Transcript 19-20.10.2011 Lõuna piirkonna talupidajate koolitus Värskas

ÜLEVAADE OLUKORRAST
VEISEFARMIDES
LY JÕRAS
ETKL-i loomakasvatusnõunik
Tel 604 1783
E-post [email protected]
PIIMAKARJAPIDAMISE EESMÄRGID
 MÜÜGIPIIMA TOOTMINE, TÕULOOMADE MÜÜK
 JUUSTUPIIMA TOOTMINE
 MÜÜGIPIIMA TOOTMINE
 MAHEPIIMA TOOTMINE
 OLEMASOLEVATE MAADE HOOLDAMINE
 PERELIIKMETELE TÖÖKOHTADE LOOMINE
 LISATÖÖJÕU KASUTAMINE, SELLE OLEMASOLU
 MAADE OLEMASOLU JA VÄÄRTUSE HINDAMINE
MIDA JÄLGIDA LÜPSILEHMADE
ARETUSE PUHUL?
 UDARA- JA LÜPSIOMADUSI
 JALGADE TUGEVUST
 TÜÜPI
UDARA- JA LÜPSIOMADUSED
 EESUDARA KINNITUS
 UDARA PIKKUS JA KÕRGUS
 KESKSIDEME TUGEVUS
 NISADE ASETUS
 VEERANDITE ÜHTLIKKUS
 LÜPSIKIIRUS
JALGADE TUGEVUS
 SÕRGADE TUGEVUS
 SÕRGATSI TUGEVUS
 JALGADE SEIS
TÜÜP
 SUURUS
 KEHA SÜGAVUS JA LAIUS
 LAUDJA SIRGUS JA LAIUS
EESTI HOLSTEINI EESMÄRGID
 305 PÄEVA PIIMATOODANG 8000 – 10 000 KG
 RASVA % 3,9 – 4,4
 VALGU % 3,3 – 3,4
 SUJUV LAKTATSIOONIKÕVER
 SUUR KASV
 VASIKA SÜNNIMASS 40 – 55 KG
 ESMASSEEMENDUSMASS 390 – 420 KG
 MASS ESIMESEL POEGIMISEL 530 – 560 KG
 VANUS ESIMESEL POEGIMISEL 25 – 27 KUUD
 TÄISKASVANUD LEHMA MASS 650 – 750 KG
 HÄSTI VÄLJENDUNUD PIIMATÜÜP
 VILJAKUS
EESTI PUNASE EESMÄRGID
 305 PÄEVA PIIMATOODANG 6000 – 8000 KG
 RASVA % EESMÄRK PUUDUB
 VALGU % VÄHEMALT 3,5
 MASS ESMAKORDSEL SEEMENDAMISEL 400 KG
 VANUS ESMAKORDSEL POEGIMISEL 25 – 27 KUUD
 TÄISKASVANUD LEHMA MASS 600 KG
 KARJASPÜSIVUS
 HÄSTILÜPSTAV UDAR
 HEA TIINESTUMINE
EESTI MAAKARJA TUNNUSED
 305 PÄEVA PIIMATOODANG 4000 KG
 RASVA % 4,75
 VALGU % 3,42
 PIIMAL KÕRGE SUHKRUSISALDUS
 PIIMAL HEAD LAAPUMISOMADUSED
 TÄISKASVANUD LEHMA MASS 430 – 550 KG
 NUDID, VÄHENÕUDLIKUD, HAIGUSTELE VASTUPIDAVAD,
PIKAEALISED, KERGED POEGIMISED, VALKJASPUNASE
VÄRVUSEGA, SÕBRALIKUD
MISSUGUSE LEHMA VASIKA VALIN KARJA
TÄIENDUSEKS
 MAKSIMAALNE PIIMATOODANG
 HEA RASVA %
 KÕRGE VALGU %
 HEA VÄLIMIK
 MADAL SOMAATILISTE RAKKUDE ARV PIIMAS
 HEA ISELOOM
 KERGE POEGIMINE
KUIDAS VALIDA OMA KARJALE
SEEMENDUSPULLI
 VALIDA 3-4 TUNNUST, MIDA KARJAL VAJA PARANDADA
(PIIMATOODANG, VALGUPROTSENT, SÕRAD, UDAR JM)
 JÄLGIDA PÕLVNEMIST SUGULUSARETUSE VÄLTIMISEKS
 JÄLGIDA, ET PULLI TÜTARDEL EI ESINEKS SAMU „HALBU
TUNNUSEID“, MIS KARJAL JUBA OLEMAS
 MULLIKATELE VALIDA PULL, KELLE VASIKAD SÜNNIVAD
VÄIKSEMAD
SEEMENDUSPULLID
SPAV - jõudlustunnuste
indeks
SVAV – välimiku
tunnuste indeks
SSAV – udara tervise
tunnuse indeks
PULL DELGADO
PULL DELGADO
KUIDAS LEHMA SÖÖTA?
 LEHM TAHAB TAVALISELT SÜÜA KOHE PEALE LÜPSI. SELLEKS PEAB
SÖÖT OLEMA KÄTTESAADAV.
 HEA TOODANGUGA LEHM SÖÖB PÄEVAS KUNI 12 KORDA. IGA
SÖÖGIAJA KESTUS KUNI 23 MINUTIT.
 ESIMEST POEGA MULLIKAD KULUTAVAD SÖÖMISELE 10-15%
ROHKEM AEGA KUI TÄISKASVANUD. KUI VÕIMALIK, SÖÖDA NEID
ERALDI.
KUIDAS LEHMA SÖÖTA?
KUI SÖÖDAVÕTT ON HALB
 KONTROLLI JOOGIVEE KÄTTESAADAVUST
 KONTROLLI EGA SÖÖT EI OLE RIKNENUD
KUUMAL PÄEVAL SÖÖMUS LANGEB - 60% SÖÖDAST ANNA SIIS
ÖÖSEL JA SUURENDA ENERGIARIKASTE SÖÖTADE OSAKAALU
KUIDAS LEHMA SÖÖTA?
 LÜPSILEHMADEL PEAB SÖÖT OLEMA KÄTTESAADAV VÄHEMALT
20 TUNDI, SOOVITAVALT 24 TUNDI JA SÖÖDAJÄÄKE VÕIKS OLLA
3 – 5%
 KOHENDA AEG-AJALT SÖÖTA, MEELITA SÖÖMA
 HOIA ÖÖSEL SÖÖDALAVA KOHAL VALGUS. ÖÖVALGUS VAJALIK
KA INDLEMISE PÄRAST
KUIDAS LEHMA SÖÖTA?
 LAKTATSIOONI TIPP – PERIOODIL KUI LEHM EI SAAVUTA NII
KÕRGET TOODANGUT KUI EELDAD – LISA PROTEIINI.
 KUI LEHM KÜLL SAAVUTAB LOODETUD TOODANGU, KUID
TOODANG HAKKAB KIIRESTI LANGEMA – LISA ENERGIAT
 KORRAGA POLE SOOVITAV ÜLE 3 – 4 KG JÕUSÖÖTA LEHMADELE
ANDA. SUURTE JÕUSÖÖDAKOGUSTE KORRAL SÖÖDA LEHMI
TIHEDAMALT.
RAPSIKOOK
 KUUMPRESSRAPSIKOOK – KUUMTÖÖTLEMISEL PURUSTATUD
SEEMNEMASSI KUUMUTAMINE JA AURUTAMINE UMBES 100 C JUURES
JA SEEJÄREL JUHITAKSE TIGUPRESSI, KUS TOIMUB ÕLI EEMALDAMINE
 KÜLMPRESSRAPSIKOOK – PURUSTATUD SEEMNEMASS JUHITAKSE
OTSE PRESSI, KUS TEMPERATUUR TÕUSEB LÜHIAJALISELT 50 – 60 C
RAPSISROTTI SAADAKSE KOOGI EDASISEL TÖÖTLEMISEL VASTAVATE
EKSTRAHEERIMISLAHUSTEGA, MILLE EESMÄRGIKS ON TAIMEÕLI
MAKSIMAALNE ERALDAMINE
RAPSIKOOGI NÄITAJATE VAHE
KÜLMPRESS 60 C
KUUMPRESS
SROTT
KUIVAINE %
91,7
95,3
90
TOORPROTEIIN KA-s
30,6
36,1
38,2
TOORRASV KA-s
19,4
12,2
2,9
TOORKIUDU KA-s
12,2
13,1
13,5
N-TA E-A KA-s
30,8
32,2
37,3
15,8
14,8
11,7
METABOLISEERIV
ENERGIA MJ/KG KA-s
JÄLGI LEHMA TERVIST!
 LEHMA ILME – KUIDAS REAGEERIB ÜMBRITSEVALE, SILMAD PUHTAD,
SELGED. KARVKATE SILE. REAGEERIB KÕRVADEGA ÜMBRITSEVA
SUHTES.
 KEHAHOIAK – KÜÜRUS HOIAK VIITAB SISEMISTELE PROBLEEMIDELE.
JALGADEL TAMMUMINE SISEMISTELE PROBLEEMIDELE VÕI HAIGETELE
JALGADELE.
 TOITUMINE – EI TOHI OLLA LAKTATSIOONI ALGUSES VÄGA KÕHN
JA LAKTATSIOONI LÕPUS PAKS.
 KEHATEMPERATUUR – IGA HAIGUSE KAHTLUSE KORRAL MÕÕDA
TEMPERATUURI. NORMAALNE 38 – 39 C (OPTIMAALNE 38,3-38,8 C).
PEALE POEGIMIST KÕRVAD JA TAGAKEHA JAHEDAD, VIITAB
POEGIMISHALVATUSELE
JÄLGI LEHMA TERVIST
 HINGAMINE – TERVEL LEHMAL HINGAMISSAGEDUS 10 – 30 KORDA





MINUTIS.
NINA – TERVE LEHMA NINA ON NIISKE JA JAHE
MÄLETSEMINE – LEHM MÄLETSEB 40-50% PÄEVAST. ÜHTE SUUTÄIT
MÄLETSEB 50-70 KORDA.
VATSA TÄITUVUS – VASAKU TÜHIMIKU JÄLGIMINE, EI TOHI OLLA
SÜGAV LOHK.
UDAR JA NISAD – LÜPSIJÄRGNE NISADE VAATLEMINE. SINAKAD VÕI
KAHVATU VÄRVUSEGA, MULJUMISJÄLGEDEGA NISAD VIITAVAD
VALELE PULSISAGEDUSELE VÕI LIIGA TUGEVALE VAAKUMILE.
TURI – PAKSENENUD TURJAPIIRKOND VIITAB MADALALE
TURJAPUULE.
JÄLGI LEHMA TERVIST
 SÕRAD – SÕRGADE PIKKUS, LONKED JA VALE SEIS VIITAVAD
TRAUMADELE,VALELE ASEME PIKKUSELE, MITTESOBIVALE LAUDA
PÕRANDALE VÕI VALELE SÖÖTMISELE (LAMINIIT).
 JALAD – PAKSENENUD VÕI MARRASKIL KANNA- JA/VÕI
PÕLVELIIGESED VIITAVAD LÜHIKESELE, KITSALE VÕI KÕRGE
ASTMEGA ASEMELE VÕI VÄHESELE ALLAPANULE.
 ROE – VÄGA HEA INDIKAATOR SÖÖTMISE HINDAMISEKS. TERVE
LEHMA ROE ON NAGU „KARTULIPUDER“, MILLE KESKEL ON
LOHK.
HOIA OMA VARA – LEHMA!
 EI KARJU LEHMA PEALE
 EI PEKSA LEHMA
 LÜPSIAJAL EI TOIMU LAUDAS MUID TOIMINGUID – VAIKUS
 KAMMI LEHMA
 HOIA ASE KUIV JA PUHAS
 PESE REGULAARSELT JOOGIAUTOMAATE, KOPPASID
 HOIA LAUDAS HEA VENTILATSIOON
 ANNA SÖÖTA PIISAVALT JA ÄRA HOIA LOOMI PIMEDAS
TÄNAN
KUULAMAST!