Transcript Euroopa Liit Euroopa Liidu institutsioonid

Euroopa Liit
Euroopa Liidu institutsioonid
Euroopa Liit on ainulaadne riikide majandusliku koostöö vorm
• 2010.a. seisuga kuulus Euroopa Liitu 27 liikmesriiki ja ligi 500 milj.
kodanikku
Euroopa Liidu 4 põhivabadust
• Euroopa Liidu 4 vabadust: inimeste, kapitali, kaupade,
teenuste vaba
liikumine liikmesriikide piires
Kaubad – ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab
saama vabalt liikuda mistahes teises liikmesriigis, kuid see kaup
peab vastama teatud tehnilistele tingimustele. Põhitingimus on see,
et kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda.
Teenused – tasu eest osutatud teenused, mille hulka kuuluvad
tööstuslik, kaubanduslik, käsitöönduslik ja vabakutseline tegevus.
Teenuste vaba liikumine seisneb põhimõttes, et teenuste osutajal on
õigus osutada ajutiselt oma teenust teises liikmesriigis samadel
tingimustel kui selle riigi enda kodanikel.
Tööjõud – tööjõu vaba liikumine tähendab, et igal Euroopa Liidu
kodanikul on õigus otsida tööd teises liikmesriigis samadel
tingimustel kui selle liikmesriigi kodanikel.
Kapital – kapitali vaba liikumise üldpõhimõtte järgi keelatakse kõik
kapitali vaba liikumise piirangud ning maksepiirangud liikmesriikide
vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.
Euroopa Liidu aluslepingud – Maastrichti leping
• Maastrichti leping e. Euroopa Liidu leping, allkirjastati
1992, jõustus 1993
• Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva
"kolmesambalise" Euroopa Liidu:
1. majanduskoostöö
2. ühine välis- ja julgeolekupoliitika
3. sisejulgeolekualane koostöö (politseikoostöö ja õigusalane
koostöö)
• Maastrichti lepingu järgi:
tugevdati tolliliitu ja ühisturgu, seati sisse ühtne Euroopa
kodakondsus. Ühenduse nimi muudeti Euroopa Liiduks.
Euroopa Liidu aluslepingud – Amsterdami leping
• Amsterdami leping, allkirjastati 1997, jõustus
1999
Amsterdami lepinguga:
• Euroopa Parlamendi otsustamisõigust laiendati
tunduvalt ning see muutus nõuandvast asutusest
seadusandlikuks parlamendiks;
• otsustavateks valdkondadeks tõsteti asüüli-, viisasisserände- ja piiritollipoliitika.
• Lepinguga loodi ka ühine välis- ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht, et
esindaja ühtselt ELi seisukohti.
Euroopa Liidu aluslepingud –
Nice`i leping, Lissaboni leping
• Nice`i leping allkirjastati 2001, jõustus 2003 Nice´i lepingu eesmärk oli
reformida liiduasutuste struktuuri. Lepinguga suurendati Euroopa
Parlamendi õigusloome- ja järelevalvepädevust.
• NB! Lissaboni leping, allkirjastati 2007, jõustus 2009
Lissaboni lepinguga laiendati kvalifitseeritud häälteenamusega
hääletamise põhimõtet uutele poliitikavaldkondadele, milledeks on:
kodanikualgatus; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala;
liikmesriikide struktureeritud koostöö ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika
valdkonnas; energiaturvalisus; võitlus kliimamuutustega; kodanikukaitse;
humanitaarabi kolmandatele riikidele; kosmosepoliitika;
intellektuaalomandikaitse; kuritegevuse ennetamine.
Liikmesriikide jaoks tundlikemates valdkondades nagu ühine välis- ja
julgeolekupoliitika, ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika, institutsioonide
koosseisud, kriminaal ja politseikoostöö teatud meetmed,
sotsiaalkindlustus- ja kaitse töötajate kaitse, keelenõuded ja –eeskirjad
ning maksupoliitika säilis ühehäälsuse põhimõte.
Suurenes osalusdemokraatia - Lissaboni leppega edendati kodanike
osalust Euroopa Liidu poliitika kujundamises.
Euroopa Parlament – www.europarl.europa.eu
• Euroopa Liidu Parlamendile kuulub EL seadusandlik võim,
parlamendiliikmed valitakse otsestel valimistel iga 5 aasta
tagant.
• EP esindab EL kodanike huve.
• EP kuulub 754 liiget 27 EL liikmesriigist.
• EP-l on 3 alalist töökohta: Brüssel, Luxembourg,
Strasbourg.
• EP pädevus ja peamised ülesanded:
• 1. Seadusandlik pädevus - EP võtab koos nõukoguga vastu
erinevate poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte.
• 2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi
institutsioonide, eelkõige komisjoni üle.
• 3. Eelarve pädevus - EP jagab nõukoguga pädevust ELi
eelarve üle. EP võtab vastu ELi eelarve või lükkab selle
tagasi.
EP töökorraldus
• Parlamendiliikmed jagunevad fraktsioonidesse mitte
päritoluriigi või rahvuse, vaid poliitiliste vaadete järgi.
• Euroopa Parlamendis on 7 fraktsiooni:
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja
Euroopa Demokraatide fraktsioon (EPP-ED) (265)
Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide
fraktsioon (PES) (184)
Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu
fraktsioon (ALDE) (85)
Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon (55)
Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete
liitfraktsioon (EUL-NGL) 35
Fraktsioon Iseseisvus/Demokraatia (IND/DEM) 31
Euroopa Konservatiivid ja Reformistid 54
Üksikkandidaadid (27)
Eesti saadikud Euroopa Parlamendis
• Eestist kuulub EP 6 saadikut:
• Siiri Oviir - liberaalid, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni,
soolise võrdõiguslikkuse liige
• Vilja Savisaar-Toomast – liberaalid, transpordi- ja
turismikomisjon
• Tunne Kelam – Euroopa Rahvapartei, väliskomisjon
• Indrek Tarand – rohelised, põhiseaduse komisjon
• Kristiina Ojuland – liberaalid, väliskomisjon
• Ivari Padar – sotsiaaldemokraadid, majandus- ja
rahanduskomisjon
EP töökorraldus
• Parlamendi tööd juhib 2,5 aastaks valitav juhatus eesotsas Euroopa
Parlamendi presidendiga. EP presidendiks on Martin Schulz.
Igal aastal toimub 12 neli päeva kestvat täiskogu osaistungjärku
Strasbourgis ja 6 kahepäevast osaistungjärku Brüsselis.
• Brüsselis toimuvad parlamendi fraktsioonide ja komisjonide istungid
• Nendel osaistungjärkudel arutab parlament õigusaktide
ettepanekuid ja paneb hääletusele muudatusettepanekuid
• EP töö ettevalmistamiseks täiskogu istungjärgul jagunevad
parlamendiliikmed alatistesse komisjonidesse, millest igaüks on
spetsialiseerunud teatud valdkonnale.
• Lisaks võib parlament luua ka eriomaste probleemidega tegelevaid
allkomisjone ja ajutisi erikomisjone ning uurimiskomisjone.
Euroopa Liidu Nõukogu
• Euroopa Liidu Nõukogule kuulub ELi seadusandlik võim,
esindab liikmesriike
• EL Nõukogu on peamine otsuseid tegev organ
• 27 liiget - liikmeteks on iga ELi liikmesriigi vastava valdkonna
minister
• Eesistujariik vahetub rotatsiooni korras iga 6 kuu tagant:
jaanuar – juuni 2012 Taani
• Ühtekokku on nõukogul 9 erinevat koosseisu:
üldasjad ja välissuhted; majandus- ja rahandusküsimused;
justiits- ja siseküsimused; tööhõive, sotsiaalpoliitika,
tervise- ja tarbijakaitseküsimused, konkurentsivõime;
transport, telekommunikatsioon ja energeetika;
põllumajandus ja kalandus; keskkond, haridus, noored ja
kultuur
kaasotsustusmenetlus
• Kaasotsustusmenetlust kasutatakse peagu kogu EL
õigusloomes.
• Kaasotsustusmenetluse korral jagavad Euroopa Parlament
ja Euroopa Nõukogu seadusandlikku võimu koos, mis viib
nende ühisaktide vastuvõtmiseni.
• Kui nõukogu ja parlament ei suuda õigusakti suhtes
kokkuleppele jõuda, esitatakse see lepituskomisjonile
• Kui lepituskomisjon on jõudnud kokkuleppele, saadetakse
tekst parlamenti ja nõukogusse kolmandale lugemisele, et
need saaksid selle lõpuks õigusaktina vastu võtta.
• Kaasotsustamist kasutatakse töötajate vaba liikumise,
siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu,
keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise
probleemidega seotud küsimuste puhul
Euroopa Liidu Nõukogu ülesanded
• Nõukogul on 6 põhiülesannet:
• 1. Seadusandlik pädevus - EL õigusaktide vastuvõtmine.
Paljudes valdkondades võtab ta neid vastu koos Euroopa
Parlamendiga.
• 2. Eelarvepädevus - ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa
Parlamendiga.
• 3. Välispoliitikat puudutavad otsused - ELi ühise välis- ja
julgeolekupoliitika kavandamine ja elluviimine.
• 4. Rahvusvaheliste lepingute sõlmimine ELi ja teiste riikide
või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.
• 5. Liikmesriikide üldise majandus- ja sotsiaalpoliitika
kooskõlastamine.
• 6. Kriminaalasjades tehtava õigusalase ja politseikoostöö
kooskõlastamine.
Euroopa Liidu õigusaktid
* 1) määrus – seadus
määrus on üldine õigusakt ning kõigis oma osades
kohustuslik, hakkab otse kehtima antud kuupäevast.
• 2) direktiiv – kohaldamine
Euroopa direktiividega kehtestatakse liikmesriikidele
eesmärgid, mille saavutamise vahendite üle otsustavad
liikmesriigid ise.
Direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide
õigusakte, eelkõige ühtse turu toimimisega seotud
eesmärke.
Direktiiv peab olema üle võetud liimesriigi
seadusandlusse.
• 3) otsus – ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele
• arvamus - soovituslik
Euroopa Komisjon – ühiste huvide kaitsja
• Euroopa Komisjonile kuulub ELi täitevvõim ja
õigusaktide algatamine
• Liikmeteks 27 volinikku – üks igast liikmesriigist
• Euroopa Komisjoni presidendiks on Jose Manuel
Barroso; transpordivolinikuks on Siim Kallas
• Euroopa Komisjonil on 4 põhiülesannet:
• 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja
nõukogule.
• 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine,
täitmine.
• 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine (koos
kohtuga).
• 4. EL esindamine rahvusvahelistes suhetes
Euroopa Ülemkogu
• Euroopa Ülemkogu istungid on põhiliselt tippkohtumised, kus ELi
juhid teevad otsuseid poliitiliste prioriteetide ja oluliste algatuste
kohta. Tavaliselt peetakse aastas neli kohtumist, mida juhatab
alaline eesistuja.
• Euroopa Ülemkogu eesistuja ( president) on Martin Schulz.
• Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või
valitsusjuhid, Euroopa Komisjoni president ning Euroopa Ülemkogu
eesistuja. Töös osaleb ka ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge
esindaja.
• Euroopa Ülemkogul on järgmised ülesanded:
• kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb
keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada
valitsustevahelise koostöö raames.
• Kuigi Euroopa Ülemkogu omab mõjuvõimu ELi poliitika määramisel,
ei ole tal siiski seadusandlikku jõudu.
• Viimane Euroopa Ülemkogu toimus 3. märtsil 2012, kus sõlmiti EL
fiskaalkokkulepe, millele kirjutasid alla 25 liikmesriiki.
Euroopa Kohus – õigusjärelevalve teostaja
• Euroopa Kohtu ülesandeks on: tagada Euroopa Liidu
seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides
liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine
seaduse ees.
• Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist ja
8 kohtujuristi. Eestist on Euroopa Kohtu liikmeks Uno
Lõhmus.
• Kohtunikud ja juristid nimetatakse ametisse liikmesriikide
valitsuste ühisel kokkuleppel.
• Kohus teeb otsuseid kohtuasjades, mis on algatatud. 5
levinumat kohtuasja tüüpi on:
1. eelotsustuse taotlus; 2. kohustuste rikkumise hagi;
3. tühistamishagi; 4. tegevusetushagi;
5. kahju hüvitamise hagi
Euroopa Kontrollikoda
• Euroopa Kontrollikoja ülesandeks on jälgida, et ELi
rahalisi vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt.
• Kontrollikoda jälgib, et ELi raha kasutatakse
nõuetekohaselt ning võimalikult otstarbekalt liidu
kodanike huvides.
• Liikmeteks on üks igast liikmesriigist. Eestist on Kersti
Kaljulaid.
• Üks kontrollikoja põhiülesandeid on aidata asutusi,
kelle pädevusse kuuluvad eelarveküsimused (Euroopa
Parlament ja Nõukogu), esitades neile igal aastal
eelmise majandusaasta aruande.
Euroopa Keskpank – euro haldaja
• Euroopa Keskpank asutati 1998.a.
• Euroopa Keskpanga ülesanne on: EL ühisraha
euro haldamine ning hindade stabiilsuse
tagamine.
• Euroopa Keskpank vastutab ka euroala
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.
EL põhiõiguste harta
• Euroopa Liidu põhiõiguste harta võttis soovitusliku ja
viitetekstina vastu Nice’is 2000. aasta detsembris
kohtunud Euroopa Ülemkogu.
• Põhiõiguste harta täiendab Euroopa Nõukogu
vastuvõetud Euroopa inimõiguste konventsiooni.
• Harta põhieesmärk on kaitsta inimeste põhiõigusi
Euroopa Liidu õigusaktide ja nende kohaldamise taustal
liikmesriikides.
• Euroopa Liidu põhiõiguste harta on esimene õigusakt
Euroopa Liidu ajaloos, milles on terviktekstina
sätestatud kodanikuõigused ning kodanike ja liidu
territooriumil elavate muude isikute poliitilised,
majanduslikud ja sotsiaalsed õigused.
Euroopa ombudsman – kaebuste uurimine
• Euroopa ombudsmani (õigusvahemehe)
ametikoht loodi Euroopa Liidu lepinguga 1992.a.
• Ombudsman on vahendajaks kodaniku ja ELi
ametiasutuste vahel
• Ombudsmani valib 5 aastaks Euroopa Parlament
• Ombudsmani ülesandeks on: haldusomavoli
juhtumite avastamine ja lahenduste pakkumine
• Ta uurib haldusomavoli Euroopa institutsioonides
ja teistes ELi organites.
Euroopa Liidu tähtsad isikud
Herman Van Rompuy
Euroopa Liidu Ülemkogu
eesistuja, EL president
Jose Manuel Barroso
Catherine Ashton
Martin Schulz
Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu kõrge esindaja Euroopa Parlamendi
president
välisasjade ja julgeolekupresident
poliitika alal