ettekanne

download report

Transcript ettekanne

Digitaalallkirja kasutamise võimalused
välisriigi dokumentide legaliseerimisel
Tallinn 09.11.2012
Rahvusvaheline dokumendisuhtlus
• Rahvusvahelist dokumendisuhtlust
Läänemere regioonis reguleerib Haagi 1965
aasta apostille konventsioon
• Rooma õigusest pärinev põhimõte“acta
probant sese ipsa“ (dokumendid tõestavad
ennast end ise) üldjuhul ei kehti
Rahvusvahelise dokumendisuhtluse
põhisuunad
• Dokumendi legaliseerimine
• Dokumendi kinnitamine tunnistuse
(apostille´ga)
• Formaalsusteta dokumendisuhtlus
Diskussioon dokumendisuhtluse
lihtsustamisest Euroopa Liidus
• liikmesriigid peavad tunnustama teiste
liikmesriikide meetmeid oma avalike dokumentide
autentsuse tagamisel ning peavad dokumentide
autentsuse määramiseks suhtlema otse selle
väljastajaga (Komisjoni tellimusel valminud raport
2007)
• „Vähem bürokraatiat kodanike jaoks: avalike
dokumentide vaba ringluse edendamine ja
perekonnaseisuaktide õigusjõu tunnustamine“
(Euroopa komisjoni algatus dets. 2010)
Diskussioon dokumendisuhtluse
lihtsustamisest Euroopa Liidus
• Bürokraatlikud formaalsused ja
õiguskindluse tagamine
• Kas paberbürokraatia asendamine
digibürokraatiaga või hoopis tõhus
halduskoostöö ?
Eesti Valitsuse seisukohad
• Eesti toetab komisjoni ideed hõlbustada eri liiki
avalike dokumentide vaba ringlust liikmesriikide
vahel ja perekonnaseisudokumentide vastastikust
tunnustamist
• Eesti toetab dokumentide legaliseerimise või
apostille´ nõude tühistamist. Meetmete valikul
tuleks hinnata olemasolevate meetmete sobivust
Eesti positsioon rahvusvahelises
dokumendisuhtluses
• Meie ei usalda ja meid ei usaldata.
• Eestil on kõige vähem sõlmitud dokumendisuhtlust
lihtsustavaid kokkuleppeid
• Me ei ole liitunud dokumendisuhtlust lihtsustavate
konventsioonidega
• Välisriigi dokumendi kasutamine välisriigis on
aeganõudev ja kallis
• Välisriigi dokumendi tunnustamiseks ellukutsutud
bürokraatlikud nõuded ei toeta Eesti avatud
majanduse kuvandit
Välisriigi dokumendisuhtluse lähitulevikust
• Välisministeeriumi üks prioriteetidest on
dokumendisuhtluse lihtsustamine
• vastavate lepingute sõlmimine
• olemasolevate meetmete kasutamine ehk
juba eksisteerivate konventsioonidega
ühinemine
• halduskoostöö tõhustamisele kaasa
aitamine
Mida oleme teinud?
• Oleme loobunud Eestis asuvate esinduste dokumentide
legaliseerimisest
• Diplomaatiliste esindajate ja konsulaarametnike väljastatud
dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Euroopa
konventsioon (London, 1968; 22 riiki)
• Perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise
konventsioon (Viin, 1976, 22 riiki)
• 01.07.2012 jõustus Eesti ja Soome õigusalase koostöö
kokkulepe
• Oleme ühinemas Euroopa ühenduse liikmesriikide
dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsiooniga
(Brüssel 1987; 6 riiki sealhulgas Taani)
Mida võiks teha?
•
•
•
•
•
Eesti õigus- ja ettevõtluskeskkonna ja Eesti positsiooni
parandamiseks rahvusvahelises dokumendisuhtluses tuleks loobuda
Läti eeskujul ühepoolselt apostille´ga kinnitamise nõue ELi
liikmesriikide ning Islandi ja Norra dokumentide suhtes
Uute turgude tekkimisel sõlmida kolmandate riikidega lepingud
haldusformaalsuste lihtsustamiseks
Harmoniseerida olemasolevat seadusandlust viisil, et investorid
saaksid Eesti virtuaalses maailmas toimetamiseks taotleda
digitaalset ID kaarti selleks elamisluba vormistamata
Loobuda välismaiste dokumentide tõlkimise nõudest, kui dokument
on eesti, vene või inglise keeles
Riigi erinevatest registritest väljastatavad dokumendid peavad
olema mitmekeelsed
Kuhu tahame jõuda?
• Ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosivas
õiguskeskkonnas on asjaajamine lihtne ja
kiire
• Avalik dokument on kui visiitkaart, mis
näitab riigihalduse haldussuutlikkust ja
selle traditsioone