Transcript Modulatsioon Modulatsioon ei ole eesmärk, vaid abinõu Tundmatu allikas EL Ühise Põllumajanduspoliitika 2 sammast I sammas II sammas Turukorraldus Maaelu arengupoliitika Ühine siseturg - tollimaksud - eksporditoetused - tarbimistoetused Otsetoetused Investeeringutoetused Põllumajanduskeskkonnatoetused Vähemsoodsad alad Nõuanne/koolitus Mitmekesistamine Külaareng.

Modulatsioon
Modulatsioon ei ole eesmärk,
vaid abinõu
Tundmatu allikas
EL Ühise Põllumajanduspoliitika 2
sammast
I sammas
II sammas
Turukorraldus
Maaelu arengupoliitika
Ühine siseturg
- tollimaksud
- eksporditoetused
- tarbimistoetused
Otsetoetused
Investeeringutoetused
Põllumajanduskeskkonnatoetused
Vähemsoodsad alad
Nõuanne/koolitus
Mitmekesistamine
Külaareng
Põllumajandusega tegelejate
sissetulekuallikad
Investeeringutoetused ja arengutoetused
Põllumajanduskeskkonna
programm
Otsetoetused ja vähem –
soodsate piirkondade toetus
Turukorraldus
Turg
Modulatsioon?? Mis
modulatsioon??

Lihtsustatult on modulatsioon ÜPP mõttes
finantsmehanism ressursside suunamisel
ÜPP I sambast II sambasse
I sammas
II sammas
Dilemma



EL eelarve 2 rubriigi vähenemine vs
modulatsioon?
Ilmselt kombineeritud
Kas 2 rubriigi vähenemine vaid
turukorralduslike meetmete raames või mõjub
ka otsetoetustele
Kohustuslik ja vabatahtlik
modulatsioon


ÜPP reformimisel esialgu käsitleti vaid
vabatahtlikku modulatsiooni, mida seni on
kasutanud vaid Ühendkuningriigid (6%)
2003 ÜPP reformi raames lepiti kokku
kohustuslik modulatsioon
Vabatahtlik modulatsioon



Sisuliselt liikmesriigi õigus “tõsta” oma riigi
põllumajandusse tulevast I samba ressursist
teatud osa II sambasse (maaeluareng)
Iseloomulik on riiki “tuleva” ÜPP ressursi
puutumatus
2003 reformi ajal võeti ministrite tasandil
vastu otsus tõsta see võimalus 20%-ni.
Euroopa Parlamendi vastuseisu tõttu hetkel
külmutatud kuni “tervisekontrollini” (UK ja PT
erand)
Kohustuslik modulatsioon


Kohustuslikku modulatsiooni iseloomustab
ühene lähenemine kõigis liikmesriikides
Ressursside liikumine I sambast II sambasse
toimub sisuliselt EL eelarvetasandil – st
võimalik liikmesriikidevaheline
“ümberjaotamine”
Kohustuslik modulatsioon







2005
3%
2006
4%
2007
5%
------ // --------2013
5%
“esimene 5000€ mittevähendatav)
Nn uutele liikmesriikidele kohustuslik alates
otsemaksete üleminekuperioodi lõpust
Kohustuslik modulatsioon

kuigi esialgne idee oli jaotada
modulatsioonist tekkiv raha liikmesriikide
vahel vastavalt nn tavapärastele
maaeluvahendite jaotamise kriteeriumidele,
sätestati lõpuks, et vähemalt 80%
vahenditest peab jääma riiki, kus need
vahendid „tekkisid” ning ehk kõige
märkimisväärsem on nn “rukkierand”
Kuidas?



kas modulatsioon või lihtsalt ÜPP
esimese samba vähendamine või
kombineeritud?
modulatsiooniga esimesest sambast
vabaneva ressursi jaotamise võti
kas esimese samba vähendamisele on
alternatiivi? Rohelisemaks (näiteks täielik
tootmisest lahtisidumine või II samba
ideoloogia integreerimine I sambasse)?
Võti?



Paljudel „vanadel liikmesriikidel” on I samba suhe
teisesse erinevalt uutest liikmesriikidest äärmiselt I
samba kasuks. See tähendab, et Fischleri reformi
kompromiss ei toimiks (80% „vabanevast rahast
riiki, kus see tekkis”).
Maaeluarengu võtme rakendamine tooks kaasa
olulise ÜPP ressursside ümberjagamise
liikmesriikide vahel, kindlasti ei toimiks see
vabatahtliku modulatsiooni raames.
Ilmselt enamik vanu liikmesriike toetaks pigem I
samba lõikamist ja „kokkuhoitud” ressursside
kasutamist EL eelarvekokkuhoiuks või siis
struktuuri- või ühtekuuluvusfondi rahastamiseks
Modulatsioon ja EL eelarve 2
rubriigi vähendamine

Lihtsustatult on modulatsioon ÜPP mõttes
finantsmehanism ressursside suunamisel
ÜPP I sambast II sambasse
EL eelarve
vähendamine?
Kohesioon?
struktuurifondid
modulatsioon
I sammas
II sammas
ÜPP eesmärgid





Tõsta põllumajanduse tootlikkust
tehnilise progressi edendamise ning
põllumajandusliku tootmise
ratsionaalse arengu tagamise ja
tootmistegurite, eelkõige tööjõu
optimaalse kasutamise teel
Selle kaudu kindlustada
põllumajandusega tegeleva
rahvastikuosa rahuldav elatustase
eelkõige põllumajanduses töötavate
inimeste isikutulu suurendamise teel
Stabiliseerida turud
Garanteerida toiduga varustatus
Tagada mõistlikud tarbijahinnad
Tarbija
75
Tootja
25
0
100
40
100
100
60
0
0
Lisandunud eesmärgid
(90ndad)



Põllumajanduse negatiivse
keskkonnaqmõju vähendamine,
bioloogilise mitmekesisuse
suurendamine
Toiduohutus
Loomade heaolu
Tarbija Tootja
75
25
75
75
25
25