos
Golfi hoovuse ja Islandi miinimumiga ning
Euraasia manner. Kohaliku kliima
kujundajana on Eestis tähtsad Läänemeri ja
kõrgustikud. Suure geograafilise laiuse tõttu
on kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja
õhutemperatuuri aastaajaline kõikumine.
Ettekandes on kasutatud EMHI ja ELUSi vaatlusvõrgu
andmeid
Keskmine päikesepaiste kestus Jõgeval
600
500
Tundi
400
Keskmine
Maksimaalne
300
Minimaalne
200
Võimalik
100
0
I
II
III IV
V VI VII VIII IX
X
XI XII
Kuu keskmised õhutemperatuurid
20,0
Vilsandi
15,0
Virtsu
Temperatuur, °C
Väike Maarja
10,0
Võru
5,0
0,0
I
-5,0
-10,0
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
IX
X
XI
XII
Aasta kõige soojema kuu (juuli) keskmine õhutemperatuur ja
suve absoluutne maksimaalne õhutemperatuur (°C)
Aasta kõige külmema kuu (jaanuar, veebruar) keskmine
õhutemperatuur (°C) ja absoluutne minimaalne õhutemperatuur
viimasel 50 aastal
Vegetatsiooniperioodi pikkus päevades
(ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 5 °C)
Keskmine efektiivsete temperatuuride summa (°C)
2010. a suve keskmine õhutemperatuur Jõgeval
võrreldes 1964-2009. a keskmisega
Öökülmavaba perioodi
keskmine pikkus õhus (päevades)
Viimase kevadise öökülma õhus (maapinnast 160200 cm kõrgusel) esinemise keskmine kuupäev
29.-30. mai 1975. hiline öökülm ja lumikate
Erakordselt hiline tugev öökülm õhus
12.-13. juunil 1984. a
2004. a 13. ja 14. mai öökülmade jaotus õhus
Esimese sügisese öökülma õhus
esinemise keskmine aeg
Sademete hulk, mm
Keskmised kuu sademete summad
100,0
90,0
80,0
70,0
60,0
50,0
40,0
30,0
20,0
10,0
0,0
Vilsandi
Virtsu
V-Maarja
Võru
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
IX
X
XI
XII
Keskmine sademete hulk (mm)
1. aprillist kuni 30. oktoobrini
Perioodi 1. juuni kuni 31. august pikaajaline
sademete keskmine
Perioodi 01.06.-31.08.2010. sademete jaotus
Perioodi 01.07.-10.08.2010. sademed
Väiksemaid sajuhulki (mm) EMHI ilmajaamades
perioodil 1. juunist kuni 31. augustini aastatel 1970-2009.
1
2
3
3
4
5
6
7
8
9
10
50 Kunda
60 Ristna
63 Kuressaare
71 Kuressaare
72 Kuressaare
74 Tartu-Tõravere
74 Türi
74 V-Maarja
79 Valga
82 Tiirikoja
86 Pärnu
2006
1975
1997
1999
1975
1992
2006
2006
2006
1992
1993
Märkus: Tabel koostatud
EMHI agrometeoroloogiliste
(meteoroloogiliste)
bülletäänide andmetel
Väikestele sademete hulkadele kaasneb sageli kõrge temperatuurirežiim, mis omakorda süvendab sademete nappusest tingitud põuda.
Käesoleva sajandi kõige põuasemad suved esinesid 2002. ja 2006. a.
2002. a aprilli ja mai sademete jaotus
2002. a. põuase augustikuu sademete jaotus
Suurimaid sademete hulki (mm) EMHI ilmajaamades
perioodil 1. juunist kuni 31. augustini aastatel 1970-2010.
1 498 Väike-Maarja MJ
1998
2 454 Jõgeva AMJ
1998
3 453 Türi MJ
1998
4 451 Jõhvi MJ
1998
5 444 Valga MJ
1978
6 434 Tiirikoja JJ
1998
7 432 Jõhvi MJ
2008
8 432 Kuusiku MJ
2009
9 426 Võru MJ
1988
10 424 Tõravere Akt.MJ
1998
………………………………………….
13 412 Võru MJ
2010
………………………………………….
16 404 Tallinna MJ
2004
………………………………………….
19 400 Jõhvi MJ
2003
Märkus: Tabel koostatud
EMHI agrometeoroloogiliste
(meteoroloogiliste)
bülletäänide andmetel
Ilmajaamadest veelgi suuremaid sademete hulki registreeriti nime-tatud perioodil 1998.
aastal Jõgevamaa Kääpa HMPs — 578 mm, Ida-Virumaa Ed. Vilde nim. kolhoosis Kadilas
— 533 mm, Jõgevamaal Maarja kolhoosis — 501 mm.
1998. a 1. juunist kuni 31. augustini sademed
1998. a on pärit mitmeid sajurekordeid. Põllud jäid pikaks ajaks vee
alla, augustis tera kasvas peas, kartulid mädanesid. Kuigi septembris
sajud lakkasid, ei saadud pehmeks muutunud põldudelt alles jäänud
saaki kätte.
1978. a 1. juulist kuni 30. septembrini sademed
1978. a oli mai kuiv, kuid juunis läks sajule ja kolm järgnevat kuud
olid erakordselt sajused. Põllud olid vee all ja palju saaki jäi koristamata. Pärnu madalikul asuvatel põldudel lainetas lausaliselt vesi.
Kolme kuu sajusumma ületas paiguti normi 2,5 kordselt.
Keskmine lumikattega päevade arv
Kokkuvõte
Üldine taimekasvuperiood (õhutemperatuur püsivalt
üle 5 kraadi) vältab Eestis keskmiselt 175…195
päeva. Lühim on periood riigi kirdeosas ja
Pandivere kõrgustikul ning pikim Lõuna-Eestis
ja saartel.
Efektiivseid üle 5 °C temperatuure koguneb
keskmisena aasta jooksul 1400-1550 °C
Öökülmavaba periood vältab keskmisena mandril
120-150 päevani, rannikul ja saartel 140-180
päevani.
Äärmustemperatuurideks on Eestis mõõdetud
viimasel 50 aastal -42,6 (1978.a) ja 35,6
(1992.a).
Sademeid tuleb vegetatsiooniperioodil (1.aprillist
kuni 31. oktoobrini) keskmisena 350-490 mm ja
südasuvisel perioodil 1. juunist kuni 31. augustini
Eesti mandriosas valdavalt 200-250 mm, LääneEesti rannikul ja saartel alla 200 mm.
Lumikattega päevi on on Mandri-Eestis keskmisena
100-130, kõige rohkem Haanja, Otepää ja
Pandivere kõrgustikul, Kirde-Eestis ja Vooremaa
põhjaosas. Lääne-Eesti saartel on lumikattega
päevi 70-100 päeva.
Ettekandega seotud kirjandus:
Eesti ilma riskid. Koostaja: T. Tammets. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia
Instituut. Tallinn 2008.
Keppart, L., Loodla, K., Raudsepp, H-M. 2006. Eesti keskmisi ja äärmuslikke
agrokliima näitajaid aastatel 1961…2005. — Agronoomia 2006. Koostaja: H.
Nurmekivi. AS Altex, Jõgeva. Lk 253…256.
Keppart, L., Loodla, K., Raudsepp, H-M. 2007. Aktiivsest soojust Eestis. —
Agronoomia 2007. Koostaja: J.Kadaja. AS Rebellis, Saku. Lk 151…154.
Keppart, L., Loodla, K., Raudsepp, H-M. 2008. Öökülmast kui ohtlikust
ilmastikunähtusest. — Agronoomia 2008. Koostaja: J.Jõudu. AS Rebellis,
Saku. Lk 165…168.
Jooksva aasta materjalid agrokliima kohta Jõgeva Sordiaretuse Instituudi
kodulehel: www.sordiaretus.ee