Transcript Esitluse pealkiri
Põllumehele Euroopa Liidust ja Eestist. Venemaa impordikeelu mõju põllumajanduspoliitikale
Ivari Padar
Põllumajandusministeerium 17. oktoober 2014
Teemad
• EL ÜPP uus rahastamisperiood 2014 2020 • Vene impordikeelu olemus ja mõju Eesti põllumajandusele, võimalikud leevendavad tegevused • Turukorraldusabinõud • Otsetoetused alates 2015.aastast
• Maaelu arengukava 2014-2020
Otsetoetused ja maaelu toetused põllumajandusmaa hektari kohta
Otsetoetused ja maaelu arengu toetused 2019.a. , €/ha kohta 1 000 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 MT 2594 MAK Otsetoetused
Sammastevaheline paindlikkus
• Liikmesriigid võivad otsustada kasutada EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavate meetmete jaoks lisatoetust kuni 15% nende aastasest riiklikust otsetoetuste ülemmäärast • Liikmesriigid võivad otsustada kasutada otsetoetusteks kuni 15% neile EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames aastateks 2015 2020 eraldatud summadest. Liikmesriigid, kus keskmine otsetoetuse määr hektari kohta on alla 90% EL keskmisest tasemest, võivad otsustada täiendava 10% vahendite kasutusele võtmise otsetoetustena
16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0
Maaelu ümbrikud 2014-2020
2007-2013 2014-2020
MAK 2014-2020 eelarve
1 200 000 000 1 000 000 000 800 000 000 600 000 000 400 000 000 200 000 000 0 935 350 513 211 613 658 + 6% 992 650 513 97 300 000 169 463 955 723 736 855 725 886 558 2007-2013 EL osalus EE osalus 2014-2020 I sambast lisanduv
MAK 2014-2020 finantstabel
Meede
Teadmussiire ja teavitus Nõuandeteenuste toetamine Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete edendamine Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid Kiviaia taastamise toetus Põllumajanduspotentsiaali taastamine Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine Tootjarühmade loomine Natura 2000 toetus põllumajandusmaale Natura 2000 toetus erametsamaale Keskkonnasõbraliku majandamise toetus Ohustatud tõugu looma pidamise toetus Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus Piirkondlik mullakaitse toetus Keskkonnasõbraliku aianduse toetus Mahepõllumajandus Loomade heaolu toetus Koostöö (T&A, lühike tarneahel, EIP) LEADER kohalikuks arenguks Tehniline abi Ületulevad kohustused Finantsinstrument
Kokku MAK 2014-2020 eelarve
12 000 000 8 600 000 1 000 000 145 000 000 67 000 000 49 000 000 2 500 000 1 000 000 22 000 000 30 000 000 57 000 000 10 000 000 6 000 000 4 666 000 28 000 000 161 300 000 7 466 000 583 000 40 200 000 6 000 000 3 878 000 92 200 000 40 644 000 18 700 000 90 000 000 38 913 513 12 000 000 38 000 000
992 650 513
EL otsetoetuste eelarve kahel eelarveperioodil
€
741 129 000 238 305 000 502 824 000 1 007 260 000 2007-2013 2014-2020 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Üleminekutoetuste maksimaalsed lubatud summad (ilma individuaalse modulatsiooni mln € 24,548 23,013 21,479 19,945 18,411 16,876 15,342 EE eelarve EL eelarve
Põllumajanduslike otsetoetuste eelarve 2007-2020
180 160 140 120
milj €
100 80 60 40 20
25,4 23,5 7,492 19,139 21,8 28,664 22,407 35,821 38,375 49,867 34,517 28,654 61,47 71,551 80,541 90,541 101,165 110,02 121,87 50,972 46,619 122,8 123,7 133,94 143,97 169,36
0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Ülekanne MAKi EE eelarve EL eelarve
Venemaa impordikeelu olemus
• Impordikeeld rakendus üle öö väga laiale spektrile toidukaupadele , lisaks EL riikidele ka mitmele teistele suurtele toidutootjatele riikidele • Keeld mõjutab lisaks otsesele kaubanduse katkemisele sisseveopiirangute tõttu laiemal toiduainete turul nõudluse-pakkumise vahekorda ja hinnatasemeid • Poliitiliste otsuste tõttu tekkinud majanduskriisiga on kaasnenud rahvusvaheliste lepingute ja seniste kokkulepete katkemine
Väliskaubandus 2013 (I)
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2013. a
1244,1 mln eurot
ja import
1504,1 mln eurot
.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi puudujääk oli 2013. aastal
260 mln eurot
. P uudujääk suurenes aastaga 39,9%.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport moodustas 10,1% koguekspordist ja import 11% koguimpordist.
Väliskaubandus 2013 (II)
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade peamine ekspordi sihtriik Venemaa (19%) suurim impordipartner Läti (18%)
Väliskaubandus 2013 (II)
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade peamine ekspordi kaubagrupp joogid ja alkohol (18%) suurim impordi kaubagrupp samuti joogid ja alkohol (22%)
Venemaa osatähtsus riikide piimatoodete ekspordis , %
Võimalikud tegevused kriisi mõjude leevendamiseks
• Poliitilised arutelud ja Eesti seisukohad Põllumajandus ja Kalandusnõukogus • Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika raames olemasolevad tavapärased ja erakorralised võimalused
Erakorraline Nõukogu 5.septembril
• •
Vajame EL ülest lahendust Turukorraldusmeetmete kiire rakendamine ja promotsiooniks eraldatud vahendite suurendamine on samm õiges suunas, kuid ebapiisav
• •
Lahendus peaks olema suunatud nendele sektoritele, kes enim kannatavad Kuna kriisi ei põhjustanud põllumajandussektor, siis peaksid abivahendid ka mujalt tulema
•
WTO menetlus Vene keelu osas
Balti riikide, Soome ja Poola koostöö
• • 12.septembril toimus Eesti ja Läti põllumajandusministrite kohtumine Põlvamaal Räpinas. Kõne all olid Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sisseveokeelu mõjud ja riikide koostöö seakatku tõrjumisel. • Voliniku visiidil 18.septembril Riiga anti üle Baltimaade, Soome ja Poola ühisavaldus, mis juhtis tähelepanu vajadusele suunata abi nendele riikidele, kellele otsene ekspordi katkemise mõju on suurim ja eelarveliste vahendite kasutamisele proportsioonis tekkiva kahjumiga
Mitteformaalne Nõukogu 28. 29.septembril
Põhiteemaks oli toiduga kindlustatus , kuid paljud riigid tõstatasid ka Venemaa impordipiirangute mõju küsimuse Esiletõstmist väärib Saksamaa põllumajandusministri toetus Balti riikidele ja Soomele, riikidele millede piimandussektor kannatab enim
Põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu 13.-14. oktoobril
Balti riigid ja Soome valmistavad ette ühisseisukohta Piimatootmisega seotud arutelu tahab algatada ka Poola Põllumajandusvolinik Cioloselt on oodata arvamusavaldust võimaliku toetuse maksmise osas piimandussektorile
Ühise põllumajanduspoliitika abimeetmed
• Turukorraldusmeetmed- kiired lahendused pole abi toonud • Otsetoetused – sissetulekutoetuse jätk uuenenud vormis • Maaelu meetmed – võimalused kohandusteks kooskõlastamise viimases faasis
Turukorraldusmeetmed 1
1) Turule sekkumine
•
Sekkumiskokkuost Vene impordipiirangute negatiivse mõjuga seoses pikendati muidu septembri lõpuni avatud või ja lõssipulbri kokkuostu võimalust 31.detsembrini 2014
•
Eraladustamine Vene impordipiirangute tõttu käivitati sept. teisest nädalast erakorralisena või, lõssipulbri ja teatud juustude eraladustamine. Juustude meede lõpetati 23.sept. seoses olulise osa ettemääratud piirkoguse täitumisest väikese Venemaale ekspordi osatähtsusega riikide poolt, või ja lõssipulbri osas piirkoguseid pole ning lepinguid võimalik sõlmida 2014 lõpuni.
-
2) Kaubandust reguleerivad meetmed Eksporditoetused
-
Impordipiirangud
•
3) Erakorralised meetmed
Turuhäirete vastu võetavad meetmed – hinna tõusu või languse korral • •
Puu- ja köögivilja puhul rakendatud turult tagasivõtmise, toorelt koristamise ja mittekoristamise meedet, eelarveks 125 milj eur, mis kiirelt ammendus. Sama meedet korratakse 165 milj eur eelarvega, toetus suunatud riikidele, mis kauplesid rohkem Venemaaga.
Loomahaiguste ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kaotusega seotud meetmed
Konkreetsete probleemide lahendamise meetmed – kiireloomulist sekkumist nõudvad
probleemid
Turukorraldusmeetmed 2
3) Piimakvoot
• • •
4) Toetusskeemid Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus Koolipiim Puu- ja köögivilja sektori toetus ja mesindussektori toetus 5) Turustusstandardid
-
6) Tootjaorganisatsioonid (TO), TO-de liidud, ning tootmisharudevahelised organisatsioonid
TO-de kohustuslik tunnustamine puu- ja köögivilja ja piima sektoris, teistes sektorites võimalus tunnustada. TO-de liitude ja tootm.harudevaheliste organisatsioonide puhul kõikides sektorites tunnustamise võimalus
-
Põllumajanduslikud otsetoetused alates 2015 (1)
Ühtne pindalatoetus Kliima- ja keskkonnatoetus (rohestamine) Noorte põllumajandustootjate toetus Väikepõllumajandustootjate toetus
Põllumajanduslikud otsetoetused alates 2015 (2)
Põllumajandustootmisega seotud toetused Piimalehma kasvatamise toetus (karjad kuni 100 piimalehma) Ammlehma kasvatamise toetus (karjad kuni 25 ammlehma ja lehmmullikat) Ute ja kitse kasvatamise toetus (karjad 10-100 utte ja/või emakitse) Puu ja köögivilja kasvatamise toetus (alates 1 ha toetusõiguslikest kultuuridest)
Üleminekutoetuste võimalus
OTSETOETUSED 2013
Ühtne pindalatoetus Piimasektori eritoetus
Tootmisega seotud
Ammlehmade kasvatamiseks (100%) Uttede kasvatamiseks (50%)
Üleminekutoetused Tootmisest lahtiseotud
Põllumajanduskultuuridel e (2006 ja 2008 ha alusel) + ÜPT ha Heinaseemnele (2006 ha alusel +TTI põldtunnustamine) Piima tootmiskvoodi (31.03.07) alusel Veise LÜ (2006+2007 erandid) alusel Uttedele (2007. a alusel)
MAK 2014-2020 kaubandussanktsioonide valguses
• Vältida tuleb raskustesse sattunud sektorite puhul tegevuste toetamist, mis üksikettevõtete kohustusi võivad veelgi suurendada • Kuivõrd lühiajalise mõju saavutamine MAK 2014-2020 kaudu on keeruline, siis tuleb keskenduda tegevustele, mis aitavad parandada sektori valmisolekut võimalike tulevaste kriisidega toime tulla
MAK 2014-2020 fookused
• Teadmussiire – koostöö, teadustulemuste praktikas rakendamine • Konkurentsivõime – struktuursed muutused, ressursisääst • Toidutarneahel – kõrgem lisandväärtus, ühistegevus • Keskkond – põllumajanduse mõju mullale, veele, elurikkusele, kõrge loodusväärtus • Maaettevõtlus ja kohalik algatus – töökohad, elukeskkond, kohalik toit
Sektoriülesed investeeringud
• • • Vajame kokkulepet, millised on sektoriülesed investeeringud, millest saab kasu suurem hulk tootjaid o o o o Tagada selliste investeeringute rahastamine investeeringumeetmetes esmajärjekorras (läbi eelistuste hindamises, kõrgemate toetusmäärade ja summade jmt) Näited: Piimandussektoris ühistuline töötlemisüksus Seakasvatuses tõuaretussigala Lihaveisekasvatussektoris veiste kogumiskeskus Aiandussektoris logistika- ja säilituskeskus
Riskijuhtimine – kelle huvi?
• MAK 2014-2020 rakendamise aluseks olev EL maaelu määrus annab liikmesriikidele võimaluse rakendada ka riskijuhtimisinstrumente – saagi, loomade ja taimede kindlustamine; ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma ja taimehaiguste, kahjurite leviku ning keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondid; sissetuleku stabiliseerimise vahend • Sissetuleku stabiliseerimise vahend võimaldab aidata põllumajandustootjaid, kui nende sissetulek väheneb üle 30%, kompenseerides neile kuni 70% saamata jäänud tulust • Instrumendi rakendamine eeldab ühisfondi loomist ning akrediteerimist • Ühisfond eeldab ka tootjate poolseid sissemakseid
Põllumajanduspotentsiaali taastamine
• UUS meede!
• Meetme kavandatav eelarve 1 miljon eurot • Toetuse sihtgrupp on põllumajandustootjad • Loodusõnnetus või taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks võetud meetmed on hävitanud vähemalt 30% vastavast põllumajanduslikust potentsiaalist • Toetatakse investeeringuid, mille eesmärk on teha korda kahjustunud põllumajandusmaa ning taastada tootmise potentsiaal • Mh on toetatav loomade ost • Toetuse määr kuni 100%
Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine
• Meetme kavandatav eelarve 30 miljonit eurot • Sihtgrupp on väikesed põllumajandusettevõtjad (müügitulu 4000–14 000 eurot) • Toetatakse põllumajandusliku ettevõtte arendamiseks vajalikke tegevusi ning investeeringuid. Vähemalt 50% toetusest tuleb kasutada investeeringuteks • Maksimaalne toetussumma 15 000 eurot • Toetuse määr kuni 80% • UUS!
o Kui toetust taotleb seakasvatuse valdkonnas tegutsev ettevõtja, kes võtab taotlemisel kohustuse kuni viie aasta möödumiseni viimase toetusosa väljamaksmisest seakasvatuse valdkonnas mitte tegutseda Kõrgem toetusmäär (90%) Eelistus projektide hindamisel
Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks
•
Eesmärk
on põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamine ja keskkonnahoidliku põllumajandustootmise arendamine • Sihtgrupp on
põllumajandustootjad
(müügitulu põllumajandusest vähemalt 14 000 eurot, 50%)
ja tulundusühistud
(vähemalt 5 liiget, kellel müügitulu põllumajandusest vähemalt 2400 eurot, 50%) • Toetatakse investeeringuid
ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse
, mis on suunatud põllumajandustootmise arendamiseks ning põllumajandustootmise mitmekesistamiseks • Toetuse määrad
40%
(+5% noortele ja ühistutele; 30% traktoritel), toetuse summa
100 000 / 500 000 eurot (1 500
Investeeringumeetmed põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks
Toetatavad tegevused:
Põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalikesse: • • seadmetesse tehtavad investeeringud • ehitistesse tehtavad investeeringud
uute töötlemisüksuste rajamisse tehtavad investeeringud (suurprojekt)
• • • • •
Toetust võib taotleda:
Tootjarühmana tunnustatud TÜ või nende ühistute valitseva mõju all olevad ettevõtjad mikro ja väikeettevõtjad (EMTAK C10 või C11) keskmised ja suurettevõtjad (EMTAK C10 või C11, kuni 750 töötajat) põllumajandustootjast mikroettevõtja (müügitulu 4000 €, üle 50% kogu müügitulust)
Mitu ühistut või ühistute valitseva mõju all olevat ettevõtjat ühiselt (suurprojekt )
Suurprojekt. Miks?
• Olukord toidutarneahelas: tootja, töötleja, jaekaubandus • Konkurents: globaalsed turud ning kokurendid, uutele turgudele sisenemine • Madal aktiivsus tootmisahela järgmisele astmele liikumisel • Suured kulud ja risk töötlemisega alustamisel • Võimetus investeeringute rahastamiseks vahendeid leida • Väike turujõud, väike ekspordivõimekus • Mastaabiefekt: strukturaalsem turumuudatus, oskusteave, kliendid, sisendid, T&A kulud, turunduskulud, sisendid
Suurprojekt: toetatavad tegevused, eelarve
• EL-i toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalikesse seadmetesse ja ehitistesse tehtavaid investeeringuid juhul kui selle peamiseks eesmärgiks on uue töötlemisüksuse rajamine. • Eelarve 13,4 mln € • Minimaalne toetuse suurus 1 mln € taotluse kohta • Toetuse määr 25%
Suurprojekt: toetuse saajad
• Mitu põllumajandustootjate tulundusühistut või tootjarühmana tunnustatud tulundusühistut või nimetatud ühistute valitseva mõju all olevat ettevõtjat ühiselt • osalevad ettevõtjad on majanduslikult jätkusuutlikud • vähemalt üks osalev ettevõtja omab min 3a põllumajandustoodete töötlemise ja ekspordi kogemust • osalevate ühistute ja ettevõtjate töötajate arv kokku ei ületa 750
Siseriiklikud meetmed
• Turuarendustoetus • „Eesti toit“ tegevused • Uute turgude leidmine • …
Aitäh!
Ivari Padar
Aafrika seakatk - kronoloogia
25. september
. Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi kahel surnuna leitud metsseal.
22. september
. Valgamaa, Õru vald, Õruste küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi jahimehe tapetud metsseal. Viiele leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvale seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.
18. september
. Ida Virumaa, Lüganuse vald, Aa küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi surnuna leitud metsseal. Kolmele leiukoha ümber oleval 200-ruutkilomeetrisel alal paiknevale seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.
18. september
. Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi surnuna leitud metsseal.
15. september
. Valgamaa, Hummuli vald, Kulli küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi surnuna leitud metsseal.
15. september
. Viljandimaa Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi kolmel varasemast leiukohast surnuna leitud metsseal.
10. september
. Viljandimaa, Tarvastu vald, Roosilla küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi surnuna leitud metsseal. Kolmele leiukoha ümber oleval 200-ruutkilomeetrisel alal paiknevale seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.
8. september
. Valgamaa, Hummuli vald, Aitsra küla. Sigade Aafrika katk diagnoositi surnuna leitud metsseal. Metssea leiukohast 8 km raadiusse jäävatele seakasvatusettevõtetele on kehtestatud täiendavad kitsendused loomade liikumisel ja tapmisel ning neil on kohustus järgida täiendavaid bioohutusmeetmeid.
Riigi tegevused
Et tegu on väga nakkava ja ohtliku viirusega, siis käitub riik väga jõuliselt
. Veterinaar ja Toiduamet kontrollib 15. septembriks (kontrollitakse alates augustist) üle
KÕIK
Eesti seakasvatused, et seal järgitaks nõudeid. Toimub pidev viiruse seire kogu Eestis, eriti aga kitsendustega tsoonides.
Tõhustatud on kontrolli turgudel
, et vältida teiste riikide taudipiirkondadest (eelkõige Läti) pärineva liha sattumist müüki. Toll kontrollib
piiril kolmandate riikidega reisijaid kaasaoleva liha ja lihasaaduste avastamiseks.
Nende sissetoomine on keelatud. Regulaarselt toimuvad kohtumised seakasvatajate esindajatega ministeeriumis .10. septembril kogunes riiklik tauditõrje komisjon. Loomataudi tõrjumiseks on olemas täpsed eeskirjad ja juhised. Avatud on infotelefon ja veebileht www.seakatk.ee
Toimib
tihe koostöö Läti, Leedu ja Poolaga
koordineeritud tauditõrje korraldamiseks. Euroopa Komisjonile on esitatud
ühiskava
eemärgiga saada suuremat EL poolset rahalist toetust taudi tõrjumiseks. Eesti riik tagab lähtuvalt loomatauditõrje seadusest
taudikahju kompenseerimise
pärast loomataudi diagnoosimist hukkunud ja hukatud loomade või sellega seotud tegevuste kulude katmiseks.
Eesti tarnekvoodi täitmine 2004/05 kuni 2013/14 ning prognoositav täitmine viimasel kvoodiaastal, eeldusel et jätkub viie esimese kuu (apr-aug) tarnete kasv (+7,9%) 750 50 700 4,3 650 58 49,4 76,4 40,1 41,2 83,5 600 35,8 550 33,9 500 450 520,1 569,3 593 594,7 600,9 573,2 588,3 614 44,5 635 682,8 687,1 400 2004-05 2005-06 2006-07 2007-08 2008-09 2009-10 2010-11 2011-12 2012-13 2013-14 2014-15 Kvoodi täidetud osa Kvooti mittetäidetud Kvooti ületatud