Transcript Seeneriik
Seeneriik Elupaik • Põhiliselt maismaal • Leidub ka vees • Maismaal: • Maapinnal • Taimede ja loomade sees • Taimede ja loomade peal • Surnud orgaanilise aine peal • (metsakõdu) Nõuded elutingimustele ja keskkonnale • Toitained • Niiskus • soojus Seene- ja taimeraku võrdlus Seene- ja loomaraku võrdlus Seeneraku toitumine • Desturent • Suudavad lõhustada selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba nt-x tselluloos ja ligniin • Omastavad vett ja vees lahustunud toitaineid läbi õhukese rakukesta • Heterotroof • Surnud orgaaniline aine • Elusorganismist toituvad – parasiidina või sümbiondina • Seeneniidid eritavad keskkonda läbi rakukesta mitmesuguseid ühendeid, mis lõhustavad süsivesikuid jt aineid, seeneniidid imevad lõhustunud ained endasse Koht looduse aineringes •Lagundaja •Kääritaja •Mükoriisa •samblik Mükoriisa - seenjuur • Sümbioos taimejuurega – põimuvad juurte ümber või tungivad juure sisse • Seen – hangib vee ja mineraalained • Taim – muudab need orgaaniliseks aineks • Enamik mükoriisasid ei suuda teineteiseta eksisteerida • Nt-x – kanarbik, käpalised, paljud puud Parasiitseened •Seenhaigused nii taimedel kui loomadel •Mikroskoopilised eluvormid •Nt-x kõrrerooste •Nõgiseen •jahukaste Torikulised • Kahjustavad nii elusat kui surnud puitu • Mädandavad puutüvesid, juuri, kände, majade puitdetaile • Alustavad südamikust ja viljakeha (kabja või lehviku kujuline) ilmub tüvele alles aastate pärast • Kasvab edasi ka puu hukkumise järel, vanus inimeaga võrreldav • nt-x tuletael, väävlik, majavamm Hallitusseened • Nutthallik – ristvaheseinad rakkudel puuduvad, läbipaistev seeneniit hargneb nagu üks paljutuumaline rakk • Pintselhallik – mütseel koosneb samuti läbipaistvast seeneniidist, kuid see on ristvaheseintega eraldatud Paljunemine -eostega • Õhus on alati ja kõikjal seente eoseid • Niiskes ja soojas õhus, kus on piisavalt toitaineid hakkavad arenema seeneniitide tippudes – eoslad • Valminud eosed väljuvad ja kanduvad õhuvooluga laiali, sattudes soodsatesse tingimustesse hakkavad idanema Pärmseened • Üherakulised organismid • Paljunevad pungudes ja eostega • Toituvad suhkrutest • Elutegevus anaeroobses keskkonnas, kus glükoosi lagunemise käigus tekib süsihappegaas ja alkohol KÄÄRIMINE • ( inimesel laguneb glükoos CO2-x ja veeks !!!!!!!!! Aeroobsetes tingimustes. • Anaeroobsetes tingimustes tekib piimhape Pärmseente levik • Küpsed lihakviljad • Taimede mahl (nt-x kasemahl) • Vees ja mullas • Õhus, (põhjustavad lahtises nõus mahla käärimist nt.-x) • Võivad põhjustada loomadel ja inimestel seenhaigusi Pärmseene ja äädikakärbse sümbioos • Pärmseen elab puuviljakärbse soolestikus • Aitab kärbsel seedida mahla • Kui kärbes muneb viljalihasse, läheb sinna ka pärmseeni • Pärmseened paljunevad kiiresti, olles toiduks kärbse vastsetele • Teeseen – pärmseen + äädikhappebakter Kübarseened Samblik •Vetika •ja seene sümbioos • Koorik, leht ja põõsas• samblik Munaseened • Saprotroofid ja parasiidid - protist • Teatud elustaadiumis moodustavad väliselt seeneniitidega sarnanevaid struktuure. • Võivad paljuneda nii suguliselt - oospoor, kui mittesuguliselt – liikuvate rändeoste zoospooride abil. Limaseen • Puuduvad seeneniidid • Rakukest ainult eostel • Suurema osa elust abööbitaolised, liiguvad kulendite abil • Eostest arenevad liikumisvõimelised rändeosed Tähtsus • • • • Saprotroof Biotroof Sümbiotroof pärmid