EU põllumajanduspoliitika väljakutsed 2013+ Ühise põllumajanduspoliitika reform on pidev 1957, 1961, 1962, 1963-1967, 1971, 1973, 1981, 1984, 1986-1988, 1992, 1994, 1995, 1999, 2001, 2002, 2003, 2004
Download ReportTranscript EU põllumajanduspoliitika väljakutsed 2013+ Ühise põllumajanduspoliitika reform on pidev 1957, 1961, 1962, 1963-1967, 1971, 1973, 1981, 1984, 1986-1988, 1992, 1994, 1995, 1999, 2001, 2002, 2003, 2004
EU põllumajanduspoliitika väljakutsed 2013+ Ühise põllumajanduspoliitika reform on pidev 1957, 1961, 1962, 1963-1967, 1971, 1973, 1981, 1984, 1986-1988, 1992, 1994, 1995, 1999, 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2007, 2005 2008 … , Peale 2013-ndat peab tõenäoliselt poliitika muutuma. • Sest: – Liikmesriigid pole valdavalt olemasoleva olukorraga rahul, • Otsetoetused • turukorraldus – Eelarve on pingeline nii rahandusministrite kui ka maksumaksja jaoks, • Liiga palju raha kulub põllumajanduspoliitikale • Mille eest toetusi makstakse??? – Põllumajandussektori ees seisavad uued väljakutsed Uued väljakutsed – – – – – – – – kliimamuutused; ülemaailmse toidunõudluse suurenemine; urbaniseerumine; maaettevõtlus ja maapiirkondade tööhõive struktuurimuutused; fossiilsete kütuste süvenev defitsiit; globaalse toidukaubanduse liberaliseerimine või protektsionism; bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning veeressursside piiratus põllumajandusteaduste marginaliseerumine Millele peaks mõtlema? • Kas ÜPP eesmärgid peaksid muutuma? • Missugune on ÜPP poliitikate valdkondlik ulatus? • Kas poliitika peaks muutuma kaasfinantseeritavaks kõikides liikmesriikides? • Kas ja missugused saavad olema otsetoetused? Eesti (võimalik) seisukoht (I) • ÜPP peab jääma ühiseks poliitikaks (konkurents, keskkond, nõuded toidule jms, jätkusuutlikus) ja ühiselt rahastatavaks poliitikaks • Uus otsetoetuste maksmise kontseptsioon: – – – – – Toiduga varustatus Minimaalne sissetulek tootjate jätkusuutlikkuse tagamiseks Põllumajandusmaa pikaajalise väärtuse säilitamine Keskkonnasäästlik tootmine Piirkondlike erisuste tasakaalustamine - LFA SELLEKS (NÄITEKS): • Ühtne (hektari põhine) baasmakse kõikidele liikmesriikidele • Kõrgemate standardite järgimise eest täiendav preemia ja/või keskkonna sõbraliku tootmisviisi preemia/makse (eesmärk pigem toomise intensiivsust piirata ja sellega säästa keskkonda) • Ühtne turukorraldus peaks muutma turvavõrgustikuks Eesti (võimalik) seisukoht (II) ÜPP maaelupoliitika: • Uus maapiirkonna definitsioon? • Laiem sihtrühm (põllumajandustootjad, metsamehed, sotsiaalse ja majandusliku infrastruktuuri töötajad, noored), • Arengutoetused (konkurentsivõime, innovatsioon ja tootearendus, taastuv energia) • • • • Keskkonnasõbralikud praktikad Alternatiivsed tegevused maapiirkonnas LEADER Kliimapakett – uus sammas!? Probleemid mis võivad tekkida • Toetuste ümberjagamisel meile mittesobivad alused ning sellest tulenevalt ka erinevad toetusümbrikud • Turuhindade ja sissetulekute jätkuv (ja süvenev) madalseis või ulatuslik kõikumine, mis nõuab teistsuguseid poliitikaid • Poliitika kaasfinantseerimise vajadus ning selle võimalik osakaal. Kas uus ebavõrdsus??? • Tulevikumeetmete kaugenemine põllumajandusest Tänan! Kuni 2013 on kõik paigas 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 30% 20% 10% 30% 60% 2009 70% 2010 EL toetus (ÜPT) 80% 2011 90% 2012 Täiendav otsetoetus 100% 2013 Arvutuslikult Maksimaalne toetuse tase EL ja EE eelarvest ühiku kohta, kr 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 Põllumaj.kultuurid, kr/ha Ammlehm, kr/veis EL toetus Piim, kr/tonn Veis, kr/lü täiendav otsetoetus Utt, kr/utt 2013 2012 2011 2010 2009 2013 2012 2011 2010 2009 2013 2012 2011 2010 2009 2013 2012 2011 2010 2009 2013 2012 2011 2010 2009 0 Top-Upid Täiendav otsetoetus Eesti Riigi eelarvest 2010 ÜPT ja täiendavad otsetoetused sektoriti, mln kr 1 800 1 600 11 1 400 8 252 1 200 1 000 800 7 158 73 277 142 114 8 151 88 10 165 109 237 199 Piimale 331 Veistele 358 P.maj kultuuridele 297 600 400 200 545 660 792 949 1 120 0 2 006 Uttedele 2 007 2 008 2 009 2 010 ÜPT Nõudluse kasv • Rahvaarvu kasv maailmas (produktiivsuse kasv ei taga enam piisavat toitu) • Aastal 2030 on maailmas 8 miljardit inimest • Aastal 2050 on maailmas 9 miljardit inimest • Toitumisharjumuste muutmine (1970-2000 – kalorite arv kahekordistus >>> 2030 lisandub veel +46%) • Sissetulekute kasvust tingitud “lisakalorid” (2030 iga kodanik Hiinas ja Indias sööks 10% rohkem) Pakkumise piiratus • Põllumajandusmaa kui ressursi kasutuse vähenemine maa alternatiivkasutuse tõttu – linnastumine (viimsi vallas pole enam põllumajandusmaad) – – – – – 1960=2 inimest 1991=2,4 inimest 2005=4 inimest 2025=5 inimest 2050=6,4 inimest • Põllumajandusega tegeleva elanikkonna vähenemine – linnastumine (juba täna on puudu põllumajandusliku teadmisega juhtidest) Mis meid ees ootab? • Mõned huvitavad faktid: Maailmas olulised suured muutused tulemas: – Rahvastiku arvu kasv – ligikaudu 60-70 milj. inimest igal aastal – Sissetulekute kasv Aasias teenitakse aastal 2018 1/3 kogu maailma tuludest, ka piimatoodete tarbimine kasvab põhiliselt Aasias – Maaressursi ja teadmiste piiratus põllumajanduslikuks tootmiseks. – Äärmuslikud ilmaolud (vihmad ja põuad) – Kasvavad sisendite hinnad – energia, väetised jne. Iisraelis Ca 40% toiduainetest toodetakse niisutatud pindadel Jordani jõe delta Surnumeres Hispaanias Kaubavahetus Õli Rumeenia Bulgaaria Poola Portugal Sloveenia Itaalia Hispaania Leedu Küpros Läti Kreeka Holland Malta Eesti Ungari Tšehhi Slovakkia Belgia Austria Prantsusmaa Saksamaa Iirimaa Suurbritannia Taani Rootsi Luksemburg Soome 100 000 0 200 000 Allikas: MIK Jäneda EL 27 (89 991 kr/tjü) 400 000 Suurenemine 2007-2008 501 399 392 588 374 475 317 513 330 254 274 716 232 733 225 155 194 510 191 497 130 082 122 827 110 614 105 824 104 617 95 456 2007 80 119 78 443 71 080 500 000 67 107 600 000 63 108 63 432 57 660 300 000 51 392 34 324 14 062 13 046 Toetustasemed, EL-27 (kr/tjü) aastal 2007 3 000 6 000 EL 27 (5 045 kr/ha) Allikas: MIK jäneda 2009 Malta (60 099 kr/ha) Suurenemine 2007-2008 14 094 13 315 11 764 12 000 8 721 9 207 8 428 8 122 8 101 6 346 6 889 6 284 5 754 5 560 5 293 4 717 4 268 2007 3 823 3 775 3 456 15 000 3 189 3 005 2 900 2 592 2 655 2 382 1 338 9 000 Bulgaaria Eesti Leedu Rumeenia Läti Hispaania Portugal Poola Slovakkia Ungari Tšehhi Suurbritannia Itaalia Prantsusmaa Rootsi Taani Saksamaa Iirimaa Holland Luksemburg Belgia Sloveenia Austria Küpros Kreeka Soome Toetustasemed, EL-27 (kr/ha) aastal 2007 0 Netolisandväärtus tjü kohta krooni / tjü 250 000 200 000 150 000 100 000 50 000 0 Taimekasvatus Piimatootmine Segatootmine 2004 Allikas: MIK jäneda 2009 2005 2006 2007 Kõik 2008 Netolisandväärtus tjü kohta (2) krooni / tjü 200 000 150 000 100 000 50 000 0 2004 2005 2006 Toetused v.a investeeringutele Allikas: MIK jäneda 2009 2007 2008 NLV ilma toetusteta Investeeringud 2004-2008, kr/ha 4 000 3 500 3 000 2 500 2 000 1 500 1 000 500 0 2004 2005 Investeeringutoetus Allikas: MIK jäneda 2009 2006 2007 2008 Investeering v.a investeerngutoetus Päevakajalist: • Suur probleem erimärgistatud diislikütuse aktsiisimääraga (määra tõus üle 60%): – Kütuse kasutus PM sektoris rahandusministeeriumi hinnangul 43 000 tonni – Seoses sellega oleks lisamaksustamine suurusjärgus 15-20 miljonit krooni • PM ministeeriumi hinnang: – Kasutus 95 000 – 100 000 tonni – Suurenenud maksude osakaal 65-70 miljonit krooni