Transcript Vead_12_kl_proovikirjandites2009

VEAD 12.a ja 12.b
PROOVIKIRJANDITES
19. märts 2010
Merle Sulg
VKG
ÕIGEKIRI
VALE SõNAVORM
• roogasi  si- lõpulist osastavat POLE
OLEMAS
• lahkhelisi  si- lõpulist osastavat POLE
OLEMAS
• grupidesse gruppidesse  destilleeritud
lohakus!!!!
• riiukad inimesed riiakad inimesed
• mind mõjutavad ennekõige eelkõige või
ennekõike
• kodumaiset kaupa kodumaist kaupa
• poppmuusikapopmuusika
ÕIGEKIRI
• poppmuusika popmuusika
popp 1. <20: popi, .poppi> ARGI: moekas,
väga populaarne; popmuusika. ▪ Popid
hilbud. Tema nimi on popp. Kooli popimaid
poisse. Kuulab poppi. Popilt
ÕIGEKIRI
• ei näha umbisikuline vorm ei nähta, ei tooda,
ei viida
• seda väljendid osastava lõpp -t
• varitseb mitu oma osa nõudvad lõksu 
osastava lõpp -t
• kellegile või millegile, millegini rõhuliide
-gi/ -ki on viimane “üksus”, mis sõnale liitub
• muutus sagedamaks (iseenesest õige)
sagedasemaks
• enamikele  kasuta ainsuses enamikule
ÕIGEKIRI
• Maslow vajaduste püramiid Maslow`
• Pencey internaatkool Pencey`
• Remarque teoses „Läänerindel muutuseta”
Remarque`i
• kõige hinnaliseim topeltülivõrre  kõige
hinnalisem e hinnalisim
• ei tähenda miskit halba midagi
ÕIGEKIRI
VÕÕRNIMEDE KÄÄNAMINE
1. Kui hääldus ja kirjapilt kattuvad
lõpuhääliku osas, pole ülakoma tarvis:
Balzacile, Caulfieldist.
2. Kui kirjapildis on viimane kaashäälik,
häälduses aga täishäälik, on tarvis lisada
ülakoma ja käändelõpp: isa Goriot`le,
emand Vauquer`st.
ÕIGEKIRI
VÕÕRNIMEDE KÄÄNAMINE
3. Kui kirjapildis on viimane täishäälik,
häälduses aga kaashäälik, on tarvis lisada
ülakoma, tüvetäishäälik –i ja käändelõpp:
Chalice`ilt, Remarque`ita.
4. Kindluse mõttes on tarvis märkida ka
omastava (kelle? mille?) käände vorm:
Pencey` erakool, Maslow` vajaduste
hierarhia.
ÕIGEKIRI
• ei tähenda miskit halba  mõnes seoses
kõnekeelse varjundiga  kindlam on “miski”
.miski <43: millegi, midagi, millessegi, milleski,
millestki, millelegi, millelgi, milleltki, millekski ja
mikski, millenigi, millenagi, milletagi, millegagi;
ARGI: millegisse, millegis, millegist jne; 9: .miski,
.miskit, .miskisse, .miskis>. ▪ Miski v midagi
paistab eemalt. Midagi v miski(t) ei paista. Ei
miski = mitte miski. Ei midagi = mitte midagi.
Mees või midagi. Miskit moodi sain töö valmis.
Pole miskit parata ARGI. Ära pane seda mikski
(s.o millekski, miskiks) ära tee sellest välja. Ega
midagi, hakka aga astuma (olgu nii). Mingi
ei+miski mingi täiesti tühine asi
ÕIGEKIRI
• kõiksugu vigasid  kõnekeelne 
kõiksuguseid vigasid ehk vigu
kõik+sugu ARGI, +sugune igasugu(ne). ▪
Mõtleb kõiksugu v kõiksuguseid mõtteid
ÕIGEKIRI
• {taha+plaanile} → taga+plaanil 
loogelistes sulgudes on ÕS-is ebasoovitav
sõnakasutus
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• linna kolimist  linnakolimist (kui
puudub täpsustav täiendsõna)  kokku
• koolis käimine  kooliskäimine (kui
puudub täpsustav täiendsõna)  kokku
• maa harimine  maaharimine (kui
puudub täpsustav täiendsõna)  kokku
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• inimestearv  inimeste arv (täiendsõna
mitmuse omastavas põhisõnast lahku)
• unustustehõlma  unustuste hõlma
• kaheksa kordselt  kaheksakordselt 
ne- ja line- liitelised sõnad ühe eelneva
sõnaga kokku
• inimeste vaheline  kaheksakordselt 
ne- ja line- liitelised sõnad ühe eelneva
sõnaga kokku
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• viina ja šokolaadi hind  viina- ja
šokolaadihind  ei näita kuuluvust, vaid
liiki  kokku
• viimasepeal  viimase peal  nimisõna +
kaassõna  alati lahku
• karjääri tegemisel  mis? millel? 
karjääritegemisel  ei näita kuuluvust 
kokku
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• allahoidmine  allahoidmine
ühendtegusõna puhul kokku mine- ja jaliitelised vormid (nn ristkorrutis: alla
hoidma, hoian alla  abisõna muudab
positsiooni  kokku)
• välja viskamist väljaviskamist 
kokku
• kokku kraapimist  kokkukraapimist 
kokku
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• käib ülemõistuse  üle mõistuse 
nimisõna + kaassõna  alati lahku
• elujooksul elu jooksul  nimisõna +
kaassõna  alati lahku
• peakohal pea kohal  nimisõna +
kaassõna  alati lahku
• suvehakul suve hakul  nimisõna +
kaassõna  alati lahku
• nendepuhul nende puhul nimisõna +
kaassõna  alati lahku
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• raha saamise viisid on küll muutunud 
rahasaamise viis  ei näita kuuluvust 
kokku (+ tarbetu mitmus viisid  viis)
• maailma meistri tiitlit  maailmameistri
 ei näita kuuluvust  kokku
• mineviku sündmusi 
minevikusündmusi  ei näita kuuluvust
 kokku
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• massi üritusi  massiüritusi  ei näita
kuuluvust  kokku
• kõik perekonna liikmed 
perekonnaliikmed  ei näita kuuluvust 
kokku
• kaaslase valiku  kaaslasevalik  ei
näita kuuluvust  kokku
• igapäeva elu  igapäevaelu  ei näita
kuuluvust  kokku
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
Ühendtegusõnade (määrsõna +
tegusõna) puhul kirjutatakse
KOKKU ainult mine- ja ja- liitelised
tuletised: kasuta nn ristkorrutise
skeemi.
kokku kraapima
kraabin kokku
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
kokku kraapima, välja viskama
kraabin kokku, viskan välja
Kui abisõna ja põhisõna vahetavad
võrreldavates vormides kohad, on
mine- ja ja- liitelised tuletised tarvis
KIRJUTADA KOKKU!!!
Ära lükka edasi selle nipi
äraõppimist!
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• põlvest- põlve  põlvest põlve 
paarissõnad sisekohakäändes  lahku
• päevast- päeva  päevast päeva 
paarissõnad sisekohakäändes  lahku
• käest- kätte  käest kätte 
paarissõnad sisekohakäändes  lahku
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• päev- päevalt päevast
päevapäevpäevaline sissekanne
• sõna- sõnalt sõnasõnaline tõlge
• tund- tunnilt tunnist tundi
tundtunniline
• rida- realt reast ritta ridarealine
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• päevast päeva  paarissõnad
sisekohakäändes  lahku
• päev- päevalt  paarissõnad
väliskohakäändes  sidekriipsuga
• päevpäevaline  line- liiteline
omadussõna paarissõnast  kokku ja
sidekriipsuta!
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• Lõuna-Eesti liitkohanimi läbiva suurtähe
ja sidekriipsuga
• lõunaeesti keel omadussõna liitkohanimest
väikese tähega ja kokku
• lõunaeestlane lane-liiteline tuletis
liitkohanimest väikese tähega ja kokku
• lõunaeestikeelne  ne- ja line- liiteline
tuletis liitkohanimest väikese tähega ja
kokku
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• põlluharimis süsteemid 
põlluharimissüsteemid  s- liitumine +
lühenenud sõnatüvi  kokku
• rahvus ringhääling 
rahvusringhääling  s- liitumine +
lühenenud sõnatüvi  kokku
• Eesti Rahvusringhäälingu või ERR-i
uudised
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• kasvõi  kas või  lahku
• koguaeg  kogu aeg  lahku
• niiöelda  nii-öelda  sidekriipsuga
• tõttöelda  tõtt-öelda  sidekriipsuga
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• igakord  iga kord  lahku
• veelkord  veel kord  lahku
• taaskord  taas kord  lahku
• nii kui nii  niikuinii  kokku
• pea-aegu  peaaegu  kokku
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• selle sama teemaga  sellesama
 kokku
• need samad  needsamad 
kokku
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• need samad  needsamad
see+sama <41 + 3: selle+sama,
seda+sama; need+samad> (rõhutades)
sama. ▪ See on seesama poiss. Tellib
sedasama mis teised. Sedasama
moodi. Üks ja seesama jutt, ühed ja
needsamad näod
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
• vähemtähtsatest vähem tähtsatest 
iseseisev määrsõna  lahku
• selgestieristatav  selgesti eristatav
iseseisev määrsõna  lahku
• ammuihaldatud tunnustus  ammu
ihaldatud  iseseisev määrsõna 
lahku
TÄHEVEAD
• peadegelasel (appi !!!)  peategelasel
• materjaalsete väärtuste 
materiaalsete
• serjaal  seriaal
• lavakunstikadeedri 
lavakunstikateeder
SUUR ja VÄIKE ALGUSTÄHT
• „Kuu ja Kuuepenniline”  „Kuu ja
kuuepenniline”  pealkirjad
esisuurtähega
• „Tõde ja Õigus”  „Tõde ja õigus” 
pealkirjad esisuurtähega
• konkurss Eesti Laul  “Eesti laul” 
pealkirjad esisuurtähega
• neid Olümpiavõite  olümpiavõite 
liigisõna väikse tähega
• ka Olümpiamängudel 
olümpiamängudel  liigisõna väikse
tähega
SUUR ja VÄIKE ALGUSTÄHT
• Eestimaised  eestimaised 
omadussõna väikese tähega
• eesti meedia  Eesti (riigi) meedia 
riigi või territooriumiga seoses  suure
tähega
• eesti võimueliit, saksa võimuladvik 
Eesti (riigi) võimueliit, Saksa (riigi)
võimuladvik  riigi või territooriumiga
seoses  suure tähega
SUUR ja VÄIKE ALGUSTÄHT
• Vabariigi Valitsus  vabariigi valitsus 
tavatekstis väikese tähega (suure tähega
ametlikes tekstides ja dokumentides)
• Vabariigi President  vabariigi või riigi
president  tavatekstis väikese tähega
(suure tähega ametlikes tekstides ja
dokumentides)
• Jumal  jumal  tavatekstis väikese tähega
(suure tähega ülimuslikkuse märgiks
usuteemalistes tekstides)
• Piibel  piibel  tavatekstis väikese tähega
(suure tähega ülimuslikkuse märgiks
usuteemalistes tekstides)
PUUDUVAD JUTUMÄRGID
• kadunud põlvkonna esindajad 
“kadunud põlvkonna” esindajad
• mõisted viisakus ja arvestamine 
mõisted “viisakus” ja
“arvestamine”
• võlusõna armastus  võlusõna
“armastus”
• konkurss Eesti laul  konkurss
“Eesti laul”
PUUDUV/ LIIGNE SIDEKRIIPS
• laskesuusatamise MK hooaeg 
laskesuusatamise MK- hooaeg 
põhisõna on tarvis siduda
suurtähtlühendiga sidekriipsu abil
• võibolla ongi  võib- olla ongi 
ainult sidekriipsuga
• niiöelda  nii- öelda  ainult
sidekriipsuga
• nii-nimetatud  niinimetatud 
kokku
PUUDUV PUNKT
• 27- 28 aprill 2007 27.- 28. aprill
2007  järgarvu märgib punkt!
SÕNAVARA- KÕNEKEELSUSED
• kirjutas vana korteri naise nimele 
senise  endise või eelmise korteri
• tänaseid noori  praeguseid, nüüdseid
• minna edasi õppima kõrgkooli 
astuda kõrgkooli, õppida edasi
kõrgkoolis
• Mida ohtlikumaid teemasid nad
puudutavad, seda rängemini võib tehtu
tagasi tulla.  …kätte maksta
• …avastasid ühel hetkel, et elu oleks
parem… ühtäkki, korraga, ootamatult
SÕNAVARA- KÕNEKEELSUSED
• Ta jättis maha oma vana ameti
ja asus elama Pariisi.
• vana amet  eelmine, senine
amet
SÕNAVARA- KÕNEKEELSUSED
• Logelemise tulemusel langes ta 12.
klassis koolist välja.
• tulemus <12: -e> taotletud tagajärg,
otsitud vastus. ▪ Arvutustehte tulemus.
Treeningu tulemusena v tulemusel on
sportlase tagajärjed paranenud. Katse+,
mõõte+, valimis+; lõpp+; hiilge+,
tipp+tulemus. Tulemus+rikas = +rohke
tulemuslik. MAJ: tulemus+konto, +palk
‹-palga›, +üksu
SÕNAVARA- KÕNEKEELSUSED
• taga+järg ‹-järje›. ▪ Kuriteol oli
raske tagajärg, olid rasked
tagajärjed. Jäi õnnetuse tagajärjel
vigaseks. Sportlane on
saa(vuta)nud häid tagajärgi
(tulemusi)
SÕNAVARA- KÕNEKEELSUSED
• enne <keskv ennemalt, üliv kõige
ennemalt>. ▪ Kus ta enne oli (varem)?
Enne mõtle, siis ütle (esmalt). Enne kui
kohtusse minna v enne kui kohtusse
lähete, klaarige asja omavahel. Enne
juba surm kui selline elu ARGI (ennem,
pigem). Enne lõunat. Enne+kuulmatu,
+nägematu, +olematu, +tundmat
• ennem- pigem
SÕNAVARA- KÕNEKEELSUSED
• hetk <21: hetke, .hetke; mitm om
.hetkede, mtm os .hetki>. ▪ Üks hetk!
Hetkel (just) nüüd, parajasti. Jõude+,
puhke+, õnne+, nõrkus+hetk.
{Aja+hetk}→ hetk. Hetke+inspiratsioon,
+olukord. Hetk+kiirus, +püsi SPORT
(võimlemises), +võimsus EL, +võte FOT
• Sõna “hetk” on paljudes väljenditesseostes kõnekeelse varjundiga!
SÕNAVARA- KÕNEKEELSUSED
• lehes ära trükkida  ajalehes trükkida
või avaldada
• tänu (aitäh?) sellele lahkusid paljud
ajalehe töötajad… seetõttu lahkusid
• tänu (aitäh?) negatiivsele iibele 
• negativse iibe tõttu
• tänu. ▪ Tänu sinule pääsesime. Tänu
sinule läks kõik viltu, parem: sinu tõttu
v pärast
SÕNAVARA- KÕNEKEELSUSED
• rahalised raskused
• rahaline <12: -lise>. ▪ Rahaline
arvestus, kohustus, väljendus.
Rahalised varad. Rahalised vahendid
MAJ (käibevahendid), üldkeeles parem:
raha. Rahaline kriis, tehing, toetus
rahakriis, -tehing, -toetus. Rahaliselt
• rahanappus, vähe raha, on vaene
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• Homsest peale hakkab/ saab olema
meil kiirem kui varem.
• Enne riigikirjandit sai kõik
õigekirjareeglid uuesti üle vaadatud.
Eesti keeles ei ole omaette vormi, et
väljendada tulevikku. Halva stiili
näideteks on abisõnade hakkama ja
saama abil moodustatav tulevik ja
saama ja tud- kesksõna nn kooslus.
Kasuta nende asemel olevikku või
lihtminevikku!
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• uusi slänge  uusi slängisõnu
• praktiliselt võimatu  peaaegu võimatu
Temast polnud praktiliselt midagi kuulda.
Sõna „praktiliselt” sobib kasutada, kui
samasse lausesse sobib
vastandsõnana ka „teoreetiliselt”.
N: Proovisime ülesannet praktiliselt
lahendada.
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• läbi ajaloo  ajaloo jooksul, vältel;
ajaloos
• läbi aegade  ajast aega, aegade
jooksul või vältel, ajaga
• läbi Interneti  Interneti või interneti
kaudu, abil, vahendusel, teel
Sõna “läbi” ei soovita ÕS tähenduses:
tõttu, kaudu, teel, abil, varal, mööda,
üle.
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• kannatlik kirjaisa  sulesepp,
sõnameister, kirjamees
• ilma südamepiinadeta 
süümepiinade või
südametunnistusepiinadeta
• kinnisideelisus  kinnisideed,
sundmõtted
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• tänapäeval on probleemiks
terviseprobleemid
• …tooks juurde veelgi probleeme vanematega
• prob.leem <20: -leemi, -.leemi>
uurimisülesanne; lahendust nõudev
keerukas küsimus. ▪ Keele tekkimise
probleem. Tõstatab, püstitab probleeme
PABERL. Põhi+, sõlm+, päeva+, korteri+,
majandus+, kasvatus+, pseudo+probleem.
Probleem+artikkel, +film, +saade; SPORT:
+kabe ‹-kabe›, +male. Probleemi+asetus =
+seade ‹-.seade›. Probleemi+rohke = +tihe =
probleemikas ettekanne
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• läbi lööma
läbi .lööma. ▪ Lööb pileti läbi (mulgustab).
Rooste lööb värvist läbi. Lööb palga
nädalaga läbi (kulutab, raiskab ära).
Lööb kirjanikuna läbi (saavutab edu,
paneb end maksma). Läbi+löömine,
+löök. Läbilöögi+roll, +võimeline
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• läbi .viima ei soovita tähenduses:
korraldama, (midagi) pidama. ▪ Viib külalise
kahest toast läbi. Viib oma tahtmise läbi
surub oma tahtmise läbi, saab oma tahtmise.
{Viib ostjate seas küsitluse läbi}→ küsitleb
ostjaid. Võistlus {viidi läbi}→ peeti võimlas.
Teatage koosoleku {läbi+viimise}→
(pidamise) aeg ja koht. Seminari {viib läbi}→
korraldab parfümeeriafirma. Tantsukursuste
{läbi+viija}→ korraldaja v juhendaja
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• nägemus
nägemus <12: -e> visioon,
hallutsinatsioon, kummitus, viirastus;
ei soovita tähenduses: seisukoht,
arusaam, vaade, suhtumine, kujutlus. ▪
Näeb nägemusi. Ministri {nägemus
rahvusküsimusest}→ seisukoht
rahvusküsimuses, arusaam
rahvusküsimusest, vaade
rahvusküsimusele, suhtumine
rahvusküsimusse. {Nägemus}→
kujutlus tulevasest tööst
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• olukord, kus- olukord ei ole koht või
ruum  ei ole korrektne kasutada
siduvat kohamäärsõna (kuhu, kus,
kust)
• olukord, kui
• olukord, milles
• olukord, et
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• filmide tegemine on suhteliselt 
küllaltki, üsna tulutoov
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• armastus <12: -e> arm, lemme, lemb(us). ▪
Meeleline v kehaline armastus, vastand
hingeline v platooniline armastus. Noormees
avaldas neiule armastust. Salajane armastus
= sala+armastus. Nooruk pole neiu armastust
väärt, vrd armastus+väärt = +väärne. Antsu
vana armastus ARGI (kallim). Keda-mida
armastatakse: isamaa+, ligimese+, enese+
egoism, töö+, vabadus(e)+armastus.
• armastus ei võrdu armastatu
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• Kes armastab: ema+, isa+, venna+,
õe+armastus. Vrd vanemate+armastus
= (laste) armastus vanemate vastu ja
vanemate armastus (oma laste vastu).
Vaba+, vastu+, ahvi+armastus ÜLEK.
Noorus+armastus ka: noorusaegne
armastatu. Armastus+abielu,
+jumalanna MÜT, +kiri, +romaan,
+avaldus, +kolmnurk ÜLEK
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• sõna „suur” – suhtume hariduse
omandamisse suure tõsidusega  täie
tõsidusega, väga tõsiselt
• teha Vargamäest suurte
põldudega talu  …oli palju põllumaad
• tappis suure tööga oma naise  raske tööga
• soovis suuremat tähelepanu  rohkem,
enam, pidevat tähelepanu
• suured ootused  kõrged ootused
• mängib suurt rolli  tähtsat, olulist,
märkimisväärset rolli
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• enamus <12: -e> arvuline ülekaal.
Vastand vähemus. ▪ Parlamendi
enamus. Klassis on poiste enamus,
poisid on klassis enamuses klassis on
poisse tüdrukutest enam. {Enamus
talusid}→ enamik talusid, talude
enamik. Rahvus+enamus, vrd
enamus+rahvus. Enamus+valitsus
(mille moodustab enamuse saanud
partei teiste parteide osavõtuta)
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• enamik <19: -miku, -.mikku> suurem
osa. ▪ {Enamus lapsi}→ enamik lapsi v
enamik lastest v laste enamik
haigestus. Enamik meist pole
prantsuse keelt õppinud. Enamik mehe
juttudest on siivutud. Rong peatub
{enamikes}→ enamikus jaamades.
{Enamikel}→ enamikul juhtudel. Talu
põllud on enamikus liivased (enamalt
jaolt)
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• …inimeste elus on palju asju, mis teevad
õnnelikuks…
• asi <18: asja, .asja, .asju ja .asjasid>. ▪ Milles asi
(seisab, on)? Asjade käik = asja+käik, asjade seis =
asja+seis. Haigus on tõsine asi, vrd tõsi+asi fakt,
tõik. Asjast huvitatud isikud, parem: asja+huvilised
isikud. Asi on sant, asjad on halvad v halvasti. Asi
iseeneses FILOS. Vana laud ajab asja ära, on asja
eest v asjaks, käib asja ette. Mul on teile, teie juurde
asja. Tulin asja pärast, isiklikes asjus. Mis see minu
asi on v see pole minu asi v mul pole sellega asja
see ei puutu minusse.
• asi = otseses tähenduses ese  tihtilugu
kõnekeelsus
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• Tegi asja otsis millekski põhjust. Läks asjale
(loomulikke vajadusi õiendama), käis asjal. Mis asja
sa karjud (miks)? Temast pole töö juures asja, pole
suuremat asja tööd tegema. Need pole suured asjad
prillid. Lõpeta töö ja asi ants, tahe v vask ARGI.
Tüdrukul, tüdrukuga on asjad sedasi v sedapsi EUF
tüdruk on rase. Asja ees, teist taga põhjuseta. Võtab
oma seitse v kümme asja ja läheb (kogu kraami).
Nips+ = ilu+, tarbe+, mängu+ lelu, uhkus(e)+,
hõbe+asi. Maitse+, üksik+, ime+, tühi+, pisi+, süü+,
kohtu+, ameti+, era+asi; nuku+, perekonna+, armu+,
raha+, sise+, välis+asjad. Asi+tõend JUR. Asja+kord
VMO olukord
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• maitse+asi, .maitse asi. ▪ Tapeedi värv
on maitseasi v maitse asi
• õnne+asi, õnne asi. ▪ Kalasaak on
õnneasi v õnne asi. Oli õnneasi v õnne
asi, et …
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• kuraditosina miljoni  totrus!
• kuradi+tosin ARGI kolmteist
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
vahel  vahepeal, mõnikord
vahest  ehk, võib-olla
järel(e)  taga, alles
järgi  põhjal
õigesti  vastandsõna “valesti”või
“vääralt”
• õieti  õigupoolest
•
•
•
•
•
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• hästi toimiv suhe; õigesti toimiv
• toimima <55: .toimida, toimin>
tegutsema, talitama, tegev olema;
mõjuma. ▪ Toimis õigesti. Toimiv
süsteem. Üks lahus toimib teisesse.
Ravim toimis südamearterisse.
Toimimis+viis ‹-viisi›
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• …mõjutada inimeste arvamust mingis
kindlas suunas…
• .mingi <9> (umbmäärane asesõna);
ARGI (ebamäärasuse partikkel). ▪ Mingi
jõud tõi ta tagasi (üks tundmatu jõud).
Mingi jõud ei toonud teda tagasi (mitte
ükski jõud). (Mitte) mingi hinna eest.
Oleme mingit pidi sugulased. ARGI:
Õunu oli mingi viis kilo. Tule mingi kell
12
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
• …aga siiski ei jõua kuskile… tihtilugu
kõnekeelsus
.kus'kile kuhugi. ▪ Lähme kuskile mujale.
Ei ole kuskile kiiret. See jutt ei kõlba
(mitte) kuskile. {Viime kokkusaamise
kuskile järgmisse nädalasse}→ saame
kokku millalgi järgmisel nädalal
SÕNAVARA- HALB VÕI VALE
SÕNAVALIK
topelteitus
•
Mitte keegi ei teadnud suurt midagi.
• keegi <43: kellegi, kedagi, kellessegi, kelleski,
kellestki, kellelegi, kellelgi, kelleltki, kellekski,
kellenigi, kellenagi, kelletagi, kellegagi; ka ARGI:
kellegisse, kellegis, kellegist jne>. ▪ Kedagi
oodatakse (üht tulijat). Anna pakk kellelegi tulijaist
(ühele tulijaist). (Mitte) kedagi ei oodata. Keegi Jüri
otsis sind (rääkijale tundmatu). Keegi ei ole veel
kohal (üks määratud hulgast). (Mitte) kedagi ei ole
veel kohal. Ei keegi = mitte keegi, ei+keegi tühine,
positsioonita inimene. Need pole kellegi kombed; jutt
või kedagi HALV. Pole häda kedagi ARGI (midagi).
Ega (siis) kedagi ARGI mis siis ikka
HALB STIIL ja
EBAMÄÄRASUSED
• tekivad  kerkivad uued ehitised
• andnud palju jututeemat  pakkunud
• on tarvis muuta eluvaadet 
põhimõtteid, elustiili, maailmavaadet
• mängib rolli nii teadlikkus kui ka
teadmatus  teadmine ja teadmatus/
teadlikkus ja mitteteadlikkus
HALB STIIL ja
EBAMÄÄRASUSED
• tead.likkus <12 ja 13: -.likkuse>. ▪
Teadlikkus eesmärgist =
eesmärgi+teadlikkus. Eba+, ise+,
sihi+teadlikkus
• .teadmatus <12: -e>. ▪ Teadmatus
tuleviku suhtes = tuleviku+teadmatus.
Teadmatus elavhõbeda ohtlikkusest.
Jäi teadmatu(se)sse, viibib
teadmatuses. Eksis teadmatusest
HALB STIIL ja
EBAMÄÄRASUSED
• …medalid ei tulnud kergelt…  medalite nimel oli
tarvis vaeva näha
• Esimene suurvõit tuli juba 2003. aastal…  sai,
saavutas võidu, jõudis võiduni, pjedestaali kõrgemale
astmele
• tulema <54: .tulla, tulen, tulnud, tullakse, .tuldud>. ▪
Tuli ja läks. Mina tulen tulema kõigilt igavatelt
koosolekutelt. Haige tuli teadvusele. Meil tuleb minna
me peame minema. Mure tuleb teadmatusest. Kes
selle mõtte peale, sellele mõttele tuli? Sellest ei tule
midagi (välja). Lase tulla hakka peale, ütle vms.
Temast tuli õpetaja, parem: temast sai õpetaja. Alla,
esile, ette, järele, kaasa, kokku, läbi, tagasi tulema. Vt
ka maha, .peale, .sisse, .toime, .vastu, .välja, üles
tulema
HALB STIIL ja
EBAMÄÄRASUSED
• viimase peal  tihtilugu kõnekeelsus
• viimane <13: -se>. ▪ Jäi odaviskes viimaseks,
viimasele kohale. Viis viimast v viimased viis
lehekülge. Pigistab v võtab mootorist
viimase välja (võtab kõik, mis võtta annab).
Naine on viimase veerandi peal, viimasel
veerandil (õige varsti sünnitamas). Viimase
peal lugu ARGI väga hea lugu. Viimase moe
järgi riides (uusima moe järgi). Tehnika
viimane sõna moodsaim tehnika. Poiss on
viimane loru (täiesti loru). Viimane kui üks
mees kõik mehed viimseni. Eel+,
vihu+viimane vihu+viimane kõige viimane
MIDA JÄRELDADA?
• Tööpõld on lai.
• Aega on täpselt nädal.
• Arukas inimene kasutab selle aja
korralikult ära, et valmistuda riigikirjandiks
võimalikult hästi !!!