Transcript Illar Lemetti ettekanne

Euroopa Liidu
põllumajanduspoliitikast
Illar Lemetti
Põllumajandusministeerium
Aruteluks
• Mida ÜPP endast kujutab ja milliseid
võimalusi ta meile pakub?
• Milline ÜPP on meile kasulik ja mis suunas
me seda muuta tahame?
• Kas ja kuidas me ÜPP arengut mõjutada
saame?
ÜPP 2014-2020
Säilitatakse põllumajanduspoliitika
kahesambaline struktuur:
I sammas – otsemaksed (iga-aastane
sissetulekutoetus) ja turumeetmed (toetus
konkreetsete turuhäirete puhul)
II sammas – maaelu arengu meetmed
Muudatused otsetoetuste põhimõtetes
Otsetoetus muutub mitmeosaliseks:
• toetusõiguste alusel makstav põhitoetus
• kohustuslikud lisatoetused
• vabatahtlikud lisatoetused
Väiketootjate toetusskeem
Otsetoetuste rahalised piirid
KOKKU OTSETOETUSED
100%
K
O
H
U
S
T
U
S
Põhitoetus
Lisatoetus keskkonda ja kliimat säästvate
põllumajanduslike tootmisviiside rakendamise
eest e. “rohestamine”
Lisatoetus noortele põllumajandustootjatele
Väiketootjate toetusskeem
58 - 48% (100%-
Lisatoetus looduslike kitsendustega aladele
Vabatahtlikud tootmisega seotud toetused
- ÜPT-d rakendanud riikides
- Komisjoni heakskiidul
kuni 5%
kuni 5%
kuni 10%
üle 10%
V
A
L
I
K
valikud)
30%
kuni 2%
kuni 10%
Eesti põhiseisukohad aruteludes
* Eesti soovib otsetoetuste võimalikult kiiret võrdsustamist
liikmesriikide vahel.
* Eesti toetab, et täismahus otsetoetust tuleb maksta vaid aktiivsele
põllumajandustootjale, kelle definitsioon on üheselt määratletud
Nõukogu ja Parlamendi õigusaktis, et tagada liikmesriikide
põllumajandustootjate võrdne kohtlemine.
* Tervitame otsetoetuste süsteemis väljapakutud toetuste sidumist
kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade
rakendamisega, kuid otsuste tegemisel tuleb arvestada
liikmesriikide eripäradega. Oleme seisukohal, et ökoloogilise
kasutuseesmärgiga aladeks kasutatavast põllumaast 7% eraldamise
kohustus ei ole Eesti tingimustes eesmärgipärane.
Otsetoetuste tasemed
Liikmesriikidel, kelle otsetoetuste hektarimakse on madalam kui
90% EL keskmisest, saavad vahendeid juurde nii, et nende vahe
90%-ga EL keskmisest väheneb eelarveperioodi jooksul 1/3 võrra.
Selle muutuse finantseerimine jaotatakse proportsionaalselt
kõikide liikmesriikide vahel, kelle otsetoetuste tase ha kohta on EL
keskmisest suurem.
Rahastamise teatis
EL -27 keskmine on 280 €/ha, 90% on 266 €/ha,
Eesti keskmine ha makse senise arvestuse järgi on 117€/ha,
kavandatud tõusuga 156€/ha
Eesti arvestuste aluseks on 2009. a.
potentsiaalselt toetusõiguslik põllumajandusmaa, 865 tuh ha
Kavandatud
turukorraldusmeetmed
1) Turule sekkumine
• Sekkumiskokkuost on avatud tähtajaliselt pehmele nisule, võile ja
lõssipulbrile, võidakse vajadusel avada odrale, maisile, veiselihale.
• Eraladustamise kohustuslikud meetmed asenduvad võimalustega
avada abinõu veiseliha, sealiha, lamba- ja kitseliha, või ja lõssipulbri
osas.
2) Toetusskeemidest säilivad koolipiim ja koolipuuvili, toetus puu- ja
köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakenduskavadele.
3) Tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja
tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise kohustus
laieneb kõikidele sektoritele
4) Erakorralised meetmed
Turutoetuse meetmed loomataudi korral, turutoetuse meetmed
tarbijakindluse kadumise korral ja meetmed turutõrgetega
toimetulekuks
Maaelu arengu poliitika
eesmärgid 2013+
• Elujõuline toidutootmine (põllumajanduse
konkurentsivõime)
• Loodusressursside jätkusuutlik
majandamine
• Maapiirkonna tasakaalustatud territoriaalne
areng
EL maaelu arengu prioriteedid
• Teadmussiire ja innovatsioon põllumajanduses,
metsanduses ja maapiirkonnas
- innovatsioon ja teadmised
- seoste tugevdamine T&A-ga
- elukestev õpe ja koolitus
• Konkurentsivõime ja farmide elujõulisus
- restruktureerimine
- põlvkondade vahetus
• Toiduketid ja riskijuhtimine
- põllumajandustootjate integreerimine toidu tarneahelasse
- riskijuhtimine
EL maaelu arengu prioriteedid (2)
• Põllumajandusest ja metsandusest sõltuvad ökosüsteemid
- bioloogiline mitmekesisus ja maastikud
- veemajandus
- mullastik
• Ressursisääst ja keskkonnasäästlik majandus
- veesääst
- energiasääst
- taastuvenergia
- kasvuhoonegaaside vähendamine
- süsiniku sidumine
• Sotsiaalne kaasamine ja maapiirkonna majanduslik areng
- mitmekesistamine ja töökohtade loomine
- kohalik areng
- IKT juurdepääs, kvaliteet ja kasutamine maapiirkonnas
Maaelu arengu poliitika
programmeerimine
• Säilib eraldiseisev maaelu arengukava
• Maaelu programmide senise telgede põhise lähenemise
asendamine prioriteetidega
• Prioriteedid kombinatsioon ÜPP ja EL2020 eesmärkidest
• EAFRD maksimaalne panus on vähemarenenud piirkondades
kuni 85%, teadmussiirde, tootjarühmade loomise, koostöö,
Leader ning noortaluniku meetmete puhul kuni 90% ning
innovatsiooni puhul kuni 100%.
• Kohustuslik on suunata 5% vahenditest Leaderile ning
otsetoetuste capping kaudu lisanduvad vahendid
innovatsioonile
• 25% vahenditest keskkonna ja kliimamuutustega seotud
tegevusteks
Maaelu arengu poliitika instrumendid
• Meetmete integreerimine ja nende arvu vähenemine (senise 46
asemel 18)
• LFA alade uus määratlemine
• Riskijuhtimisinstrumentide lisandumine
• Põllumajanduslik keskkonnatoetus endiselt kohustuslik meede
• Mahepõllumajandus keskkonnatoetusest eraldiseisva meetmena
• Leader-meetodi laiendamine muudele fondidele (EAFRD raames
kohustuslik, muude fondide raames vabatahtlik – lisatud ühise
strateegilise raamistikuga hõlmatud fondide üldmäärusesse)
• Võrgustikud, sh Euroopa Innovatsioonipartnerlus
Kogukonna juhitud kohalik
areng
• Leader-lähenemise laiendamine muudesse
fondidesse
• EAFRD raames kohustuslik (vähemalt 5% EL
vahenditest), muude fondide raames vabatahtlik
• Maaelu puhul liikmesriikide valik, millised
prioriteedid Leader’ile avatud, samas 6. prioriteet
(sotsiaalne kaasamine ja maapiirkonna
majanduslik areng) adresseerib otseselt kohalikku
arengut
ÜPP üldised
eesmärgid
Elujõuline
toidutootmine
Loodusvarade
jätkusuutlik
majandamine ja
kliimameetmed
Tasakaalustatud
territoriaalne areng
ÜPP II samba
prioriteedid
Maaelu arengukava
2014-2020 eesmärgid
Teadmussiirde ja innovatsiooni
parandamine põllumajandus- ja
metsandussektoris ning
maapiirkondades
Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist
sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi
nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret
Kõigi põllumajandusvormide
konkurentsivõime ning
põllumajandusettevõtete
elujõulisuse edendamine
Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud
põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust
Toidutarneahela korraldamise ja
riskijuhtimise edendamine
põllumajanduses
Põllumajandusest ja metsandusest
sõltuvate ökosüsteemide
ennistamine, säilitamine ja
parandamine
Loodusvarade tõhusama
kasutamise edendamine ja
üleminek vähem CO2-heiteid
tootvale ja kliimamuutuste suhtes
vastupidavale majandusele
põllumajanduses ning toiduaineteja metsandussektoris
Sotsiaalse kaasamise, vaesuse
vähendamise ja maapiirkondade
majandusliku arengu edendamine
Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga
põllumajandussektorile
Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega
tegelevate ettevõtjate turujõudu ning nendevahelist horisontaalset ja
vertikaalset koostööd põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja
turustamisel
Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav,
keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine
Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse,
elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda
tagavate tootmis- ja toimimisviiside soodustamise kaudu
Edendada põllumajanduse ja maapiirkonna majandustegevuse
mitmekesistamist, põllumajandusest vabanevale tööjõule
alternatiivseid tööhõivevõimalusi pakkuvat ettevõtlust ja elukeskkonna
atraktiivsust
Edendada kohalikku algatust ja suunata seda kohaliku elu- ja
ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil
põhinevatele lahendustele
Võtmeküsimused teadmussiirde
valdkonnas
• EL tasandil investeeritakse 2% SKP-st T&A
tegevustesse (Eestis 1,62%)
• Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni kulude
suurendamine (nii avalikus kui erasektoris) –
põllumajandus EL2020 strateegia osana
• Tootjate, nõustajate ja teadlaste senisest suurem koostöö
• Teadustulemuste tootmisesse jõudmine
• Erialase nõuande kättesaadavus
Võtmeküsimused konkurentsivõime
valdkonnas
• Nõudlus toidu järele kasvab 2050. aastaks 70%
• Õiglased ja tasakaalustatud toetused
• Põllumajandustoodangu mahu kasv peab olema jätkusuutlik
(majanduslikult, sotsiaalselt, keskkondlikult)
• Põllumajandustootmine kõigis EL piirkondades, kuid tootmiseks
sobivate saaduste osas (kliimamuutused)
• Tasakaalu leidmine põllumajandusstruktuuris – suurte tootjate
puhul konkurentsivõime maailma, väikeste tootjate puhul
kohalikus kontekstis (ühistegevus, lühike tarneahel, otseturustus)
Võtmeküsimused vanuselise
struktuuri valdkonnas
• Põllumajandussektor vananeb – EL-s on iga alla 35aastase põllumajandustootja kohta 5 üle 65-aastast
põllumajandustootjat (Eestis 1 noore kohta 4
vanemaealist)
• Oluline leida põllumajandussektori vananemisele
kompleksne lahendus, mis hõlmab erinevaid
instrumente
Võtmeküsimused toidutarneahela
valdkonnas
• Põllumajandussektor on toidutarneahela lülidest kõige
enam killustunud, mis tähendab ka väiksemat turujõudu
• Jätkuv globaliseerumine ja hindade suurenev kõikumine
• Tootjate turujõu suurendamine toidutarneahelas
• Toodangu väärindamine, kvaliteet ja mitmekesisus
kõrgema hinna tagajatena
• Ühistegevus, lühike tarneahel ja otseturustus kui väljund
kohalikul tasandil
Võtmeküsimused maakasutuse
valdkonnas
• Põllumajandusmaad EL-s 172 miljonit ha (Eestis aktiivses
kasutuses üle 900 t ha põllumajandusmaad)
• Põllumajandusmaa pindalalt elaniku kohta (0,69 ha elaniku
kohta) on Eesti Euroopa riikide (EL-27 riikides keskmiselt 0,37
ha elaniku kohta) seas esimeste hulgas
• Biomajandus – biomassil põhinevate sektorite terviklik käsitlus
• Põllumajandustootmiseks sobiva maa kasutamine
põllumajandussaaduste tootmiseks
• Põllumajandustegevus avaliku hüve pakkujana (avatud
maastikud, elupaigad)
Võtmeküsimused keskkonna
valdkonnas
• Põllumajanduse roll kliimamuutuste leevendamises ja
kliimamuutustega kohanemises (mh sõltuvuse
vähendamine taastumatutest loodusvaradest)
• Peamine fookus põllumajandusega kaasneval
keskkonnamõjul (vesi, muld)
• Põllumajandus avalike, sh keskkonnahüvede pakkujana
– põhitähelepanu pigem aktiivsetele tegevustele, kui
passiivsete piirangute kompenseerimisele
Võtmeküsimused maamajanduse
valdkonnas
• 9,9% põllumajandustootjatest saab sissetulekuid ka muudest
tegevusaladest (Eesti vastav näitaja 13%)
• Põllumajandus jätkuvalt oluline tööhõive pakkuja
maapiirkonnas
• Põllumajanduse moderniseerimisega kaasneb töökohtade
vähenemine põllumajanduses, mis tuleb kompenseerida muudes
valdkondades
• ÜPP II sammas ei saa võtta ambitsiooni maapiirkonna kogu
ettevõtlusega tegeleda, vajalik poliitikate koostöö
Võtmeküsimused kohaliku algatuse
valdkonnas
• EL-s on 2300 kohalikku tegevusgruppi (Eestis 26)
• Inimeste osalemine ja kaasarääkimine otsustusprotsessides on
tõhus instrument inimeste piirkonnaga sidumisel
• Kohalikku tasandit puudutavad otsused teha kohalikule
inimesele võimalikult lähedal – Leader-lähenemise laiendamine
ka muudesse poliitikatesse (nt teenuste kättesaadavust,
väikeinfrastruktuuri puudutavad otsused)
• Võimaldaks põllumajanduspoliitika raames Leader gruppidel
keskenduda kohalike ressurssidega seotud tegevustele
(käesolevast perioodist mitmeid häid võrgustike ja lühikese
tarneahela näiteid)
Investeeringutoetused
• Põhifookus – struktuursed muudatused, ressursisääst, keskkond,
ühistegevus
• Erinevad sihtgrupid – erinevad vajadused – erinevad toetuse vormid
(finantsinstrumendid?)
• Jätkuvad meetmed – investeeringud põllumajanduslikesse
majapidamistesse (arendamine, loomakasvatus, bioenergia),
investeeringud töötlemiseks ja turustamiseks, investeeringud
põllumajanduse taristusse (maaparandus), noorte
põllumajandusettevõtjate tegevuse alustamine, mitmekesistamine,
tootjarühmad
• Uued meetmed – väikeste põllumajandusettevõtete arendamine, koostöö
Keskkonnatoetused
• Põhifookus – põllumajandusega kaasnev keskkonnamõju
(muld, vesi, elurikkus)
• Jätkuvad meetmed – põllumajanduslik keskkonnatoetus,
poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, ohustatud
tõugu looma pidamise toetus, kohalikku sorti taimede
kasvatamise toetus, mahepõllumajandus, loomade heaolu
• Uued võimalikud meetmed – nitraaditundliku ala toetus,
mullakaitsetoetus, liigikaitse toetus, keskkonnasõbraliku
aianduse toetus
Kokkuvõtteks
• ÜPP I ja II samba vahekord peaks Euroopa Liidus tervikuna
muutuma II samba kasuks. Kuna põllumajandustootmise suureks
väljakutseks on konkurentsivõimelise põllumajandussektori kaudu
ja bioloogilist mitmekesisust tagades jõuda jätkusuutliku toiduga
varustatuseni, tuleb senisest enam rõhku panna struktuursele
arengule, uutele väljakutsetele, innovatsioonile ja uute
tehnoloogiate kasutuselevõtule ning vähem sissetulekutoetustele.
Maaelu vahendid ÜPP eelarves peaksid nii Euroopa Liidus kui ka
liikmesriigiti järgmisel eelarveperioodil jääma samale tasemele või
suurenema
Meile on kasulik, kui…
• ÜPP tagab võrdsed konkurentsitingimused
• põllumeeste toimetulek ja edukus sõltub esmajoones nende
endi tootmisotsustest
• liikmesriikidel on piisavalt vabadust langetada otsuseid,
mis lähtuvad kohalikest oludest
• ÜPP võimaldab liikmesriikide potentsiaali hästi ära
kasutada
• ÜPP toetab innovatiivsust, investeeringuid ja
jätkusuutlikkust (sh noored)
Meile on kasulik, kui ÜPP
toetab järgmisi märksõnu
• Ettevõtete konkurentsivõime
• Töökohad
• Keskkonnahoid
TÄNAN!