Riigi pensionisüsteemi jätkusuutlikkus

Tarmo Olgo tulemusauditi osakonna peakontrolör Riigieelarve kontrolli komisjon 10.03.2014

Üldist Eesti pensionisüsteemist

• Kulud 2013. aastal – 1,61 miljardit, 21% riigieelarvest • Pensionäride arv on üle 400 000, kellest valdav osa ca 300 000 saab eri liiki vanaduspensione • Pensionisüsteem on kolmesambaline: – I sammas – nn riiklik pension, mida finantseeritakse sotsiaalmaksust (16% palkadelt), suurus sõltub nii staažist kui ka sissetuleku suurusest ja muudest asjaoludest; – II sammas – nn kohutuslik kogumispension, mille suurus sõltub aja jooksul tehtud sissemaksete suurusest (2% isiku palgast +4% lisab riik sotsiaalmaksu laekumisest) ja arvust ning pensionifondi tootlusest. II sambaga oli liitunud 2014. aasta alguse seisuga ca 615 000 inimest.

– III sammas – vabatahtlik, 68 000 inimest kindlustuslepingu sõlminud, 56000 inimest liitunud III samba fondidega.

Auditi käigus hinnati,

• kas riik on välja töötanud lahendused pensionisüsteemi kohandamiseks rahvastikuprotsessidega; • kas riik on kujundanud pensionisüsteemi selliselt, et see motiveeriks inimesi võimalikult kaua tööturul püsima; • kas II pensionisamba fondides kogutava raha juhtimiseks on loodud reeglid ja stiimulid, mis tagaksid vähemalt raha säilimise ning soovitatavalt ostujõu kasvu; • kas pensioni eriskeemid on põhjendatud ning ajakohased.

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus

•

Riik vajab pikaajalist plaani, kuidas tagada pensionisüsteemi kestlikkus

Kuni 2026. aastani on kavandatud tõsta pensioniiga 65. eluaastani. Pärast seda hakkab pensionäride arv kiirelt kasvama; • Pensionikindlustus on puudujäägis vähemalt kuni 2060. aastani; 2014. aastal on planeeritav puudujääk ca 363 miljonit eurot, 2017. aastal on puudujäägiks planeeritud juba 474 miljonit eurot > Nii suur puudujääk pärsib teiste valdkondade arengut; • II samba rakendumine vähendab küll tulevikus puudujääki, kuid mitte piisavalt; • Peamine puudujäägi põhjus – demograafilised protsessid = 2060. aastal peab üht pensionäri üleval 1,3 töötajat, 2008. aastal oli see 1,7.

•

Riigikontrolli soovitus:

leida hiljemalt 2016. aasta lõpuks Eesti demograafilist ja majanduslikku olukorda ning pensionisüsteemi eripära arvesse võttes kõige sobivam automaatne kohandumismehhanism. Leppida selle mehhanismi tingimused kokku võimalikult vara, et seda rakendada alates 2026. aastast, mil lõpeb kindlaksmääratud pensioniea tõus.

Pensionite eriskeemid

Pensionisüsteem peab tagama, et inimesed töötavad võimalikult kaua

• Pensionile minnakse ametlikust vanaduspensionieast varem: 2012. aastal oli keskmine pensionile mineku vanus: –

59,6

(kui jätta välja töövõimetus- ja toitjakaotuspension); –

52

(kui võtta arvesse kõik pensionärid).

• Pensionile mineku iga ei ole hoolimata keskmisest eluea kasvust sugugi kasvanud (

vt joonis järgmisel slaidil

); • On palju pensioni eriskeeme: ca 40% meestest ja 30% naistest saab eri liike pensione enne vanaduspensioniiga: – Töövõimetuspension; – Ennetähtaegne vanaduspension; – Väljateenitud aastate pension – Soodustingimustel vanaduspension – Eripension • Eri liiki pensionitele kulu ca 25% pensionikindlustuse rahast.

Keskmine oodatav eluiga ja pensionile mineku vanus 2005 –2012

80 75 70 65 60 55 50 45 40 72,8 58,4 50,3 73 59,4 51,5 73 59,2 52,2 74 58,8 51,3 75 59,4 51,2 75,84 59,8 52,4 76,28 61 52,7 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Keskmine oodatav eluiga sünnimomendil Keskmine pensionile mineku vanus (v.a. toitjakaotus- ja töövõimetuspension) Keskmine pensionile mineku vanus 76,21 59,6 52 2012

Pensioni eriskeemid

Väljateenitud aastate pension ja soodustingimustel vanaduspension

• • • • Väljateenitud aastate pension (VAP) ja soodustingimustel vanaduspension (SP) – loodud teatud ametialade esindajatele ja võimaldavad varasemat pensionileminekut, kuna töö on ühel või teisel moel tervistkahjustav; Riigikontrolli analüüs näitas aga, et need isikud ei olnud rohkem haiged, nende seas ei olnud rohkem puudega ja/või töövõimetusega isikuid, kui samas vanuses keskmiselt Suur osa VAP ja SP saavatest isikutest töötas pärast pensioniea saabumist edasi (osa isegi samal ametikohal, loobudes seejuures pensionist)

Seega puuduvad väljateenitud aastate ja soodustingimustel vanaduspensionäride erikohtlemiseks objektiivsed põhjendused: nende tervis pole kehvem ja nad saavad edasi töötada.

Pensioni eriskeemid

Ennetähtaegne vanaduspension

• Ennetähtaegsele pensionile võib minna kuni kolm aastat enne vanaduspensioniiga, kuid siis hakatakse saama vähem pensioni (pensioni vähendatakse 0,4% võrra iga kuu eest, mil varem pensionile minnakse).

• Ennetähtaegset vanaduspensioni kasutavad need, kes tööturul hakkama ei saa – kolmveerand neist olid enne töötud, 18% töövõimetud.

• Seega kannab tööturg oma probleemid ja kulud pensionikindlustusse.

•

Riigikontrolli hinnangul puudub ennetähtaegsel vanaduspensionil sellisel kujul mõte, sest see ei aita kaasa vanemaealiste tööturul püsimisele.

Pensioni eriskeemid

Eripensionid

• • • • • Eripensione makstakse teatud ametialade esindajatele ( näit politsei- ja piirivalveametniku, kaitseväelase pension). Varem oli selliseid ameteid rohkem.

Keskmine eripension on kaks kord suurem kui keskmine pension.

Eripensionite maksmiseks on Siseministeerium ja Kaitseministeerium tulevikku ulatuvaid rahalisi kohustusi võtnud vastavalt 560 ja 208 miljoni euro ulatuses.

1990ndate alguses oli eripensioni maksmise põhjenduseks rahapuudus, mille tulemusena ei saanud korralikku palka maksta. Teine põhjendus oli sõltumatuse tagamine.

Riigikontrolli hinnangul ei ole eripensioni maksmisel toodud põhjendused enam aja- ega asjakohased ning eripensionite süsteem ei ühildu nn sammaste süsteemiga. Riik ei ole suutnud eripensionite reformi lõpuni viia.

Soovitused seoses pensioni eriskeemidega

•

Riigikontrolli soovitus sotsiaalministrile koostöös sise-, justiits- ja kaitseministriga

: arvesse võttes õiguspärase ootuse printsiipi ja õiguskindluse põhimõtet, valmistada ette eripensioni saamise õiguse kaotamine vastaval alal tööle hakkavate uute inimeste jaoks hiljemalt 2014. aasta lõpuks. (Säilitada eripension juba ametis olevate inimeste ja eripensioni saavate inimeste puhul.) •

Riigikontrolli soovitused sotsiaalministrile:

kaaluda väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni kaotamist ning asendada vajaduse korral osal ametialadel töötavate inimeste puhul pensioni eriskeemid tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid või kompenseerida see suurema palgaga. Juhul, kui riik peab siiski vajalikuks soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide süsteemiga jätkata, siis suurendada oluliselt tööandjate vastutust. •

Riigikontrolli soovitus sotsiaalministrile ning haridus- ja teadusministrile:

analüüsida põhjalikult teiste sotsiaalkindlustussüsteemi osade võimalusi aidata seni ennetähtaegse pensioni valinud inimesi (keele , täiendus- ja ümberõpe), et suurendada edaspidi nende konkurentsivõimet tööturul. Seejärel kaaluda ennetähtaegse pensioni saamise võimaluse kaotamist.

II samba rakendumine

Vahet II samba ootuste ja võimaluste vahel tuleb vähendada

• II sammast on 12 aastat, kuid seni ei ole see veel täitnud ühtegi selle loomisel nimetatud eesmärki: 1.

2.

Keskmise pensioni asendusmäära languse vältimine ja pensionide ostujõu kasv – prognooside kohaselt edaspidi pensionäride elujärg ei parane, heal juhul suudetakse hoida tänast taset.

Pensionisüsteemi ohustavate riskide (demograafilised, poliitilised, majanduslikud riskid) hajutamine erinevate pensionisammaste abil leevendab tulevikus teatud määral demograafilistest protsessidest tingitud survet pensionikindlustuse eelarvele, kuid sellest ei piisa.

3.

Individuaalse huvitatuse ja vastutuse suurendamine pensionisüsteemis - II sambaga ühines oodatust enam pensionikogujaid, kuid nende ootused uuele süsteemile on ebarealistlikud.

4. Eesti majanduskasvu ja finantsturgude arengu soodustamine – Eestisse investeeritakse vähe.

5.

Päevapoliitilise sõltumatuse vähendamine – I sammas moodustab pensionist ka 50 aasta pärast

ca

60%, lisaks õõnestas riigi maksete peatamine süsteemi usaldusväärsust.

II samba toimimist pole riiklikult piisavalt juhitud

• II samba pensionifondide reaaltootlus ei ole keskmiselt oluliselt ületanud inflatsiooni (lühidalt ja lihtsustatult öeldes) • II samba fondide tasud on kõrged ning ei ole seotud ei fondi tootluse, mahu ega investeerimisstiiliga.

• II samba tasud on OECD võrdluses kõrged, tootlus aga madal.

•

Eelnevas on muu hulgas põhjuseks ebapiisav konkurents, mille parandamiseks ei ole Rahandusministeerium otsustavaid samme astunud.

Soovitused seoses II samba rakendamisega

•

Riigikontrolli soovitused rahandusministrile:

– muuta pensionifondide tegevust puudutavaid õigusakte nii, et fondihaldus oleks efektiivsem ning elavneks konkurents, mis võimaldaks saavutada väiksed tasud või suure tootluse. Sealhulgas tuleb täiendavalt analüüsida valitsemistasude sidumist investeeringute struktuuri või tootlusega. – analüüsida võimalusi suurendada pensionifondide kodumaiste investeeringute osakaalu. Täiendada analüüsitulemuste põhjal II samba fondidega seotud õigusakte, et soodustada investeeringuid Eestisse ning seeläbi toetada Eesti majanduskasvu ja finantsturgude arengut.

•

Riigikontrolli soovitus sotsiaalministrile koostöös rahandusministriga:

suurendada inimeste teadlikkust pensionisüsteemi toimimisest, isiklikust vastutusest pensioni suuruse kujundamisel ja võimalustest vanaduspõlveks lisasissetulek kindlustada.

Kokkuvõtteks

• Riigikontrolli hinnangul vajab riik tööealiste inimeste vähenemise, pensionäride arvu suurenemise ja oodatava eluea kasvu tingimustes jätkusuutlikku pikaajalist plaani, eriliiki pensionide reformimist ja II samba fondide regulatsiooni edasiarendamist. • Praegune süsteem soodustab varajast pensionile minekut, mis süvendab pensionikindlustuse puudujääki.

• Kohustusliku kogumispensioni süsteemi oleks aga vaja rakendada viisil, mis viiks soovitud tulemusteni ja looks toimiva konkurentsi II samba fondide vahel.

Aitäh

%

Fondide tootluse ja valitsemistasude võrdlus aastatel 2010 –2013

10 5 0 30 25 20 15 2,5 2 1,5

%

1 0,5 0 Tootlus (vasak telg) Valitsemistasu (parem telg) Keskmine valitsemistasu Allikas: pensionikeskuse statistika, pensionifondide tingimused

Fondide valitsemistasude ja mahtude võrdlus

2,5 2

%

1,5 1 0,5 0 500 450 400 350 300 250 200 150 100 50 0 Fondi maht 1.1.2014, miljon eurot (parem telg) Keskmine valitsemistasu Valitsemistasu, protsentides (vasak telg) Allikas: pensionikeskuse statistika, pensionifondide tingimused

Valitsemistasu ja fondiosakutesse investeerimise keskmine osakaal aastatel 2008 –2013

2,5

%

2 1,5 1 0,5 0 100 90 80 30 20 10 0 70 60 50 40

%

Fondiosakutesse investeerimise keskmine osakaal (parem telg) Valitsemistasu (vasak telg) Keskmine valitsemistasu Allikas: finantsinspektsioon, pensionifondide tingimused

Keskmine reaaltootlus aastatel 2008 –2012 (%)

-6 -5,2 -4 -2,3 -2,3 -2,9 -2,6 Taani Holland Türgi Mehhiko Saksamaa Kanada Šveits Norra -0,1 Sloveenia Itaalia Korea Tšiili Uus-Meremaa -0,1 Tšehhi -0,3 -0,2 Soome Luksemburg -0,4 Ungari -0,7 -0,8 Jaapan Belgia -0,9 -1,2 Hispaania Austria -1,5 -1,3 Kreeka Ühendkuningriik -1,6 -1,7 Portugal USA Poola Slovakkia Austraalia Island Eesti -2 0 0,1 0,1 0,6 0,4 1,1 1 0,9 2 2,4 3,5 3,4 3,2 4 6 6,1 8 Allikas: OECD

Keskmine nominaaltootlus aastatel 2008 –2012 (%)

Türgi Taani Mehhiko Holland Island Ungari Saksamaa Norra Korea Sloveenia Tšiili Uus-Meremaa Kanada Itaalia Tšehhi Soome Luksemburg Ühendkuningriik Belgia Kreeka Hispaania Šveits Poola Austria -1,8 Slovakkia Austraalia USA -1,1 Portugal Jaapan Eesti -2 0 0,4 0,1 0,1 0,1 1,3 1,1 1,1 1,0 0,9 2 1,9 1,7 1,5 2,2 2,6 2,7 2,7 2,7 2,7 2 3,2 4,2 4,1 3,6 3,9 4 5,6 6 11,6 -4 7,7 8,5 8 10 12 14 Allikas: OECD

Tegevuskulud (%) pensionifondide koguvarast aastal 2012

Taani Holland Portugal* Saksamaa Island Šveits Norra Itaalia Iisrael** Kanada* Soome Belgia Poola** Keskmine Uus-Meremaa* Kreeka Slovakkia** Austraalia Tšehhi Mehhiko Sloveenia Ungari Hispaania Eesti* 0,1 0 * Ainult administratiivkulud ** Ainult investeerimiskulud 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,3 0,3 0,3 0,3 0,4 0,4 0,5 0,5 0,5 0,6 0,6 0,6 0,6 0,7 0,8 0,8 0,9 0,8 1 1 1,2 1,2 1,4 1,4 1,6 1,8 1,8 2 Allikas: OECD

• Pensionifondide investeeringud välismaale aastal 2012 (% kõigist investeeringutest) Eesti Portugal Slovakkia Sloveenia Holland Tšiili Šveits Kanada Taani Norra Ühendkuningriik Island Jaapan Iisrael Mehhiko Tšehhi Poola Türgi 0,8 0,6 12,2 11,8 10,8 31,5 31,1 28,5 27,2 20,9 24,4 47,6 44,3 41,1 38,3 38 52,3 75,4 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Allikas: OECD

• Pensionäride arvu muutus aastatel 2005–2012 450 000 400 000 382 807 350 000 300 000 250 000 245 225 200 000 150 000 100 000 50 000 63 384 0 2005 10 714 384 047 242 652 67 181 2006 12 087 385 880 242 607 69 540 2007 13 504 386 792 239 984 73 029 2008 14 696 392 416 238 754 78 810 2009 16 942 401 827 240 492 85 093 2010 19 371 404 876 241 122 88 233 2011 20 556 411 635 240 467 94 973 2012 21 624 Pensionäride arv kokku sh töövõimetuspensionärid sh vanaduspensioni saajad sh ennetähtaegse pensioni saajad