Transcript Põllumajandusministeeriumi esindaja Marko Gorbani ettekanne

Maaelu arengu poliitikast 2014-2020
regionaalarengu võtmes
05.06.2012
Marko Gorban
Millest juttu tuleb?
• MAK 2007-2013 toetuste regionaalne
mõõde
• Maaelu arengu poliitika 2014-2020
• Maaelu arengukava 2014-2020
ettevalmistustest
MAK 2007-2013 ja maapiirkonna
definitsioon
• Haldusjaotuslik määratlus
• ESA metoodika – maapiirkond = vallad
(rahvastik ja territoorium)
• Teatud meetmete puhul maapiirkonna hulka
arvatud ka väikelinnad (kuni 4000 elanikku)
MAK 2007-2013 toetused
maakondade lõikes
MAK 2007-2013 projektid
maakondade lõikes
MAK 2007-2013 toetused
KOV lõikes
MAK 2007-2013 projektid
KOV lõikes
Maaelu arengu poliitika
programmeerimine 2014-2020
EL 2020 strateegia
- määratleb EL tasandi üldised eesmärgid koos asjakohaste sihttasemetega
Ühine strateegiline raamistik
- hõlmab EAFRD, EMFF, ERDF, ESF, CF, suunatud EL 2020 eesmärkidele läbi temaatiliste
eesmärkide, mida adresseeritakse läbi fondide sihtvaldkondade
Partnerluslepe
- riiklik strateegiline dokument, mis kirjeldab kavandatavat vahendite kasutamist EL 2020 strateegia
eesmärkide saavutamiseks
Maaelu arengu poliitika
Muud ÜSR fondid
- EAFRD
- EMFF, ERDF, ESF, CF
Maaelu arengu programmid
- struktureeritud 6 EL maaelu prioriteedi põhiselt
Maaelu arengu poliitika
eesmärgid 2013+
• Põllumajanduse konkurentsivõime
• Loodusressursside jätkusuutlik
majandamine
• Maapiirkonna tasakaalustatud
territoriaalne areng
EL maaelu arengu prioriteedid
• Teadmussiire ja innovatsioon põllumajanduses,
metsanduses ja maapiirkonnas
- innovatsioon ja teadmised
- seoste tugevdamine T&A-ga
- elukestev õpe ja koolitus
• Konkurentsivõime ja farmide elujõulisus
- restruktureerimine
- põlvkondade vahetus
• Toiduketid ja riskijuhtimine
- põllumajandustootjate integreerimine toidu tarneahelasse
- riskijuhtimine
EL maaelu arengu prioriteedid (2)
• Põllumajandusest ja metsandusest sõltuvad ökosüsteemid
- bioloogiline mitmekesisus ja maastikud
- veemajandus
- mullastik
• Ressursisääst ja keskkonnasäästlik majandus
- veesääst
- energiasääst
- taastuv energia
- kasvuhoonegaaside vähendamine
- süsiniku siduvus
• Sotsiaalne kaasamine ja maapiirkonna majanduslik areng
- mitmekesistamine ja töökohtade loomine
- kohalik areng
- IKT juurdepääs, kvaliteet ja kasutamine maapiirkonnas
Maaelu arengu poliitika
programmeerimine
• Säilib eraldiseisev maaelu arengukava
• Maaelu programmide senise telgede põhise lähenemise
asendamine prioriteetidega
• Prioriteedid kombinatsioon ÜPP ja EL2020 eesmärkidest
• EAFRD maksimaalne panus on vähemarenenud piirkondades
kuni 85%, teadmussiirde, tootjarühmade loomise, koostöö,
Leader ning noortaluniku meetmete puhul kuni 90% ning
innovatsiooni puhul kuni 100%. EAFRD minimaalne panus
programmi tasandil on 20%
• Kohustuslik on suunata 5% vahenditest Leaderile ning
otsetoetuste capping kaudu lisanduvad vahendid
innovatsioonile
• 25% vahenditest kliimamuutustega seotud tegevusteks
Maaelu arengu poliitika instrumendid
• Meetmete integreerimine ja arvu vähenemine (senise 46
asemel 18)
• Põllumajanduslike investeeringutoetuste integreerimine
• Ettevõtlus- ja starditoetuste integreerimine
• Põhiteenuste ja külaarengu toetuste integreerimine
• Metsandusmeetmete integreerimine
• Natura 2000 toetuste integreerimine
• LFA alade uus määratlemine
• Koostöö uue/laiema meetmena
Maaelu arengu poliitika instrumendid (2)
•
•
•
•
•
•
•
Riskijuhtimisinstrumentide lisandumine
Finantsinstrumentide kasutamise võimalus
Põllumajanduslik keskkonnatoetus endiselt kohustuslik meede
Kollektiivsete kohustuste võimalus keskkonnatoetuste puhul
Mahepõllumajandus keskkonnatoetusest eraldiseisva meetmena
Lihtsustatud maksed teatud kulude puhul
Leader-meetodi laiendamine muudele fondidele (EAFRD raames
kohustuslik, muude fondide raames vabatahtlik – lisatud ühise
strateegilise raamistikuga hõlmatud fondide üldmäärusesse)
• Võrgustikud, sh Euroopa Innovatsiooni Partnerlus
Meetmete “menüü”
• Teadmussiire ja teavitustegevused
• Nõuandeteenused, põllumajandusettevõtete juhtimis- ja
asendusteenused
• Põllumajandustoodete kvaliteedikavad
• Investeeringud põhivarasse
• Loodusõnnetuste poolt kahjustatud põllumajandusliku tootmise
potentsiaali taastamine ja asjakohaste ennetusmeetmete
kasutuselevõtmine
• Ettevõtluse arendamine
• Baasteenused ja külade uuendamine maapiirkonnas
• Investeeringud metsasektori arendamiseks ja metsade
elujõulisuse parendamiseks
Meetmete “menüü” (2)
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Tootjarühmade loomine
Põllumajanduslik keskkonnatoetus
Mahepõllumajandus
Natura 2000 ja Vee raamdirektiivi maksed
Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade maksed
Loomade heaolu
Metsakeskkonna- ja kliimateenused, metsade säilitamine
Koostöö
Riskijuhtimine
- Saagi, loomade ja taimede kindlustamine
- Ühisfondid taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumite jaoks
- Sissetulekute stabiliseerimise mehhanism
• Leader
Maapiirkonnast maaelu arengu
programmides
• Liikmesriigid peavad maaelu programmides defineerima
maapiirkonna
• Meetmed, mille ulatus on piiratud maapiirkonnaga:
- Teadmussiire ja teabemeetmed (maapiirkonna VKE-d)
- Põllumajandusettevõtete nõustamis-, juhtimis- ja
asendusteenused (nõuanne)
- Põllumajandusettevõtete ja äritegevuse arendamine
(starditoetus mittepõllumajandusliku tegevuse toetus)
- Põhiteenused ja külauuendus maapiirkondades
Kogukonna juhitud kohalik areng
• Leader-lähenemise laiendamine muudesse fondidesse
• EAFRD raames kohustuslik (vähemalt 5% EL
vahenditest), muude fondide raames vabatahtlik
• Maaelu puhul liikmesriikide valik, millised prioriteedid
Leader’ile avatud, samas 6. prioriteet (sotsiaalne
kaasamine ja maapiirkonna majanduslik areng) adresseerib
otseselt kohalikku arengut
• ERDF/ESF puhul võimalik toetada 9. prioriteedi
(sotsiaalne kaasamine ja vaesusega võitlemine) raames,
EMFF puhul eraldi eesmärk ette nähtud
Kogukonna juhitud kohalik areng:
strateegilised valikud
• Kohaliku arengu rahastamine ühest või mitmest fondist
• Kui rahastatakse mitmest fondist, siis kohalikel
tegevusgruppidel võimalik välja töötada laiemad, mitmest
fondist rahastatavad strateegiad
• Kogukonna juhitud kohaliku arenguga kaetud territoorium
(maapiirkond, rannikualad, linnapiirkonnad, erinevad
kombinatsioonid)
• Rakendusskeem ja kohalike tegevusgruppide ülesanded
(määratletakse partnerlusleppe tasandil)
Kogukonna juhitud kohalik areng:
kohalike strateegiate valikuprotsess
• Liikmesriigid määratlevad kohaliku arengu strateegiate
valikukriteeriumid
• Liikmesriigid moodustavad strateegiate valikuks
hindamiskomisjoni
• Kohaliku arengu strateegiad tuleb välja valida hiljemalt
2015. aasta lõpuks
• Kohaliku arengu strateegiate heakskiitmise otsus peab
sisaldama:
- erinevate fondide panust
- erinevate strateegia elluviimise eest vastutavate asutuste
ülesannete jaotust
Kohaliku arengu avamine fondidele
Projekt 1
ERDF
Projekt 2
ESF
Jooksev
kulude,
elavdamise,
võrgustikud
läbi
„juhtfondi“
ESF
EAFRD
KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA
EMFF
ERDF
Projekt 3
EAFRD
Projekt 3
EMFF
Kohalik tegevusgrupp
KOV-id
Kohalikud ettevõtjad
Mittetulundussektor
Maaelu arengu poliitika eelarve
2014-2020
• EAFRD kogueelarve 101,2 miljardit eurot
• Võrdluseks, käesoleva perioodi eelarve 96,2 miljardit eurot
• Kavas vahendite ümberjagamine liikmesriikide vahel
objektiivsete kriteeriumide alusel
• Kaalumisel on 4 erinevat rahajagamise „võtit” – modulatsioon
(kohandamise stsenaarium), objektiivne (integreerimise
stsenaarium), keskkonnanäitajatel põhinev
(ümberfokusseerimise stsenaarium) ja pragmaatiline
• Sammaste vaheline paindlikkus (võimalus kuni 10% vahenditest
suunata I sambast II sambasse ja 5% II sambast I sambasse)
Maaelu arengu poliitika eelarve
Maaelu arengukava 2014-2020
ettevalmistustest: organisatsiooniline
• Kaasatud 29 erinevat organisatsiooni
• Valdkondadest esindatud põllumajandus, töötlev tööstus,
metsandus, keskkond, ettevõtlus, külaliikumine, kohalik
algatus, KOV (Eesti Maaomavalitsuste Liit), teadus jne
• MAK ettevalmistav juhtkomisjon
- EL maaelu arengu määruse väljatöötamise
Eesti positsioonide tugikomisjon
- Sisend ühisesse strateegilisse raamistikku
- MAK väljatöötamine
Maaelu arengukava 2014-2020
ettevalmistustest: protsess
• 2012 ja 2013 võimalikult vähe käesoleva perioodi
MAK taotlusvoorusid – põhirõhk uue MAK
ettevalmistamisele
• Olukorrakirjelduse kaardistamine ministeeriumis,
arutelud sotsiaalpartneritega
• Eesmärkide, SWOT ja meetmete läbirääkimine
sotsiaalpartneritega
• Kokkulepe eesmärkide ja SWOT osas enne
meetmete arutelusid
MAK 2014-2020 koostamine
MAK 2014-2020 eesmärgid
1. Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase
vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja
teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades
teadmussiiret.
2. Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud
põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust.
3. Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga
põllumajandussektorile.
4. Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja nende
töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu läbi horisontaalse
ja vertikaalse koostöö põllumajandussaaduste tootmisel,
töötlemisel ja turustamisel.
MAK 2014-2020 eesmärgid (2)
5. Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust
säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid
arvestav kasutamine.
6. Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse,
elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine
seda tagavate tootmisviiside soodustamise kaudu.
7. Edendada põllumajanduse mitmekesistamist, põllumajandusest
vabanevatele töökohtadele alternatiivseid tööhõivevõimalusi
pakkuvat ettevõtlust ja elukeskkonna atraktiivsust.
8. Edendada kohalikku algatust ja suunata seda kohaliku elu- ja
ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja
potentsiaalil põhinevatele lahendustele.
Leader = regionaalne
spetsialiseerumine?
Maaelu arengukava 2014-2020
ettevalmistustest: indikatiivne ajakava
MAK 2014-2020 ettevalmistuste algus
Mai 2011
MAK 2014-2020 juhtkomisjon (olukorrakirjeldus, eesmärgid,
SWOT-analüüs)
Oktoober 2011 –
mai 2012
VV-s EL vahendite kasutamise eesmärkide ja prioriteetide
heakskiit
August 2012
Meetmete töögrupid
Juuli – detsember
2012
MAK 2014-2020 heakskiit MAK 2014-2020 juhtkomisjonis
Detsember 2012
Partnerlusleppe ja MAK 2014-2020 heakskiit VV-s
Aprill 2013
Partnerlusleppe ja MAK 2014-2020 esitamine EK-le
Mai 2013
MAK 2014-2020 heakskiit EK poolt
2013 lõpp
MAK 2014-2020 rakendamine
Jaanuar 2014
Tänan tähelepanu eest!