Transcript ÜPP tulevikust 2014-2020 PMAN 17.10.2011 Toomas Kevvai ÜPP 2013+ seadusandlikud ettepanekud (avaldatud 12.10.2011) • • • • • • • Otsetoetuste määrus Maaelu arengu määrus Ühise turukorralduse määrus Horisontaalne määrus Teatavate toetuste ja hindade kehtestamise määrus Üleminekumeetmete.

ÜPP tulevikust 2014-2020
PMAN
17.10.2011
Toomas Kevvai
ÜPP 2013+ seadusandlikud
ettepanekud (avaldatud 12.10.2011)
•
•
•
•
•
•
•
Otsetoetuste määrus
Maaelu arengu määrus
Ühise turukorralduse määrus
Horisontaalne määrus
Teatavate toetuste ja hindade kehtestamise määrus
Üleminekumeetmete kohaldamise määrus
Veini määrus
ÜPP reformipaketi menetlemise
ajakava
• Seadusandlikud ettepanekud – 12.10.2011.a
• Menetlemine EL nõukogus ja Euroopa
Parlamendis – 2011-2012. a
• Kokkulepitud otsuste rakendamine – 2013.a
• Jõustumine 01.01.2014.a
Otsetoetuste määrus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,
millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika
raames eeskirjad põllumajandustootjate otsetoetuste
kohta toetuskavade alusel
Otsetoetuste liigid ja rahalised piirid
OTSETOETUSED
100%
Põhitoetus
+ Kohustuslik lisatoetus kliimat ja keskkonda säästvate
põllumajanduslike tavade rakendamise eest
+ Lisatoetus looduslike kitsendustega aladele
+ Kohustuslik lisatoetus noortele
põllumajandustootjatele
48%
30%
Vabatahtlikud tootmisega seotud toetused
Kuni 31.12.13 ÜPTd rakendanud riikides
Komisjoni heakskiidul
kuni 5%
kuni 10%
üle 10%
Väikepõllumajandustootjate kava
kuni 10%
kuni 5%
kuni 2%
Toetuste vähendamine
Vähenduste aluseks olev otsetoetuste kogusumma
= otsetoetuste kogusumma
- lisatoetus kliimat keskkonda säästvate põllumajandustavade
rakendamise eest
- põllumajandustootja eelneval aastal makstud ja deklareeritud
tööjõukulud (palgad koos sotsiaalmaksudega)
Kui see summa ületab 150 000 €, siis tehakse järgmised vähendused:
• 20% summadest, mis on vahemikus 150 000 € kuni 200 000 €;
• 40% summadest, mis on vahemikus 200 000 € kuni 250 000 €;
• 70% summadest, mis on vahemikus 250 000 € kuni 300 000 €;
• 100% summadest, mis on üle 300 000 €.
Tegev põllumajandustootja
• Otsetoetusi saab maksta ainult tegevatele
põllumajandustoojatele (active farmer).
• Tegevaks põllumajandustootjaks ei loeta isikut, kelle:
– aastane otsetoetuste summa on väiksem kui 5% mitte
põllumajanduslikest tegevustest saadud tulust (receipts) viimasel
eelarveaastal või
– põllumajandusmaad püsivad looduslikult karjatamiseks või
harimiseks sobivas seisundis ilma, et selleks oleks vajalikud
minimaalsed tegevus, mida LR on kehtestanud.
• Eeltoodud kriteeriume ei rakendata
põllumajandustootjatele, kes on saanud eelmisel aastal
otsetoetusi vähem kui 5000 € kuna nad panustavad otse
maaelu elujõulisusesse.
Põhitoetus
• Põhitoetust makstakse toetusõiguste alusel, mis
määratakse põllumajandustootjatele, kes:
– taotlevad toetusõigusi põhitoetuse kava raames
15.maiks 2014. a
– taotlesid 2011. a ÜPT/SPS
– ei taotlenud 2011. a ÜPTd ja omasid maad, mis ei
olnud 30. juunil 2003. a heas põllumajanduslikus
korras, vastavalt toetusõiguslike ha arvule (sel juhul
saavad taotleda toetusõigusi vaid nn registrivälise maa
kohta)
Lisatoetused (1)
Kohustuslik lisatoetus kliimat ja keskkonda säästvate
põllumajandustavade rakendamise eest
Põhitoetust saavad põllumajandustootjad peavad järgima oma toetusõiguslikel
hektaritel kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid:
– põllukultuuride mitmekesistamine
• kui põllumaa on suurem kui 3 ha ja see ei ole täielikult rohumaa või kesa, peab seal
kasvatama 3 põllukultuuri, mille igaühe kasvupind ei tohi olla alla 5% ega peamise
kultuuri kasvupind üle 70% põllumaast
– püsirohumaa säilitamine
• säilitada tuleb püsirohumaa pindala, mis näidatakse 2014. a taotlusel
• maksimaalselt on lubatud uuendada 5% ulatuses
– eraldama ökoloogilise kasutamiseesmärgiga maa-alad
• 7% toetusõiguslikest ha, v.a püsirohumaa, on kesa, terrassid, maastikuelemendid,
puhverribad ja metsastatud alad
Erandid:
Põllumajandustootjad, kelle majapidamised asuvad looduslike elupaikade, loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse ja loodusliku linnustiku kaitse direktiividega kaetud
aladel, saavad lisatoetust kui nimetatud tootmisviise rakendatakse direktiivides
sätestatud ulatuses.
Mahetootjad saavad lisatoetust põllumajandusliku majapidamise sellele osale, mis vastab
määruse (EÜ) 834/2007 artiklile 11.
Lisatoetused (2)
Kohustuslik lisatoetus noortele põllumajandustootjatele
• Noored põllumajandustootjad on alla 40-aastased
alustavad, haridust ja kompetentsi omavad
põllumajandustootjad, kes võivad 5 aasta jooksul saada
kõrgendatud määraga põhitoetust.
Lisatoetus looduslike kitsendustega aladele
• LR võib maksta lisatoetust põhitoetust taotlenud
põllumajandustootjatele, kelle majapidamine asub
mäestikualadel või muudel looduslike kitsendustega aladel.
Vabatahtlikud tootmisega seotud
toetused
• Võib maksta järgmistele sektoritele: teravili, õlikultuurid,
proteiinkultuurid, kaunviljad, lina, kanep, riis, pähklid,
tärklisekartul, piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja
kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliivõli, siidiussid, kuivsööt,
humal, suhkrupeet, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili,
lühikese raieringiga madalmets.
• Toetust võib maksta kui need sektorid läbivad teatud
raskusi ja need on eriliselt tähtsad majanduslikel,
sotsiaalsetel, keskkondlikel põhjustel.
• Toetust võib maksta üksnes määral, mis on vajalik
praeguse tootmistaseme säilitamise innustamiseks
Väikepõllumajandustootjate kava
• Lihtsustatud kava, mis asendab kõiki otsetoetusi mida tootja saaks
käesoleva määruse alusel.
• Kavas saavad osaleda selleks soovi avaldanud põllumajandustootjad,
kes peavad tegema liitumisotsuse hiljemalt 15. oktoobriks 2014. a
• Kavaga liitunud tootja
– saab toetust kord aastas ühe summana, vahemikus 500€ kuni 1000€,
– on vabastatud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade
rakendamisest.
• Liikmesriik võtab summa kehtestamisel aluseks kas:
– summa, mis ei ületa 15% riiklikust keskmisest toetussummast
põllumajandustootja (beneficiary) kohta või
– kuni 3 kordse riikliku keskmise hektaripõhise toetusmäära
(mõlema näitaja kehtestamisel lähtutakse 2019. a otsetoetuste kogusummast ja 2014.a taotlejate või
taotletud ha arvust)
Otsetoetuste tasemed
Rahastamise teatis:
Liikmesriikidel, kelle otsetoetuste tase ha kohta on madalam kui 90% EL keskmisest,
saavad vahendeid juurde nii, et nende vahe 90%-ga EL keskmisest väheneb
eelarveperioodi jooksul 1/3 võrra.
Selle muutuse finantseerimine jaotatakse proportsionaalselt kõikide LR vahel, kelle
otsetoetuste tase ha kohta on EL keskmisest suurem.
Sama arvudes:
EL-27 keskmine otsetoetuste tase ha kohta on 268 €/ha*,
sellest 90% on 241 €/ha,
Eesti keskmine ha makse** on 117 €/ha,
kavandatud tõusu juures 2017. a 156 €/ha
* EL-27 otsetoetuste kogusumma kui kõikide LR toetuste tase on nn 100% (2016.a) jagatuna 2009. a potentsiaalsetele
toetusõiguslike ha-le
**EE 2013. a otsetoetuste kogusumma jagatuna 2009 ÜPT potentsiaalselt toetusõiguslikele ha-le (865 tuh ha)
95
117
130
144
141
156
200
174
233
218
214
207
600
LV
EE
RO
LT
192
207
208
237
230
235
234
254
256
221
244
250
250
252
259
215
166
100
BG
EL-12
SK
PT
PL
ES
UK
FI
SE
CZ
HU
261
259
289
267
280
266
312
283
298
274
322
288
347
306
325
311
275
200
AT
EL-27
IE
LU
EL-15
FR
SI
DE
CY
398
362
395
343
372
350
300
DK
GR
IT
470
401
428
377
400
BE
494
420
500
NL
696
671
700
MT
Otsetoetused ha kohta
Otsetoetuste kogusumma 2013 ja 2019 potentsiaalse toetusõigusliku ha kohta (2009), €/ha
2013
2019
0
Maaelu arengu määrus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate
maaelu arengu toetuste kohta
EL maaelu arengu eesmärgid ja
prioriteedid
EL maaelu arengu eesmärgid
• Põllumajanduse konkurentsivõime
• Loodusressursside jätkusuutlik
majandamine
• Maapiirkonna tasakaalustatud
territoriaalne areng
EL maaelu arengu prioriteedid
• Teadmussiire ja innovatsioon
põllumajanduses, metsanduses ja
maapiirkonnas
• Konkurentsivõime ja farmide
elujõulisus
• Toiduketid ja riskijuhtimine
• Põllumajandusest ja metsandusest
sõltuvad ökosüsteemid
• Ressursisääst ja keskkonnasäästlik
majandus
• Sotsiaalne kaasamine ja
maapiirkonna majanduslik areng
Ühine strateegiline planeerimine
• Ühine strateegiline raamistik struktuurifondidele,
kalandusele ja maaelule
• Erinevaid fonde hõlmav riiklik partnerlusleping
• Vahendite tingimuslikkus ja tulemustega sidumine
• Tulemusreserv (5% - jagatakse 2019 LR
edukamate programmide ja prioriteetide vahel)
• Säilivad eraldiseisvad rakenduskavad (sh maaelu
arengukava)
Maaelu arengu poliitika
programmeerimine
• Maaelu programmide senise telgede põhise lähenemise
asendamine prioriteetidega
• Prioriteedid kombinatsioon ÜPP ja EL2020 eesmärkidest
• EAFRD maksimaalne panus on vähemarenenud piirkondades
kuni 85%, teadmussiirde, tootjarühmade loomise, koostöö,
Leader ning noortaluniku meetmete puhul kuni 90% ning
innovatsiooni puhul kuni 100%.
• EAFRD minimaalne panus programmi tasandil on 20%
• Kohustuslik on suunata 5% vahenditest Leaderile ning
otsetoetuste capping kaudu lisanduvad vahendid
innovatsioonile
• 25% vahenditest kliimamuutustega seotud tegevusteks
Maaelu programmid
• Liikmesriigid esitavad samaaegselt partnerluslepinguga
• Eelhindamine, olukorrakirjeldus, strateegia, hinnang
eeltingimuste osas, meetmete kirjeldused, innovatsiooni jaoks
valitud lähenemine, rahastamiskava, indikaatorite tabel
eesmärknäitajate ja meetmete, nende tulemuste ja
kavandatavate vahenditega, riigiabi skeemid, täiendavuse
kirjeldus, juhtimissüsteemi kirjeldus, konsultatsiooniprotsessi
kirjeldus, riikliku maaeluvõrgustiku tegevuskava peamised
elemendid ja struktuur
• Kiidetakse heaks EK poolt 6 kuu jooksul programmi
esitamisest, aga mitte enne 1. jaanuari 2014 või
partnerluslepingu heakskiitmist
Maaelu arengu poliitika instrumendid
1
• Meetmete integreerimine ja arvu vähenemine (senise 46
asemel 18)
• Põllumajanduslike investeeringutoetuste integreerimine
• Ettevõtlus- ja starditoetuste integreerimine
• Põhiteenuste ja külaarengu toetuste integreerimine
• Metsandusmeetmete integreerimine
• Natura 2000 toetuste integreerimine
• LFA alade uus määratlemine
• Koostöö uue/laiema meetmena
Maaelu arengu poliitika instrumendid 2
•
•
•
•
•
•
•
Riskijuhtimisinstrumentide lisandumine
Finantsinstrumentide kasutamise võimalus
Põllumajanduslik keskkonnatoetus endiselt kohustuslik meede
Kollektiivsete kohustuste võimalus keskkonnatoetuste puhul
Mahepõllumajandus keskkonnatoetusest eraldiseisva meetmena
Lihtsustatud maksed teatud kulude puhul
Leader-meetodi laiendamine muudele fondidele (EAFRD raames
kohustuslik, muude fondide raames vabatahtlik – lisatud ühise
strateegilise raamistikuga hõlmatud fondide üldmäärusesse)
• Võrgustikud, sh Euroopa Innovatsiooni Partnerlus
Maaelu arengu eelarve
• EAFRD kogueelarve 101,2 miljardit eurot
• Võrdluseks, käesoleva perioodi eelarve 96,2 miljardit eurot
• Kavas vahendite ümberjagamine liikmesriikide vahel
objektiivsete kriteeriumide alusel
• Kaalumisel on 4 erinevat rahajagamise „võtit” – modulatsioon
(kohandamise stsenaarium), objektiivne (integreerimise
stsenaarium), keskkonnanäitajatel põhinev
(ümberfokusseerimise stsenaarium) ja pragmaatiline
• Sammaste vaheline paindlikkus (võimalus kuni 10% vahenditest
suunata I sambast II sambasse ja 5% II sambast I sambasse)
Võimalikud maaelu vahendite
jaotused
Ettevalmistuste ajakava EL tasandil
EL õigusaktid
2012 lõpp
Ühine
strateegiline
raamistik
3 kuud
Partnerlusleping ja
maaelu
programm
3 kuud
Läbirääkimised
ja heakskiit
EK poolt
6 kuud
Rakendamine
2014 algus
Ühise turukorralduse määrus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega
kehtestatakse põllumajandustoodete turu ühine korraldus
Turuarengutele paremini vastavad
instrumendid
• Tugevdatud turvavõrgustik (erakorralised meetmedsuurem paindlikus, sekkumismeetmed- lihtsustamine)
• Jätkuv turule orienteeritus (teatud toetusskeemide
lõpetamine, tootmispiirangute kaotamine)
• Ühistegevuse soodustamine (tootjaorganisatsioonid)
• Tarbimise soodustamine (rohkem rahalisi vahendeid)
Siseturule suunatud meetmed 1
1) Turule sekkumine
• Sekkumiskokkuost
- Avatakse: pehme nisu - 101,31 EUR/t, 3 milj.t →1.11 - 31.05; või ja lõssipulber –
221,75 ja 169,8 EUR/100kg, 30 tuh ja 109 tuh t → 1.03 - 31.08
- Võidakse avada: oder, mais - 101,31 EUR/t →1.11 - 31.05; riis - 150 EUR/t →1.04
- 31.07; veiseliha - 1 560 EUR/t → kogu turustusaasta
- Kokkuost lõpetatakse: kõva nisu, sorgo, suhkur
•
-
Eraladustamine
Võidakse avada: suhkur, oliiviõli, veiseliha, sealiha, lamba- ja kitseliha.
Asendatakse või toetuse rakendamise kohustus võimalusega.
Lisatakse lõssipulbri ja linakiu ladustamise võimalus.
Lisatakse võimalus keskmise turuhinna alusel diferentseerida liikmesriigile
makstavat eraladustamistoetust.
Siseturule suunatud meetmed 2
2)
•
•
•
•
-
Toetusskeemid
Koolipuuvili
Eelarve: 150 miljonit EUR, kohustuslik kaasfinantseerimine 75 ja 90% (kehtiv määrus: 90 miljoni
EUR, kaasfinantseerimine 50 ja 75% ), lisatoetuse maksmine liikmesriigi eelarvest.
Koolipiim
Toetuse määra kehtestab Nõukogu Komisjoni ettepanekul.
Lisatakse skeemis osalemise eeltingimuseks rahvusliku või regionaalse rakendusstrateegia
koostamine.
Lisatoetuse maksmise võimalus liikmesriigi eelarvest.
Puu- ja köögivilja sektori toetus
Säilib toetus tootjaorganisatsioonide rakenduskavadele (EL toetuse piirmäär: 50% rakendus-kava
tegelikest kuludest või 4,1% turustatud toodangu väärtusest).
Muudatus: tootjagruppide toetus viiakse maaelu meetmete alla.
Kaotatakse uute liikmesriikide tootjaorganisatsioonide rakenduskavadele kõrgem, 60% toetus.
Muud toetused
Kaotatakse lina- ja kanepivarte töötlemise toetus; lõssipulbri kasutustoetused (loomasööt, kaseiin).
Kaotatakse kartulitärklise jaoks makstav lisatasu.
Siseturule suunatud meetmed 3
4) Turustuseeskirjad
Turustusstandardid – Eraldi arutelu Euroopa Komisjoni esitatud kvaliteedipaketi raames.
5) Sektorite erisätted
Suhkru - Tootmiskvoot kaotatakse aasta hiljem kui oodatud (sept 2016).
Veinisektor - Lõppeb viinamarjaistanduste väljajuurimiskava (üle 1 mlrd EUR).
Piim ja piimatooted – Eraldi arutelu Euroopa Komisjoni poolt esitatud piima minipaketi raames.
6) Tootjaorganisatsioonid
Tunnustamise kohustus hetkel: humal, oliiv ja oliiviõli, puu- ja köögivili, siidiussid
Lisatakse tunnustamise kohustus kõikide ülejäänud sektorite osas (kehtiv määrus: võimalus
tunnustada ülejäänud sektorites)
•
Tootjaorganisatsioonide liidud
Lisatakse: tunnustamise kohustus: puu- ja köögivili (kehtivas määruses võimalus)
Lisatakse: tunnustamise kohustus kõikide ülejäänud sektorite osas
•
Tootmisharudevaheline organisatsioon (interbranch organisation)
Tunnustamise kohustus hetkel: oliiv, tubakas, puu- ja köögivili
Lisatakse tunnustamise kohustus kõikide ülejäänud sektorite osas (kehtiv määrus: võimalus
tunnustada veini sektoris)
Erakorralised turutoetuse meetmed
1)
2)
-
Turutoetuse meetmed loomataudi korral
Veise- ja vasikaliha, piim, sea-, lamba- ja kitseliha, munad, linnuliha
Turutoetuse meetmed tarbijakindluse kadumise korral
Hetkel linnuliha ja munad
Lisatakse võimalus kõigile teistele sektoritele, v.a. näiteks mesi, kartul,
hobuseliha, kohv
3) Meetmed turutõrgetega toimetulekuks
- Meetmed, mida komisjon võtab kasutusele suurte sise- või välisturu
hinnakõikumiste puhul või teiste faktorite ilmnemisel, mis mõjutab
turgu.
Horisontaalne määrus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise
põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve
kohta
Kulude finantseerimine
Rahastamine jätkuvalt kahest fondist: EAGF ja EAFRD. (Art
3)
EAGF 1:
1) kulud, mis rahastatakse halduskoostöö korras LR-dega:
a) PM turgude reguleerimis- ja toetusmeetmed;
b) otsetoetused;
c) teavitamis- ja promotsioonimeetmed;
d) koolipuuvili, loomahaigused, tarbijate usalduse
kaotusega kaasnevad toetusmeetmed.
Kulude finantseerimine
EAGF 2:
2) komisjoni poolt otserahastatavad kulud:
a) PM toodete promotsioon, mis (komisjoni või
rahvusvahel. organisatsioonide algatatud);
b) geneetiliste ressurssidega seonduvad meetmed;
c) PM raamatupidamise informatsioonisüsteemide
loomine ja haldamine;
d) PM uuringute (sh FADN) süsteem.
(Art 4)
Kulude finantseerimine
• EAFRD:
• EL finantspanus maaelu arengu
programmidesse,
• Sh auhind (EL tasand) innovatiivse kohaliku
algatuse projektile. (Art 5)
Nõuandesüsteem 1
Määrus 73/2009 (art 12-13) vs Horisontaalne määrus (art
12-15)
• Sama: nõuandesüsteem liikmesriigile kohustuslik, tootjale
vabatahtlik, vähemalt Cross-compliance,
• Uued väljakutsed:
 kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus, põllumaa hooldamine
(maintenance)
 (1) kliimamuutuste leevendamine ja kohandumine (sh metsandus), (2)
bioloogiline mitmekesisus, (3) veekaitse, (4) looma- ja
taimehaigused, (5) innovatsioon (sh koostöövõrgustikud)
 väiketalude majandustegevus
+ miinimumnõuded põllumajanduskeskkonnatoetusest lähtuvalt
• Nõutav: nõustajad olgu kvalifitseeritud ja koolitatud
• Positsioon: Vajalik piisav aeg konsulentide väljaõppeks
Nõuandesüsteem 2
Määrus 1698/2005 (art 25-25) vs maaelu määrus (art 16)
• Sama: (1) nõuandeteenuse toetamine, vähemalt Crosscompliance ja tööohutus ning (2) juhtimis-, asendus- ja
nõuandeteenuste loomine (5 a jooksul vähenedes)
• Uus: toetatav nõustajate koolitamine (200 000.- 3 a jooksul)
• Nõu saajad põllumajandustootjad, metsaomanikud ja (uus)
maapiirkondade VKEd (farmerile ja metsaomanikule määratletud
minimaalne nõu valdkond)
• Uus: Nõuandetoetus (max 1500.- teenus) makstakse nõustajale,
toetusprotsent pole määratletud
Maksed ja aruandlus EK-le
Maksetähtaegadest kinnipidamine:
• Kui LR ei pea kinni toetuse maksetähtajast, on ta
kohustatud hilinenud päevade eest maksma toetusesaajale
omavahendite arvelt intressi. (Art 43)
Maksete peatamine:
• Kui LR ei esita ühenduse määrustes ettenähtud
tähtaegadeks aruandeid, on komisjonil õigus peatada
igakuised (EAGF) või vahemaksed (EAFRD).
(Art 45)
Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem 1
Ühtse süsteemi põhiosad on säilinud, kuid nendes on tehtud mõningad
muudatused:
a) elektrooniline andmebaas (andmete kättesaadavus senise 4 eelneva aasta
asemel asendatud 5 eelneva aastaga);
b) põldude identifitseerimise süsteem (ortofotode kaardi mõõtkava 1:10 000
on asendatud mõõtkavaga 1:5000);
c) toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem;
d) toetuste taotlused (kasusaaja esitab igal aastal otsetoetuse taotluse või
maksenõude pindala- ja loomapõhistele MAK-i toetustele märkides ära kõik
põllumajandusliku majapidamise põllud sh ka mitte põllumajanduslikud maad,
millele on taotletud otsetoetusi või MAK-i toetusi);
e) ühtne kontrollisüsteem;
f) ühtne süsteem toetustaotluste või maksenõude esitanud kasusaaja
isikuandmete registreerimiseks
Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem 2
Ühtse süsteemiga hõlmatud toetusi:
• on lubatud välja maksta aasta jooksul kuni kahes
osas peale toetusõiguslikkuse tingimuste kontrolli
lõppemist;
• ettemakseid võib teha enne 1. detsembrit kuid
mitte varem kui 16. oktoober kuni:
– 50% osas otsetoetustest
– 75% osas MAKi toetustest
Nõuetele vastavus
• NV alused ühtlustatud ja koondatud ühte määrusesse
+ tulemas mitmed delegeeritud aktid: sanktsioonide kalkuleerimine ja
määramine, veedirektiivi ja taimekaitsevahendite direktiivi kaasamine
NV süsteemi, püsirohumaa 2014–2015 aastatel, seire ja hindamine
• SMR (kohustuslikud majandamisnõuded) ja GAEC (head
põllumajandus- ja keskkonnatingimused) on koos ühes raamistikus: 3
valdkonda > 9 teemat > 8 GAEC ja 13 SMR standardit/nõuet
• SMR: väljas on reoveesette direktiiv, 3 loomahaiguste tõrje direktiivi
• GAEC: lisatud standardeid (märgalade ja süsinikurikaste muldade
kaitse, põhjavee kaitse) või sisu laiendatud. Väljas on valikstandardid,
mille osad elemendid (püsirohumaa, viljavaheldus) on OT greening
elemendid
• UUS! Lisatud NV seire ja hindamine
Tänan tähelepanu eest!