Transcript Maaelu areng Ühenduse strateegiasuunised 2007-2013 DG AGRI, November 2005 Määrus ja suunised  RDR (maaelu arengu määrus) => Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) antava toetuse.

Maaelu areng
Ühenduse strateegiasuunised 2007-2013
DG AGRI, November 2005
Määrus ja suunised
 RDR (maaelu arengu määrus) => Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD)
antava toetuse eesmärk ja ulatus
 CSG (Ühenduse strateegiasuunised) => RDR
kohased ELi tasandi prioriteedid, eelkõige
suunatud säästvusele (Göteborg) ning
majanduskasvule ja tööhõivele (Lissabon)
CSG
2
Ühenduse strateegiasuunised
võimaldavad:
 määrata kindlaks ja kokku leppida valdkonnad, kus ELi
maaelu arengu toetus loob suurima lisandväärtuse ELi
tasandil;
 luua sideme peamiste ELi prioriteetidega (Lissabon,
Göteborg) ning kanda need üle maaelu arengu
poliitikasse;
 tagada kooskõla ELi muu poliitikaga, eeskätt
ühtekuuluvus- ja keskkonnapoliitika valdkonnas;
 toetada uue, turule orienteeritud ühise
põllumajanduspoliitika rakendamist ning sellega
kaasnevat vajalikku ümberkorraldamist vanades ja uutes
liikmesriikides.
CSG
3
Ühenduse prioriteedid
 1. telg: põllumajandus- ja metsandussektori
konkurentsivõime parandamine
 1. suunis: 1. teljele suunatud vahendid peaksid andma
oma panuse tugevasse ja dünaamilisse Euroopa
põllumajandus- ja toiduainesektorisse, keskendudes
teadmiste edasiandmise, moderniseerimise,
innovatsiooni ja kvaliteedi prioriteetidele toiduahelas
ning prioriteetsetele sektoritele investeeringuteks
füüsilisse ja inimkapitali.
CSG
4
1. telje kohaste ühenduse prioriteetide
saavutamiseks peavad liikmesriigid keskenduma
järgmistele küsimustele:




Põllumajandussektori ümberkorraldamise toetamine
Integratsiooni parandamine toiduahelas
Ettevõtlusoskuste arendamine
Uute turustusvõimaluste väljaarendamine põllumajandus- ja
metsamajandustoodete jaoks
 Kõrgekvaliteediliste toodete arendamine vastavalt turu nõudlusele
 Põllumajandusettevõtete ja metsanduse keskkonnaalase tegevuse
tõhustamine
CSG
5
1. telje kohaste maaelu arengu tegevuste
ja meetmete näited:
 põllumajandusettevõtete ümberkorraldamine ja
moderniseerimine
 oskusteabe edasiandmine/innovatsioon
 innovatiivsete ideede vastuvõtmine
 investeeringud taastuvate energiaallikate kasutamisse
põllumajandusettevõttes
 investeeringud veesäästlikesse tehnoloogiatesse
 metsade majandusliku väärtuse parandamine
 kvaliteetsete toodete edendamine
CSG
6
Ühenduse prioriteedid
 2. telg: keskkonna ja paikkonna paremaks muutmine
 2. suunis: 2. teljele suunatud vahendid peaksid
panustama ELi kolme prioriteetsesse valdkonda:
bioloogiline mitmekesisus ja kõrge loodusliku
väärtusega põllumajandus- ja metsandussüsteemide
ning traditsiooniliste põllumajandusmaastike
säilitamine, vesi ja kliimamuutused.
CSG
7
2. telje kohaste ühenduse prioriteetide
saavutamiseks peavad liikmesriigid
keskenduma järgmistele küsimustele:
 keskkonnateenuste ja loomade heaolu
edendamine
 põllumajandusmaastiku säilitamine
 kliimamuutuste vastu võitlemine
 mahepõllumajanduse panuse suurendamine
 keskkonnaalaste kõigile kasulike algatuste
soodustamine
CSG
8
2. telje kohaste maaelu arengu tegevuste
ja meetmete näited:







keskkonnajuhtimise toetamine
märgalade majandamine
metsanduse potentsiaali taastamine
mahetootmise toetamine
lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamise toetamine
traditsiooniliste põllumajandusmaastike alalhoidmine
territoriaalse tasakaalu edendamine
CSG
9
Ühenduse prioriteedid
 3. telg: maapiirkondade elu kvaliteedi parandamine ja
majanduse mitmekesistamise soodustamine
 3. suunis: 3. teljele suunatud vahendid peaksid aitama
saavutada tööhõive võimaluste loomise üldprioriteeti
majanduse mitmekesistamise ja elu kvaliteedi
valdkonnas.
CSG
10
3. telje kohaste ühenduse prioriteetide
saavutamiseks peavad liikmesriigid
keskenduma järgmistele küsimustele:





majandustegevuse edendamine maapiirkondades
naiste tööturule tuleku soodustamine
mikroettevõtete arendamine
noorte koolitamine
info- ja sidetehnoloogia rakendamise ja levitamise
soodustamine
 taastuvate energiaallikate uuendusliku kasutamise
arendamine
CSGkohaliku infrastruktuuri ajakohastamine
11
3. telje kohaste maaelu arengu tegevuste
ja meetmete näited:






maa majandustegevuse mitmekesistamine
innovatsioon mikroettevõtetes
ettevõtluse alustamise toetamine
info- ja sidetehnoloogia laiema kasutamise toetamine
maapiirkondade teenused
turismi arendamine
CSG
12
Ühenduse prioriteedid
 4. telg (Leader): kohaliku suutlikkuse suurendamine
tööhõive ja mitmekesistamise nimel
 4. suunis: 4. teljele suunatud vahendid peaksid kaasa
aitama 1. ja 2. telje ning eeskätt 3. telje prioriteetide
saavutamisele, kuid mängima ka olulist rolli juhtimise
parandamise prioriteedis ning maapiirkondade sisemise
arengupotentsiaali mobiliseerimisel.
CSG
13
4. telje kohaste ühenduse prioriteetide
saavutamiseks peavad liikmesriigid keskenduma
järgmistele küsimustele:
 kohaliku partnerluse potentsiaali suurendamine
 era- ja avaliku sektori partnerluse edendamine
 koostöö ja innovatsiooni edendamine
 kohaliku juhtimise parandamine
CSG
14
4. telje kohaste maaelu arengu tegevuste
erijooned:
 Piirkonnapõhised kohalikud strateegiad
 Era- ja avaliku sektori partnerlus (kohalikud
initsiatiivrühmad)
 Altpoolt tulev algatus
 Sektoritevaheline ja integreeritud
 Uuenduslik
 Koostöö
 Võrgustike moodustamine
CSG
15
Ühenduse prioriteedid
 Horisontaalsed: tagavad programmeerimise
kooskõla
 5. suunis: arvestatavad elemendid
 Koostoime maksimeerimine nii telgede sees kui nende vahel
 Integreeritud lähenemiste arendamine, kui see on asjakohane
 Muud ELi tasandi strateegiad (mahepõllumajandus, taastuvad
energiaallikad, kliimamuutused, metsanduse strateegia ja
tegevuskava, temaatilised keskkonnastrateegiad
CSG
16
Ühenduse prioriteedid
 Horisontaalsed: ühenduse instrumentide
vastastikune täiendavus
 6 suunis:
 luua koostoime struktuuri-, tööhõive- ja maaelu arengu poliitika
vahel
 tagada ERDFi, Ühtekuuluvusfondi, ESFi, EFFi ja EAFRD poolt
finantseeritavate tegevuste vastastikune täiendavus ja ühtsus antud
territooriumil ja antud tegevusvaldkonna raames.
 riikliku strateegia tugiraamistiku/riikliku strateegiakava tasandil
tuleks määratleda peamised juhtpõhimõtted seoses erinevate fondide
poolt toetatavate tegevuste vahelise piirjoone ja
koordineerimismehhanismidega.
CSG
17
Sisemine
kooskõla/muud
ELi tasandi
strateegiad
Vastastikune
täiendavus
muude ühenduse
instrumentidega
CSG
ELi prioriteedid:
•Teadmiste edasiandmine/prioriteetsed investeeringusektorid
+
•Bioloogiline mitmekesisus/vesi/kliimamuutused
•Tööhõivevõimaluste loomine
•Juhtimine/sisemine arengupotentsiaal
CSG
NSP
Riiklikud prioriteedid
18
Üldised strateegiaküsimused
 Telgede vaheline tasakaal, mis põhineb
majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaolukorra
ning vajaduste ja lünkade hinnangul
 Erinevate ELi ja riiklike prioriteetide osakaal
 Kooskõlastatud finantseerimise maht
 Rakendussuutlikkus (riiklik, piirkondlik,
kohalik)
CSG
19
1. telje strateegiaküsimused
 Soovitav põllumajandusettevõtete struktuuri
areng (millised põllumajandusettevõtted sihile
võtta)
 Põllumajandus- ja toidusektori
tugevused/nõrkused
 Ümberkorraldamise ja innovatsiooni vaheline
tasakaal
CSG
20
2. telje strateegiaküsimused
 Põllumajanduskeskkonna, Natura ja LFA tasakaal
 Põllumajanduskeskkond: mahepõllumajanduse
osatähtsus (seos 1. teljega), teatavate
põllumajandustootmise viiside ja maastike tähtsus
maamajanduse mitmekesistamisele (seos 3.
teljega)
 Veeressursside majandamine
 Metsastamisvajadus (tootmisest väljajäetud
põllumajandusmaa?)
CSG
21
3. ja 4. telje strateegiaküsimused
 Maamajanduse
infrastruktuuri/uuendamise/põhiteenuste ja
mitmekesistamise/kohaliku majandusarengu
tasakaal
 3. telje edastamissüsteemi valik (ülevalt alla või
alt üles)
 Kohaliku suutlikkuse suurendamise ja kohaliku
arengu strateegiate rakendamise vaheline
tasakaal
CSG
22
Maaelu arengu programmide
vastuvõtmise ajakava
1)
Ühenduse strateegiasuuniste lõplik heakskiitmine
eelduste kohaselt: veebruar 2006
2) Riiklike strateegiakavade esitamine liikmesriikide poolt
lõpptähtaeg: mai 2006
3) Programmide esitamine liikmesriikide poolt
lõpptähtaeg: minimaalselt 2 kuud ja maksimaalselt 4 kuud pärast
riikliku strateegiakava esitamist
4)
CSG
Maaelu arengu programmide vastuvõtmine
lõpptähtaeg: 6 kuud pärast esitamist liikmesriigi poolt
23