LAUSEMOODUSTUS. LIHTLAUSE

“Keel ja ühiskond” X klassile 18.ptk

8.11.2012

30.10.2012

Mare Hallop KiNG

Lausemoodustus. Lihtlause

•

süntaks

e lauseõpetus – püüab välja uurida seaduspärasusi, mille alusel lauseid modustatakse

lause tuum

tegusõna

sihiline

väljendatud tegevus suunatud mingile objektile

vaatama, võtma, leidma Tüdruk leidis sõrmuse

sihitu

tegevust lihtsalt tehakse

magama, paistma, õitsema Tüdruk magab. (mida?

– ei saa küsida)

Laiendid

• • laiendite arv sõltub tuuma iseloomust, sihilisusest – sihitutel on üks laiend – see, kes tegevust teeb – sihilistel kaks laiendit – tegija + objekt, millele tegevus suunatud

verbi valents

–

aevastama

tegijat) – mitu laiendit verb endaga seob ühevalentne –

poiss aevastab

(seob – –

armastama

kahevalentne –

ma armastan sind

armastajat ja keda armastatakse) (seob

laenama

kolmevalentne –

ma laenan sulle raha

(laenaja, mida laenatakse ja kellele)

Seotud ja vabad laiendid

• • verbidel saab olla rohkem laiendeid – seotud laiendid – kohustuslikud – vabad laiendid – võivad olla (aeg, koht jne)

Jaan aevastas kaks minutit tagasi.

(ühevalentne) tegija tuum aeg kohustuslik vaba laiend

Jaan armastab Liisit kaugelt.

(kahevalentne) kohustuslik kohustuslik vaba

Jaan laenas rongis raamatu Liisile.

(kolmevalentne) Kohustuslik vaba kohustuslik kohustuslik

Fraasid

• Lause moodustajad – ühest või mitmest sõnast koosnevad

fraasid

(sama ülesannet täitvad üksused) KES pühkis KUST MIDA [Vend] pühkis [ekraanilt] • Need saab asendada mitmesõnaliste ühenditega KES pühkis KUST MIDA [tolmu] [Jaani noorem vend ] pühkis [ekraani pealt] [sinna kogunenud tolmu] nimisõnafraas kaassõnafraas nimisõnafraas • Igas fraasis on oma põhisõna, mis on kohustuslik, laiendid võivad olla, aga ei pea olema. Iseseisvaina need esineda ei saa.

Moodustajate funktsioonid lauses

• • Eri tüüpi fraasidel lauses erinev tähenduslik roll • tegija roll – agent (kes? mis?) – nimisõnafraas •

Noorem vend magab

nimisõnafraas .

• kellele, millele suunatud – patsient (keda? mida?) – • •

Noorem vend sööb kuuma suppi

.

• Erinevat tüüpi fraasid võivad täita sama tüüpi tähenduslikku rolli (vahendi roll – millega? mille abil?)

Noorem vend sööb kuuma suppi lusikaga.

(nimisõnafraas)

Noorem vend sööb kuuma suppi lusika abil.

(kaassõnafraas)

Fraasi tüüp

Tegusõnafraas Nimisõnafraas Omadussõnafraas Määrsõnafraas

Fraasitüübid

Tähenduslik roll

TEGEVUS AGENT PATSIENT SAAJA OMAJA VAHEND EESMÄRK KOHT ALLIKAS PÕHJUS OMADUS VIIS SEISUND AEG HULK

Näide

Juhan magab. Juhan magab.

Juhan sööb kuuma suppi.

Juhan kinkis emale lille.

Minu ema

lilled õitsevad Juhan lõikas väga nüri noaga leiba.

Juhan õppis keemikuks. Juhan õppis Tartus keemikuks.

Juhan kuulis sõbralt uudiseid.

Õnnetus juhtus ettevaatamatusest. Juhan lõikas väga nüri noaga leiba.

Minu õde on väga tark.

Seiklus lõppes väga õnnelikult. Aadam ja eva olid alasti. Sündmus toimus eile. Külalisi tuli eriti palju.

Fraasitüübid

Fraasi tüüp Tähenduslik roll Näide

Kaassõnafraas AGENT VAHEND EESMÄRK KOHT ALLIKAS PÕHJUS OMADUS VIIS SEISUND AEG HULK

Lube antakse Keskkonnaameti poolt. Kati lahendas ülesande arvuti abil. Juhan õppis eksami jaoks. Õun on laua peal. Kuulsin uudist

sõbra käest.

Kool jäi pakase tõttu ära.

Tütar on ema moodi. Mees hirnus hobuse kombel.

Noormees on

hüpnoosi all.

Koosolek toimus

enne lõunat.

Külalisi oli üle kümne.

Moodustajatevahelised seosed

• Fraasid on omavahel seotud – tähtsaim –

predikatsiooniseos

• lause tuum + tegevuse sooritaja - nimisõnafraas –

alistusseos

• lause tuuma ja ülejäänud laiendite (fraaside) vahel • fraasi põhisõna ja tema laiendite vahel • Lause moodustajate vahelised seosed on nagu puu harude hargnemised: suuremad harud jagunevad väiksemateks.

LAUSE

Süntaktiline puu

PREDIKATSIOONISEOS tegusõnafraas nimisõna fraas tegusõna ALISTUSSEOSED nimisõna fraas kaassõnafraas nimisõnafraas omadussõnafraas nimisõna kaassõna fraas määr sõnafraas omadussõna nimisõna Jaan saatis Marile posti teel väga kuuma suudluse.

Iga üksiksõna võib omakorda olla mõne fraasi koostisosa: määrsõna

väga

on osa omadussõnafraasist

väga kuuma

, mis omakorda kuulub nimisõnafraasi

väga kuuma suudluse.

Lauseliikmed

• moodustajatevahelise seose tüüp ja fraasitüüp on aluseks lauseliikmete määramisele – tegusõnale alistuvad • sihitis • määrus • öeldistäide – nimisõnale alistuvad • täiendid – määrsõna ja omadussõna laiendid • määrused

Lause moodustajate liigitamine

1.

2.

põhisõna liigi alusel fraasitüüpideks

• nimisõnafraas (NF) • tegusõnafraas (TF) • kaassõnafraas (KF) • määrsõnafraas (MF)

tähenduse alusel rollideks

• agent • patsient • saaja, omaja jne

3. grammatilise seose alusel lauseliikmeteks

• alus • öeldis • sihitis • määrus • täiend

Lause süntaktiline analüüs

Jaan saatis eile Marile Fraasi tüüp Tähendu slik roll lauseliige NF AGENT TEGEVUS alus TF öeldis MF AEG määrus NF SAAJA määrus Pärnust NF posti teel väga kuuma suudluse KF NF KOHT määrus VAHEND määrus PATSI ENT sihitis Tähenduslikke rolle ja lauseliikmeid eristatakse eesti keeles eelkõige käänetega:

agent/alus

enamasti nimetavas,

patsient/sihitis

osastavas või omastavas,

saajamäärus

(

Marile

) alaleütlevas käändes jne.

Morfoloogia roll lauseehituses väga oluline.

Tähenduslike rollide ja lauseliikmete seos

• Üldjuhul on vastavus selline nagu lauses

Jaan saatis Marile Pärnust posti teel suudluse

agent=alus saaja=määrus koht=m viis=m patsient=sihitis On aga ka erandeid:

Jaan praeb kartuleid Kartulid praevad juba pool tundi

agent patsient agent (ehkki tegevus suunatud)

Jaan ehmatas Kadrit hirmsasti.

Kadri ehmatas hirmsasti Jaani nähes.

mõlemas lauses on kannataja ( patsient) Kadri, aga teises lauses on ta alus.

Nii saab võrrelda ka sihitist ja määrust.

Jaan viskas kivi aknasse.

sihitis koht=määrus

Jaan viskas akent kiviga.

(sisu sama) sihitis määrus Järelikult: üht tähenduslikku rolli saab vormistada eri lauseliikmetena ja üks ja sama lauseliige võib olla mitmes tähenduslikus rollis.