Transcript Ly Jõras ETKL-i loomakasvatusnõunik

ASENDUSTALUNIKE TALVEKOOLITUS
ESTONIA SPA HOTELLIS
01. detsembril 2011
ASENDUSTALUNIK LÄHEB TALLU –
MILLELE TULEB TÄHELEPANU
PÖÖRATA, MIDA ARVESTADA?
Ly Jõras
ETKL-i loomakasvatusnõunik
TEEMAD
Poegimine
Lüpsmine
Vasika hooldamine
Nõuandeid ja tähelepanekuid
POEGIMINE
Poegimise tunnused:
•
•
•
•
•
Muutub kõhu kuju – kõht langeb alla
Hakkab suurenema udar
Tekib udaraturse
Lõtvuvad vaagnasidemed
Lõtvuvad ja vajuvad sisse lihased kahel pool sabajuurt –
moodustuvad lohud
• Lihased laudjal on lõtvunud, käega katsudes pehmed
• Poegimiseelsel päeval tekib udarasse ternespiim
• Häbe pundub, eritub lima
TIINE LEHM
POEGIMINE
 Lehm on rahutu ja liigutused muutuvad aeglaseks
 Häälitseb, kaotab isu, tammub jalalt jalale, püüab
vaadata selja taha, heidab maha ja tõuseb korduvalt
 Poegimise alguseks loetakse esimeste väituste ilmumist
 Poegimine kestab 2-6 tundi - karjatamisperioodil kulgeb
kiiremini, asemel peetaval ja mullikatel võib sünnitus
venida pikemaks
 Nähtavale ilmub lillaka värvusega lootekott, seejärel
jalad ja pea
 Jalgade asendi järgi tehakse kindlaks, kas ei esine
väärasendit
POEGIMINE
Häbemest väljatunginud lootekestasid ei tohi
enneaegu purustada:
 Lootevesi peseb maha sünnitusteid libestava lima,
need kuivavad ja sünnitus muutub raskemaks
 Vasika jalgade vahelt väljub suur osa sellest veest,
mis peaks sünnituse ajal vasikat eest tõukama
POEGIMINE
Millal anda sünnitusabi?
 Väärasendite korral (näiteks vasikas sünnib
kõverdunud esijäsemetega, häbemest ulatub välja
üks esijäsemetest ja pea või ainult pea jm)
 Liiga suure vasika sünni korral
ABISTAMINE POEGIMISEL
 Pese käed, looma häbe ja selle ümbrus sooja vee ja
seebiga puhtaks
 Desinfitseeri sünnituse abistamise abivahendid
(sünnitusabinöörid)
 Väituste vaheajal lükatakse vasikas tagasi emakasse
 Haaratakse esijalgadest, pööratakse vasikas õigesse
asendisse ja tõmmatakse uuesti vaagnaõõnde
ABISTAMINE POEGIMISEL
ABISTAMINE POEGIMISEL
Kui vasikas sünnib tagajalad ees:
 Oodata sünnitusteede täieliku avanemiseni
 Tõmmata vasikas hästi kiiresti ja jõuliselt välja
 Vasika lämbumise vältimiseks eemaldada
hingamisteedesse ja kopsudesse sattunud lootevesi (tõsta
vasikas tagajalgadest üles)
 Vajadusel teha kunstlikku hingamist ja südamemassaaži
ENNEAEGNE SÜNNITUSABI
Sünnitusteed pole veel täielikult avanenud
 Võib põhjustada sünnitusteede rebendeid
 Võib põhjustada kahel pool sünnitusteed paiknevate
tagajalgade närvide vigastusi
 Vigastuste tagajärjel võib halveneda tagajalgade
koordinatsioon
 Lehm võib hakata komistama, kõndimine ebamugav
EBASTERIILSELT ANTUD
SÜNNITUSABI ON ÜKS
ENAMLEVINUD
EMAKAPÕLETIKU
PÕHJUSEID
POEGIMISJÄRGNE TEGEVUS
 Nabaväät puruneb tavaliselt ise, kui ei, siis
katkestatakse see 4-5 cm kauguselt
 Desinfitseeri nabaväät joodilahusega või tupsuta
desopulbriga
 Lehmale joodetakse pärast poegimist sooja vett
(Jootmist võib korrata 1-2 tunniste vahedega)
 Päramiste eemaldumisele aitab kaasa, kui lehm saab
vasikat lakkuda
 Päramised peavad eemalduma kuni 12 tunni jooksul
pärast poegimist
 Et vältida poegimishalvatust, ei lüpsta esimestel
kordadel pärast poegimist lehmalt piima rohkem, kui
vajab vasikas – 2-3 liitrit
VASTSÜNDINU HOOLDAMINE
Puhastada vasika hingamisteed
Võimalusel anda vasikas lehmale lakkuda
(jälgida, et lehm vasikat ei vigastaks,
mõnedel emainstinkt taandarenenud)
Hõõrutakse vasikas puhtaks ja kuivatatakse
ning pannakse individuaalboksi/sulgu
1-2 tundi pärast sündimist joodetakse
ternespiima (esimese ööpäeva jooksul
peaks jooma vähemalt 4-5 liitrit)
LÜPSMINE
Lüpsiks ettevalmistumine
Udara lüpsiks ettevalmistamine
Lüpsimasina allapanek
Lüps
Lüpsi lõpetamine
Nisakannude eemaldamine
Lüpsijärgne nisade deso
LÜPSMINE
Lüpsiks ettevalmistumine
 Lüpsiks vajalikud tarvikud (ämber sooja klooriveega,
Solutest, udarakreem –salv, loomade märgistamiseks
vahend, poeginud, haigete ja kahtlaste lehmade
lüpsmiseks kannulüpsimasin, ämber/ämbrid vasikatele
ternespiima jaoks)
 Kummikindad
 Asemete korrastamiseks sõnnikukraap või –hark
(vastavalt allapanule)
 Nisade puhastamiseks vahendid (lapid, paberrätikud või
udarapuhastusvill)
Udarapuhastusvill Šveitsist
LÜPSMINE
Korralik udara lüpsiks ettevalmistamine on
vajalik selleks, et:
 Piimavool algaks kohe pärast lüpsimasina allapanekut
(väldib lüpsieelset tühilüpsi)
 Kindlustab udara ühtlase tühjakslüpsi
 Lühendab lüpsi aega
 Vähendab mastiidi teket
LÜPSMINE
Udara lüpsiks ettevalmistamine
 Kasuta lüpsieelset nisapuhastit (vahtu) või kasuta
udarakreemi kummikinnaste kreemitamiseks. Väldi
kummikinnastega kuivade (sageli sõnnikuste) nisade
puhastamist!
 Tee eellüps eellüpsinõusse!
 Kasuta nisade kuivatamiseks individuaalseid lappe või
paberrätikuid või udarapuhastusvilla. Nisad peavad
lüpsimasina allapanekuks olema puhtad ja kuivad!
LÜPSMINE
Märg nisa põhjustab nisakannu
libisemist ja üles ronimist (sulgeb
piimavoolu)
Märg udar ja nisad suurendavad piima
bakteriaalset saastumist
LÜPSMINE
Eellüpsil lüpsa igast nisast vähemalt kaks
piimajuga eellüpsinõusse:
 Võimaldab piima välimuse järgi hinnata udara tervist
 Väldib baktereid sisaldavate piimajugade sattumist
piimajahutustanki
 Soodustab sõõrdumist ja avab nisajuhad
 Väldib piima sattumist põrandale, asemele
SÕÕRDUMINE
Sõõrdumine ehk piima väljutamine udarast on
kaasasündinud refleks.
Udara ettevalmistamisel tekkinud erutus kulgeb närvide
kaudu seljaajju ja sealt peaajuga vahetult seotud
näärmesse – ajuripatsisse, mille tagasagarast eritatakse
vereringesse hormoon oksütotsiini.
Oksütotsiin kandub vereringe kaudu udarasse, kus
põhjustab piimanäärme alveoole ümbritsevate
korvrakkude kokkutõmbumise. Udarasisene rõhk
tõuseb, piim surutakse näärme- ja nisatsisterni, kust
see lüpsimasina või käega välja lüpstakse.
LEHMA SÕÕRDUMINE
LÜPSMINE
Lüpsimasina allapanek:
 Pane lüpsimasin alla sõõrdunud udarale
 Ära susista allapanekul
 Alusta allapanekut nisakannust, mis asub kõige kaugemal
 Viltu asetsevate nisade puhul, aseta nisakannud alla nii,
et lüpsimasina raskus ei sulgeks nisajuhasid
 Jälgi, et piimavoolik ja vaakumvoolik ei oleks omavahel
keerdus, vaid asetseksid paralleelselt lehmaga
LÜPSMINE
Lüps:
 Jälgi, et piimavool oleks ühtlane ja voolaks
kõikides nisakannudes
 Väldi nisakannu „krooksumist“
 Kui üks udaraveerand tühjeneb varem kui teised,
eemalda nisakann ja kasuta antud nisakannu
sulgemiseks spetsiaalset korki. Ära murra
nisakannu lüpsimasina peale!
LÜPSMINE
Lüpsi lõpetamine:
 Veendu, et udaraveerandid oleks tühjaks lüpstud
 Ebaühtlaste veerandite korral (vanemad lehmad,
tagumised veerandid suuremad kui esimesed, nisakann
halvasti alla pandud jm), eemalda tühjaks lüpstud
veerandilt nisakann (sulgeda korgiga) ja aidata järellüpsiga
veerand/veerandid tühjaks lüpsta
LÜPSMINE
Nisakannude eemaldamine:
NISAKANNUSID EI TOHI EEMALDADA VAAKUMI
ALL!
 Sulge kollektorikraan
 Aseta sõrm ühe nisakannu ja nisa vahele ning võimalda
õhu sissepääs nisakannu
 Ava veel momendiks kollektorikraan, et vaakum tõmbaks
ka viimased piimatilgad lüpsimasinasse. Väldi piimatilkade
sattumist lehma asemele!
LÜPSMINE
Deso kiirendab nisakanali sulgumist.
Lüpsijärgsel nisadesol on positiivne
toime ainult siis, kui:
 Deso tehakse koheselt peale lüpsimasina alt võtmist
 Deso tehakse peale igat lüpsikorda
 Deso teevad kõik lüpsjad ( ka asenduslüpsjad)
LÜPSIFAASIDE KESTVUS
A - udara ettevalmistus (30-60 s), B - eellüps (15-30 s), C - nisakannude allapanek
(10-20 s), D - lüpsi põhifaas (2-7 min), E - järellüps 20-40 s), E - nisakannude
eemaldamine (10-20 s), F - nisade hooldus (30-60 s) (Poikalainen 2006)
MASTIIDIRAVI
Kui lehmale on määratud ravisüstlad!
 Haiged lehmad lüpsa kõige viimasena. Ühelt lehmalt teisele
üleminekul loputa lüpsimasinat vahepeal korralikult
kloorivee ämbris (ämbris lahust nii palju, et lüpsimasin
lahuses kuni kollektorini)
 Haige lehma udara lüpsiks ettevalmistamisel jälgi kõiki selleks
ettenähtud reegleid
 Kui piimavool takistatud, eemalda masin ja lüpsa haige
veerand käsitsi väga korralikult tühjaks eellüpsinõusse või
muusse anumasse. „Haige piim“ viska ainult kanalisatsiooni.
 Puhasta piirituselapiga haige nisakanali ots ja lase süstlast
ravim nisasse.
 Sulge sõrmedega nisakanali ots ja lükka ravim mööda nisa
ülesse veerandisse ning masseeri ravimit veerandis laiali. Ja
siis vabasta nisa ots.
 Peale ravimi manustamist määri haiget veerandit
udarasalviga (udaradeso haigele soovitavalt pihustiga)
VASIKATE PIDAMINE
Pärismagu ehk
Libedik
Söögitoru
Vats
Söögitoru vagu
Peensool
Vasika maod
PÕHILISED SÖÖTMISVEAD, MILLEST ON
TINGITUD VASIKATE KÕHULAHTISUS:
 Ebapiisav sünnijärgselt joodetud ternespiima
kogus
 Piima või pulbrijoogi vale jootmistemperatuur
 Korraga liialt suur joogi kogus
 Vale pulbrijoogi lahjendamissuhe ja/või pole
korralikult segatud
 Puudulik imemisrefleks ämbrist jootmisel (ei teki
piisavat vagu)
 Vasikas joob väga aplalt, piim satub makku
suurte klompidena (tekivad suured
kalgendikämbud, mis hakkavad roiskuma)
HAIGE VASIKA TUNNUSED:







Loidus, kõrvad „norgus“
Isutu
Ei jõua tõusta
Karvkate turris
Silmad „aukus“
Lõõtsutab, köhib või köhatab
Nõre eritumine ninast (võib olla ka
mädane)
 Pisaratevool (võib olla ka mäda)
 Palavik
 Kõhulahtisus
NÕUDED VASIKATE ÕIGELE PIDAMISELE:
 Vaba juurdepääs puhtale veele,
koresöödale ja kontsentraatidele
 Hea ruumi ventilatsioon
 Kuiv ja puhas allapanu
 Tuuletõmbuse vältimine
 Asemete puhastamine ja
desinfitseerimine peale igat vasikat
 Jälgi, et vasikad ei ulatuks üksteiseni
 Jooda vasikat kindlate intervallidega
HAIGE LEHM
KUIDAS JÄLGIDA LEHMA?
• LEHMA ILME – KUIDAS REAGEERIB ÜMBRITSEVALE, SILMAD
PUHTAD, SELGED. KARVKATE SILE. REAGEERIB KÕRVADEGA
ÜMBRITSEVA SUHTES.
• KEHAHOIAK – KÜÜRUS HOIAK VIITAB SISEMISTELE
PROBLEEMIDELE. JALGADEL TAMMUMINE SISEMISTELE
PROBLEEMIDELE VÕI HAIGETELE JALGADELE.
• TOITUMINE – EI TOHI OLLA LAKTATSIOONI ALGUSES VÄGA
KÕHN JA LAKTATSIOONI LÕPUS PAKS.
• KEHATEMPERATUUR – IGA HAIGUSE KAHTLUSE KORRAL
MÕÕDA TEMPERATUURI. NORMAALNE 38 – 39 C
(OPTIMAALNE 38,3-38,8 C). PEALE POEGIMIST KÕRVAD JA
TAGAKEHA JAHEDAD, VIITAB POEGIMISHALVATUSELE
KUIDAS JÄLGIDA LEHMA?
• HINGAMINE – TERVEL LEHMAL HINGAMISSAGEDUS 10 – 30
KORDA MINUTIS.
• NINA – TERVE LEHMA NINA ON NIISKE JA JAHE
• MÄLETSEMINE – LEHM MÄLETSEB 40-50% PÄEVAST. ÜHTE
SUUTÄIT MÄLETSEB 50-70 KORDA.
• VATSA TÄITUVUS – VASAKU TÜHIMIKU JÄLGIMINE, EI TOHI
OLLA SÜGAV LOHK.
• UDAR JA NISAD – LÜPSIJÄRGNE NISADE VAATLEMINE.
SINAKAD VÕI KAHVATU VÄRVUSEGA,
MULJUMISJÄLGEDEGA NISAD VIITAVAD VALELE
PULSISAGEDUSELE VÕI LIIGA TUGEVALE VAAKUMILE.
• TURI – PAKSENENUD TURJAPIIRKOND VIITAB MADALALE
TURJAPUULE.
KUIDAS JÄLGIDA LEHMA?
• SÕRAD – SÕRGADE PIKKUS, LONKED JA VALE SEIS
VIITAVAD TRAUMADELE, VALELE ASEME
PIKKUSELE, MITTESOBIVALE LAUDA PÕRANDALE
VÕI VALELE SÖÖTMISELE (LAMINIIT).
• JALAD – PAKSENENUD VÕI MARRASKIL KANNAJA/VÕI PÕLVELIIGESED VIITAVAD LÜHIKESELE,
KITSALE VÕI KÕRGE ASTMEGA ASEMELE VÕI
VÄHESELE ALLAPANULE.
• ROE – VÄGA HEA INDIKAATOR SÖÖTMISE
HINDAMISEKS. TERVE LEHMA ROE ON NAGU
„KARTULIPUDER“, MILLE KESKEL ON LOHK.
UDARA GANGREEN
NÕUANDEID JA TÄHELEPANEKUID
 Loomade ajamine (paigutamisel, lüpsiplatsile)
 Järgmisesse farmi pesust tulnud tööriietega!
 Raviloomade märgistamine
 Mastiidi avastamine
 Piimas helbed, tükid, plärakad, piim „kuum“
 Udara gangreen
 Lüpsimasinaid 3 + 1
 Tunne haiget lehma
NÕUANDEID JA TÄHELEPANEKUID
Lehm „lappi“ maas
Avasta indlevaid loomi
Kontroll-lüpsi tegemine
Esimestes veerandites põletik! Miks?
Nisad peale lüpsi sinakad
Deso/vahutopsid tervetele ja haigetele
eraldi (soovitavalt haigetele pihusti)
NÖÖRIST PÄITSED
TÄNAN KUULAMAST!