Transcript ÜPP reform hetkeseis Põllumajandusministeerium Ettekande struktuur    Küsimused, mille osas liikmesriigid ei ole saavutanud konsensust Reformiarutelu organisatsiooniline korraldus Ülevaade diskussioonide sisust vaidlusalustes küsimustes.

ÜPP reform
hetkeseis
Põllumajandusministeerium
Ettekande struktuur



Küsimused, mille osas liikmesriigid ei ole
saavutanud konsensust
Reformiarutelu organisatsiooniline korraldus
Ülevaade diskussioonide sisust
vaidlusalustes küsimustes
Poliitilised põhiküsimused, mis on
lahendamata






Toetuste lahtisidumine, ehk ühtne
otsemaksete süsteem
Ühtse otsemakse määramine ja ülekandmine
Degressiooni ja modulatsioonipakett
Teraviljaturu reform
Piimaturu uuendus
Riisiturg
Tehnilised küsimused, mis on
lahendamata





Sundkesa
Nõuetele vastavus (Cross Compliance) ja
selle sidumine IAKS-iga
Nõuandeteenistus
Modulatsioonifondide kasutamine
Maaeluarengu uued meetmed
Reformiarutelu organisatsiooniline
ülesehitus



Nõukogu töögrupid on kohtunud ja arutanud
kõiki reformiküsimusi –
liikmesriikidevahelised kokkulepped ei ole
aga töögrupi tasemel tekkinud
SCA on samuti arutanud kõiki põhiküsimusi –
samuti ilma lõplike otsusteta
Eesistuja on teinud/tegemas mitmeid
kompromissettepanekuid põhiküsimuste
osas
Kõrgetasemeline töögrupp


Vastavalt nõukogu otsusele moodustati
liikmes- ja kandidaatriikide esindajatest nn
kõrgetasemeline töögrupp käsitlemaks nn
tehnilisi reformiettepanekuid
Eestit esindab põllumajandusministeeriumi
kantsler
Põllumajandusministrite nõukogu 11.13. juuni Luksemburgis


Eesmärk on jõuda ÜPP reformiettepanekute
osas kokkuleppele (juuni lõpus küll veel üks
ministrite nõukogu kohtumine)
Kui ei jõuta kokkuleppele, siis võib
reformiarutelu tõenäoliselt jääda venima ning
kokkulepped saavutatakse alles 2005, kuna
2004 on laienemise aasta ning samuti
vahetub Euroopa Komisjoni koosseis
Põllumajandusministrite nõukogu 11.13. juuni Luksemburgis (järg)


ÜPP reformile pühendatakse vähemalt kaks
täis tööpäeva
Arutelu aluseks saavad olema eesistujamaa
nn kompromissettepanekud reformi
määruste eelnõude osas, mis esitatakse
ilmselt vahetult enne nõukogu istungi algust
Ülevaade reformi sõlmküsimuste
arutelude suundumustest
Ülevaade baseerub
eelmisel PMAN-il ÜPP
reformi kohta esitatud
materjalidel
Toetuste lahtisidumine ehk ühtne
otsemaksete süsteem


Liikmesriikide arvamused varieeruvad EK
ettepaneku (vt eelmine PMAN materjal) toetamisest,
kuni praeguse süsteemi täieliku säilitamiseni.
Kompromissina võidakse teha ettepanek nn
osaliseks lahtisidumiseks, milles kaks võimalust:
–
–
Lahti seotakse vaid mõni toetusskeem (näiteks teravili)
Lahti seotakse mingi osa otsetoetuse määrast (näiteks pool
veiselihatoetusest ilma tootmiskohustuseta (nn ajalooline
toetusmäär) ning teine pool, kui vastavad veised olemas)
Toetuste lahtisidumine ja
kandidaatriigid


Senini ei ole Euroopa Komisjon ega eesistuja
esitanud ettepanekut selle kohta, milline
oleks toetuste arvestamise alus toetuste
lahtisidumisel uutele liikmesriikidele
Viidatud on, et see selgub, kui on selge,
milline saab olema tegelik lahtisidumine ÜPP
reformi raames praegustele liikmesriikidele
(kas osaline või täielik ja millistel alustel)
Ühtse otsemakse määramine ja
ülekandmine

Küsimus, kas ühtne otsemakse
–
–

arvutatakse igale tootjale, lähtuvalt
referentsperioodist – tootja toetustase otseselt
seotud tema toetustasemega referentsperioodil
või regioonile (tekib regioonile ühine otsemakse
hektari kohta) – toetus jaguneb tootjate vahel ringi
Kompromiss ilmselt võib kalduda mõlema
võimaluse andmisele (st liikmesriigi
otsustada)
Degressiooni ja modulatsioonipakett

Diskussioon võib tekkida degressiooni ja
modulatsiooni kiirusest ja tasemest, kuid ilmselt
eelkõige keskendub sellele, mis alustel jagatakse
modulatsiooni ressursse
–
–
Kas raha, mis vabaneb degressiooni kaudu, jääb samasse
liikmesriiki
Või (komisjoni ettepanek), modulatsioonivahendite
jagamisel kasutatakse samu põhimõtteid, mis
maaeluarengu meetmete ressursside jaotamisel (see
tähendaks ressursi ümberjaotamist madalama
intensiivsusega, madala SKP ning kõrge
põllumajandushõivega riikide suunas)
Teraviljaturu reform

Diskussioon keskendub ilmselt
interventsioonihindade alandamise kiirusele
ning mõnede riikide poolt tõstatatakse ilmselt
üles ka küsimused, mis seotud
rukkiinterventsiooni lõpetamisettepanekuga
Piimaturu uuendus


Enamus liikmesriike on nõus kvoodisüsteemi
pikendamisega (2015), kuid suhtub jahedalt
nende suurendamisse 2007 ja 2008.
Agenda 2000st kaugemale minevat
hinnareformi (taotlushindade edasine
alandamine interventsioonihindade
alandamise kaudu) otsustust praegu peavad
paljud liikmesriigid liiga varaseks
Sundkesa

Diskussioon sundkesa nõude vajalikkusest
ühtse otsemaksete süsteemi korral
–
–
Kui ühtse otsemaksete süsteemi põhimõte on
selle tootmisega mitteseotud, siis muutub
sundkesa põhimõtteliselt küsitavaks
Mõned liikmesriigid võivad sellega seoses tõsta
ka küsimuse uue nn energiakultuuride otsemakse
õigustatusest, kuna kesa saab samadel alustel
tulevikus toetust, kui iga maa
Nõuetele vastavus (Cross Compliance)
ja selle sidumine IAKS-iga


Siin on eelkõige liikmesriikide surve nn kohuslike
nõuete arvu vähendamisele (EK esialgne ettepanek
hõlmas 38 õigusakti), vahepeal on eesistuja esitanud
nn lühendatud nimekirja (18 õigusakti)
Teine diskussiooniteema on ettepanek leida
kontrollitavad ettevõtted samast IAKS valimist millele
tehakse otsemaksete kohapealse kontrolli (5%
ettevõtetest, milledest 50% kontrollitaks siis ka
nõuetele vastavuse osas – kompromiss võib jääda
20% IAKS valimi tasemele (st iga aasta kontrollitaks
täielikult nõuetele vastavust 1%-s ettevõtetes))
Nõuandeteenistus

Nõuandeteenistuse kohustuslik kasutamine
teatud suurusega ettevõtetel jääb ilmselt
peamiseks diskussiooniteemaks, paljud
liikmesriigid pooldaks vaid vabatahtlikku
osalemist skeemis
Maaeluarengu uued meetmed


Diskussioonid, nõuetele vastavuse toetuse osas
keskenduvad ilmselt sellele, kas toetada vaid nn
uutele nõuetele vastavusse viimist
Metsandusmeetmete osas on põhiküsimuseks, kas
peaks tulevikus toetama ka riigimetsi,
kompromissina pakutakse ilmselt, et toetada küll,
aga vaid majanduslikku otsetulemit mitte andvate
tegevuste osas
Maaeluarengu uued meetmed

Eesistuja omalt poolt tahab tugevdada
noortalunike meedet
Tänan tähelepanu eest!