Veemajanduskavad ja meetmeprogrammid 2015-2021 Pille Antons ELLE OÜ 28.04.2015 Koostamisel dokumendid - veemajanduskavad Veemajanduskavad 2015 – 2021 • Vee kaitse ja kasutamise korraldamise strateegia • Üldeesmärgiks.
Download ReportTranscript Veemajanduskavad ja meetmeprogrammid 2015-2021 Pille Antons ELLE OÜ 28.04.2015 Koostamisel dokumendid - veemajanduskavad Veemajanduskavad 2015 – 2021 • Vee kaitse ja kasutamise korraldamise strateegia • Üldeesmärgiks.
Veemajanduskavad ja meetmeprogrammid 2015-2021 Pille Antons ELLE OÜ 28.04.2015 Koostamisel dokumendid - veemajanduskavad Veemajanduskavad 2015 – 2021 • Vee kaitse ja kasutamise korraldamise strateegia • Üldeesmärgiks on kõigi vete hea looduslik seisund • Teine 6-aastane tsükkel (esimesed VMK-d kinnitati 2010) (Veemajanduskavade) meetmeprogramm 2015-2021 • Tegevuste loetelu VMK eesmärkide saavutamiseks • Meetmed on leitud veekogumi tasemel koormustepõhiselt • Meetmeprogrammi rakendamine toimub läbi rakendamise tegevuskava Koostamisel dokumendid - maandamiskavad Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 2015 – 2021 • Tegevuskava üleujutusohust tingitud riskide leevendamiseks ja ennetamiseks • Maandamiskavade kesksed eesmärgid on vähendada üleujutuse esinemise tõenäosust ja/või selle ulatust (kus võimalik ja otstarbekas) ning minimeerida võimalikke negatiivseid tagajärgi inimese tervisele, varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele olukorras, kus üleujutus siiski aset leiab • Koostatud vesikonnapõhiselt, kuid keskendub 20 olulisele kaardistatud tiheasustusalal paiknevale riskipiirkonnale Koostamise korraldus Koostamise nõue: EL veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) EL direktiiv üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (2007/60/EÜ) Veeseadus Koostamise korraldaja: Keskkonnaministeerium Kaasatud konsultandid: • Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) koostöös projektipartneritega; AS Infragate Eesti ja OÜ Hartal Projekt (põhjavee meetmeprogramm) • Koostamise alusandmed valmistati osaliselt ette eraldi töödega Lõplik valmimise tähtaeg: 22.12.2015 Kavad kinnitab Vabariigi Valitsus Hetke tööseis – valminud ja avalikustatud on kõigi dokumentide eelnõud Veekogude majandamise üksused Liikmesriikide veemajanduskavad peavad olema valgalapõhised, Eestis on selleks pinnaveekogude looduslike valgalade piiride baasil moodustatud kolm vesikonda Pinna- ja põhjavesi on omakorda jagatud vee majandamise üksusteks – veekogumiteks. Veekogum on veekogu või selle selgelt eristuv (looduslikud iseärasused või avalduv inimmõju) ja oluline osa Eestis on määratud kokku 750 pinnaveekogumit ja 39 põhjaveekogumit Eristatakse looduslikke, tugevasti muudetud ja tehisveekogumeid Veemajanduskavad Veemajanduskava on koonddokument, mis sisaldab: Veemajandusalaseid eesmärke Pinna- ja põhjaveekogumite kirjeldusi Pinna- ja põhjaveekogumite seisundi ülevaateid Ülevaadet seireprogrammidest Ülevaadet kaitset vajavatest aladest Ülevaadet olulistest veemajandusprobleemidest ehk peamistest veekogumite seisundit ohustavatest koormusallikatest Majandusanalüüsi, mille osaks on veekasutuse kulude katmise taseme hindamine Pinna- ja põhjavee seisundi parandamise tegevusi sisaldavat meetmeprogrammi Veemajanduskava ja meetmeprogrammi koostamise sammud Veekogumi tunnuste kirjeldamine ja seisundi hindamine (2013) Veekogumit mõjutavate koormuste (survetegurite) kaardistamine Oluliste koormuste määratlemine ja veekogumite ohustatuse selgitamine Lõpliku meetmeprogrammi koostamine Tegevuste täpsustamine koostöös osapooltega ja meetmete mõjususe hindamine Pinna- ja põhjavee meetmete määramine olulistele koormustele Seisundi eesmärkide ja vajadusel erandite seadmine aastaks 2021 Meetmeprogrammi rakendamine Veemajanduskava ja meetmeprogrammi eesmärgid Üldjoontes on eesmärkide seadmisel aluseks kaks põhimõtet: • veekogude head seisundit tuleb säilitada; • mitteheas seisundis veekogud tuleb viia heasse seisundisse Hea seisundi komponentideks on pinnaveel: • ökoloogiline seisund (füüsikalis-keemilised, bioloogilised ja hüdromorfoloogilised kvaliteedinäitajad) • keemiline seisund (ohtlikud saasteained) põhjaveel: • koguseline seisund • keemiline seisund Seisundit arvestatakse halvimas seisundiklassis komponendi alusel VRD kohaselt oleks tulnud veekogud heasse seisu viia 2015. aastaks Uus VMK kajastab eesmärkide ülevaatamist ja ajakohastamist, uueks tähtajaks on 2021. a Pinnavee seisund ja koormusallikad • 38 % Eesti pinnaveekogumitest ei ole eesmärk saavutatud (seisund kesine, halb või väga halb). • Valdavalt on pinnavee mittehea seisund määratud kalastiku ja füüsikaliskeemiliste näitajate osas, mis iseloomustavad ökoloogilist seisundist • Keemiline seisund oli 2013. a hinnatud 7% kõigist pinnaveekogumitest ning halb keemiline seisund oli tuvastatud 5 vooluveekogumis ja 8 rannikuveekogumis • Olulisemad (suurimat arvu kogumeid mõjutavad) kaardistatud koormusallikad on mitteheas seisundis ja ohustatud kogumite puhul: - tõkestusrajatised (paisud) - hajukoormus haritavalt maalt ja loomakasvatushoonetest - heitvee väljalasud Pinnaveekogumite koondseisund 2013. aastal Põhjavee seisund ja koormusallikad • 7 Ida-Eesti vesikonna ja 1 Lääne-Eesti vesikonna põhjaveekogumi eesmärk ei ole saavutatud • Põhjuseks valdavalt halb keemiline seisund, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi puhul ka halb koguseline seisund • Koiva vesikonna põhjaveekogumite seisund on hea • Olulisemad (suurimat arvu kogumeid mõjutavad) kaardistatud koormusallikad on mitteheas seisundis ja ohustatud kogumite puhul: - koormus kanaliseerimata aladelt - lekked endistelt reostunud tööstusaladelt - veevõtt ühisveevarustuse tarbeks - heitvee väljalasud Põhjaveekogumite seisund 2013. a Vesikond Põhjaveekogumi nr Põhjaveekogumi nimi Koguseline seisund Keemiline seisund Saasteained Koond-seisund Ida-Eesti 6 Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum Hea Halb Ühealuselised fenoolid Naftasaadused Halb Halb Halb Ühealuselised fenoolid, benseen, naftasaadused, summa PAH, sulfaadid Halb 15 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Hea Halb Benseen, naftasaadused, summa PAH, nitraadid, pestitsiidid Halb 16 Siluri-Ordoviitsiumi AdaverePõltsamaa põhjaveekogum Hea Halb Benseen, naftasaadused, summa PAH, nitraadid, pestitsiidid Halb 27 Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum Hea Halb Ühealuselised fenoolid, benseen, naftasaadused, sulfaadid Halb 28 Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogum Hea Halb Ühealuselised fenoolid, benseen, naftasaadused, summa PAH, nitraadid Halb 38 Kvaternaari Võru põhjaveekogum Kvaternaari MännikuPelguranna põhjaveekogum Hea Halb Ühealuselised fenoolid Halb Hea Halb Ühealuselised fenoolid, naftasaadused, summa PAH Halb 7 Lääne-Eesti 29 Veekogumiga seotud meetmete leidmise põhimõtted Veekogumi seisund väga heas või heas seisundis veekogum Kesises, halvas või väga halvas seisundis veekogum Eesmärk Meetmed Hea seisundi säilitamine Üldiste administratiivsete meetmete rakendamine Hea seisundi saavutamine Meetmed koormusallikate mõju vähendamiseks Mitteheas seisundis veekogumite meetmed Mittehead seisundit iseloomustav kvaliteedielement Seos konkreetse kvaliteedielemendi ja teadaolevate koormusallikate vahel olemas Meetmeks koormusallika mõju vähendamine Seos teadaolevate koormusallikatega puudub või ei ole selgelt tuletatav Meetmeks täiendavad uuringud või seire Meetmeprogramm • Meetmeprogramm on esitatud vesikonnapõhiste tabelitena • Meetmetabelitest on leitav: • millise konkreetse veekogumi seisundi parandamisele on meede suunatud • millise konkreetse koormuse vältimisele või vähendamisele on meede suunatud • Kokku määratud: • 64 vesikonnaülest pinnavee meedet • 2345 kogumiga seotud pinnavee meedet • 429 kogumiga seotud põhjavee meedet Pinnavee meetmeprogramm Enim määratud meetmed: • Paisude mõju vähendamine (loatingimuste seadmine, kalapääsude rajamine, juba rajatud kalapääsude toimimise järelkontroll) • Põllumajandusliku hajukoormuse ohjamisele suunatud meetmed (õigusaktide nõuete karmistamine, toitainete bilansi koostamine, põllumajandustootjate nõustamine, sõnnikuhoidlate korrastamine, talvine taimkate jm) • Heitvee väljalaskude nõuetega vastavusse viimine, vee-erikasutuslubades vajalike nõuete seadmine, reoveepuhastite operaatorite koolitus • Reovee kohtkäitluse korrastamine hajaasustuses (eeskirjad ja nende täitmise kontroll, loastamata väljalaskude kindlakstegemine ja likvideerimine) • Eesvoolude keskkonnameetmed • Järelevalvetegevused Põhjavee meetmeprogramm Enim määratud meetmed: • Põhjaveevaru hindamine ja hüdrogeoloogilised uuringud • Jääkreostuse likvideerimine • Veekasutuse suunamine läbi keskkonnalubade nõuete seadmise ja nende nõuete üle vaatamise • Põllumajandusliku hajukoormuse ohjamisele suunatud meetmed (toitainete bilansi koostamine, veekaitsenõuete karmistamine, sõnnikuhoidlate korrastamine, mahepõllumajanduse toetamine jm) • Järelevalvetegevused Meetmeprogrammi rakendamine • Meetme reaalseks otseseks või kaudseks rakendajaks võib olla nii Keskkonnaministeerium või selle haldusala asutus, kui ka kohalik omavalitsus, vee-ettevõte, tootmisettevõtte, eraisik vm • Meetmete kavandamisel tuleb lähtuda veeteenuste ning keskkonna- ja ressursikulude katmise põhimõttest • Muuhulgas tuleb meetmeprogrammiga arvestada nt üld- ja detailplaneeringute ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavade koostamisel ja läbi vaatamisel • Veemajanduskavad ja nende meetmeprogrammid peaksid olema üheks aluseks kaalutlusotsuste tegemisel ning rahastusprioriteetide seadmisel Kaasamine • Maist kuni oktoobrini 2015 on dokumentide eelnõud avalikul väljapanekul, mille jooksul on kõigil teemast huvitatutel võimalik esitada omapoolseid ettepanekuid, küsimusi ja kommentaare • Septembris 2015 toimuvad vesikondades avalikud arutelud • Dokumentide lõppversioonid valmivad peale avaliku väljapaneku toimumist ja saadud ettepanekute/kommentaaride läbi töötamist (arvestamist või mittearvestamise põhjendamist) Eesmärgiks on meetmekavad, mis on tehniliselt teostatavad ning reaalsetele rakendajatele arusaadavad, et tagada meetmete elluviimine Materjalid Info ja töödokumendid on leitavad: • Keskkonnaministeeriumi veebilehel: http://www.envir.ee/et/veemajanduskavad • Projektiportaalis: http://www.environment.ee/ee/vmk • Maavalitsustes Ettepanekute esitamiseks saab kasutada vastavat veebivormi ülaltoodud linkidel või pöörduda Keskkonnaministeeriumi ja/või projektimeeskonna kontaktisikute poole. Veemajanduskavade veebikaart Üles seatud projektiportaali – www.environment.ee/ee/vmk/kaardid Täiendav informatsioon Keskkonnaministeerium Veeosakond Kontaktisik: Reet Ulm Tel: 6262857 E-post: [email protected] Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) Kontaktisikud: Toomas Pallo, Pille Antons Tel: 6117690 E-post: [email protected]