Transcript Sigade Aafrika katk – ennetus ja tõrje

Sigade Aafrika Katk (SAK)
Lõuna regionaalse kriisikomisjoni erakorraline istung
15.08.2014 TARTU
• Väga kontagioosne, ägedalt kulgev, eriti ohtlik sigade viroos
• Viirusele on vastuvõtlikud kõik sugukonna Suidae liigid
Euraasias ,Aafrikas ja Ameerikas.
• Teised loomaliigid ja inimene ei ole haigusele vastuvõtlikud.
• Nakkusallikas haige siga, haiguse läbi põdenud siga.
• Viirust eritatakse kõigi sekreetide ja ekskreetidega
• Levib kiiresti sigade populatsioonis, otse (oronasaalne) või
kaudse kontakti teel ( saastunud sööt ,nakatunud liha
sisaldavad toidujäätmed, joogivesi , inventar, transport,
veterinaarsed protseduurid, korjused, tapajäätmed.)
• Viirus väga vastupidav ,talub madalaid ja kõrgeid t* ,
keskkonna ph kõikumisi (3,9-11,5) säilib loomakorjustes kuni
2 kuud, nakkusvõimeline roojas kuni 11 päeva, külmutatud
lihakehas aastaid, mullas ning, puit- metall-, kivipinnases üle
6 kuu;
• Looduslik reservuaar pehme puuk (Ornithodoros moubata)Eestis ei esine
• Haigust võivad edasi kanda ka verdimevad putukad
• Esmakordne kirjeldus 1903 Lõuna-Aafrikas.
• Alates 1957 Euroopas; 2007 Taga-Kaukaasia
• Alates 2009 levib nii kodu, kui metssigade populatsioonis
Venemaal
• Momendil levib haruldane II genotüüp- üliäge vorm, surm ilma
kliiniliste haigustunnusteta;
• Puudub vaktsiin
Riski ohjamine
• Seadusandlikud ennetusmeetmed
• Loomade- ja loomsete saaduste impordi/kauplemise
kontroll
• Vältida kodusigade kontakti metssigadega
• Mitte sööta toidujäätmeid ( rahvusvaheline transport;
isiklikuks otstarbeks kaasa toodud
• Bioohutusmeetmete täitmine (derat. desinsekts., desinf.,
inimeste ,transpordi liikumine farmi ja selle territooriumile)
• Täiendavad nõudmised loomaveokitele 48H maal ,
transpordi dokumentaalselt tõestatud pesu/deso EV
territooriumil )
• Tegevused taudipuhangul
• Riiklik Loomatauditõrje Komisjon ( RLTTK)
• Moodustab põllumajandusminister VTA peadirektori
ettepanekul
• Tööd juhib VTA peadirektor
• Situatsioonplaani elluviimine ja koordineerimine
• Juhendab ja jälgib KLTTK tööd
• Suhtlen meedia ja pressiga
• Suhtleb politseivõimudega konkreetsete õigusmeetmete
• ( n. liikumispiirangud) rakendamise tagamiseks
• Informeerib EL liikmesriike, OIE`d jt. taudipuhangust
• Suunab taudi likvideerimiseks eraldatud riiklikke ressursse
• Taudikahju hüvituste taotluste läbivaatamine
Kohalik Loomatauditõrje Komisjon (KLTTK)
• Moodustab maavanem veterinaarkeskuse juhataja
ettepanekul.
• KLTTK- ,karantiin, epidemioloogiline uurimine, ohustatudjärelevalvetsoon, loomatauditõrje menetluste
koordineerimine, rakendamine, kontroll
• Taudipunkti varustamine piisava inim- jm. ressursiga
• Suunab loomi tapale, korraldab korjuste käitlemist
saastunud inventari kahjutustamist/hävitamist, deso, pesu,
edastab infot olukorrast
• KLTTK tööd juhib veterinaarkeskuse juhataja
Koostöö erinevate ametkondade vahet taudi tõrjumisel
• KOV`id, PPA, Päästeamet, KKI, KKA, TKA ,
Maanteeamet jt. loomatauditõrjest osa võtvate
institutsioonidega.
• Päästeamet- tehnika taudikolde likvideerimisel tekkinud
saastunud materjali ja korjuste hävitamisel.
• PPA- järelevalve loomade ja inimeste liikumise piirangute
täitmise üle taudipunktis, ohustatud-ja järelevalvetsoonis,
transpordi liikumise järelevalve.
• Maanteeamet- liikluse ümberkorraldamine, tõkete
paigaldamine.
• KKI- loomataudi tõrje metsloomade populatsioonis
• KKA-matmis- ja põletuskohtade kindlaksmääramine
• TKA- taudist tulenevate terviseohtude kõrvaldamine
• RKM- põletusmaterjal
• Tegevused taudikoldes
• Hukatakse kõik sead!!
• elektriline hukkamine (südame seiskamisega)
sobilik vanemate sigade puhul
• CO2 manustamine ( gaasisegus vähemalt 40%
süsinikdioksiidi ) - sobilik suurema hulga loomade
hukkamiseks.
• Surmav süst- ( T61,Dorminal 20%)
sobilik vähese hulga sigade puhul
• Löök pähe (põrsad eluskaal kuni 5 kg)
• Tapmine tulirelvaga (erandkorras)
Korjuste hävitamine vastavalt ( EÜ)1068/2009
• Vältida SAK viiruse mistahes levikut;
• matta kohapeal- kui vedu lähimasse
käitlemisettevõttesse suurendab terviseriske ja ületab
ettevõtte töötlemisvõimsuse.
• põletamine- Avapõletamine hoonest eemal, Päästeameti
järelevalve all ( põletusmaterjal puit, põhk) Põlemisjäägid
matta .
Taudipunkti deso/pesu
• Peale sigade hukkamist deso 24h toimima
• Mehhaaniline puhastus, pesu, uhtmine veega deso -7
ööpäeva seisma
• Pesu, uhtmine veega, deso, 24h toimima
• Veelkord uhtmine veega
• Sigala ümbrus- kõvakate -deso 2X24h vahega
• Muu pinnas künda ja 1X deso
• Läga- 60 päeva seisma
• Sõnnik- deso +kas 42 ööpäeva seisma või põletada
Karantiini lõpetamine taudipunktis
• 40päeva pärast taudipunkti lõppdesinfektsiooni maavanem
VTA kohaliku asutuse juhi ettepanekul.
Tingimused hoonete taasasutamisel
• Taudipunktis olnud seakasvatusettevõttesse ei tooda sigu
enne 40 päeva möödumist ettevõttes lõpetatud puhastus-,
deso- ja vajadusel desinsekteerimistoiminguid.
Taudikahjude kompenseerimine
• Loomapidajale hüvitatakse LTTS-s, Euroopa Liidu
asjakohases õigusaktis sätestatud juhul korras ja määras
kooskõlas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise
seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud nõuetega loomatauditõrjega
seoses tekkinud järgmine kahju- ettekirjutuse alusel tapetud s.h kontrolltapetud, hukatud ning
loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus;
-Ettekirjutuse
alusel hävitatud seadme, sööda väärtus
Looma arvestusliku väärtuse arvutamiseks korrutatakse looma
lihakaal liha keskmise kokkuostuhinnaga
Aretuslooma väärtuse arvutab ekspert ( PõM 2.02.2010.a.
määrus nr 6 „ Nõuded eksperdi arvamusele ja looma ,
sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord“
Abinõud SAK`i diagnoosimine metssigadel
• Taudistunud ala määramine- epidemioloogiline uurimine.
• Kõik surnud või kütitud metssead uuritakse SAK`ile
• Leitud korjused põletatakse leidmise paigas/kütitud
metssigade liha säilitatakse kuni uuringutulemuste
selgumiseni.
• Nakatunuks osutunud metssea liha säilitusruum ja
kokkupuutunud esemed jms. desinfitseeritakse vastavalt
ettekirjutusele.
• Kehtestatakse ohustatud tsoon , kontrollitakse 7 päeva
jooksul tsoonis asuvaid sigalaid.
• VTA kohaliku asutuse juhil on õigus vajadusel kehtestada
lisakitsendusena taudistunud alal jahipidamise keeld
metssigade söötmise keeld
• Alates 25.07.2014 on VTA peadirektori kk-ga
kogu EV territooriumil keelustatud kodusigade ja farmis
peetavate metssigade pidamine välitingimustes.
• 31.07.2014 komisjoni rakendusotsus, millega muudetakse
2014/178/EL lisa ,kehtestatakse 40 km puhvertsoon
peadirektori kk nr.122 kõigi rakendusotsuse lisa 1 punkti 1
lõikes b loetletud Eesti piirkondades asuvate sigade
pidajana registreeritud isikute teavitamine rakendusotsusega
kehtestatud meetmetest.
• Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib kõiki sigade pidajana
registreeritud isikuid, fikseerides kontrollaktiga ära sigade
arvu, kliinilise ülevaatuse tulemuse, bioohutusmeetme ja
loomade väljaspidamise keelust kinnipidamise,
tauditeadlikkuse tõstmine
10.07.2014 seisuga teostatud SAK`ile kogu Eestis 802
seroloogilist uuringut ja 438 viroloogilist uuringut, kokku 1240.
Neist metssigadel 236 serol ja 184 virol (kokku 420 uuringut).
Kodusigadel vastavalt 566 ja 254 uuringut (kokku 820
uuringut).
Kokku uuritud 236 metssiga ja 566 kodusiga.
https://kls.pria.ee/kaart/
STOPP SAK