Transcript Loomakasvatusest tekkivate õhusaasteainete

Loomakasvatusest tekkivate
õhusaasteainete heitkoguste
arvutuse metoodika
Uued välisõhu saasteloa künnised
Marina Vilop
Keskkonnaministeerium, välisõhu osakonna peaspetsialist
Keskkonnaministri 31.03.2014 määrus nr 8
„Looma- ja linnukasvatusest välisõhku
eralduvate saasteainete heitkoguste
määramismeetodid“
Keskkonnaameti infopäev 5. ja 6. mail 2014
Uue metoodika kehtestamise
põhjused
•
Lahkarvamused määruse tõlgendamise osas (perioodide
arvestamine või mittearvestamine)
•
Informatsioon uuringutest, et olemasolevad eriheited
võivad olla ülehinnatud
•
Vajadus lisada eriheiteid tehnoloogiatele, mida määrus
seni ei käsitlenud
•
Värskete mõõtmiste alusel uuendatud Sõnnikustandardi
andmete ülevõtmine
Olulisemad muudatused (1)
Kasutusele on võetud aastalooma,
aastalinnu ja söötmispäeva mõisted
Aastaloomade (või aastalindude) arv leitakse
söötmispäevade summa jagamisel päevade arvuga aastas.
Söötmispäevadeks loetakse kõik päevad, mil loom (või lind)
on karjas (või lindlas), välja arvatud nende karjast (või
lindlast) välja viimise päev.
Sellega kaob kohustus arvestada
perioode/voorusid, sest kõik olulised
näitajad on juba toodud aastalooma või
aastalinnu kohta
Söötmispäevade arvutuse näide
Kui 100 vasikat oli karjas 1. jaanuarist 30.
juunini 2013 ehk kokku 181 päeva, siis
lahutades maha karjast välja viimise päev,
30. juuni 2013, loetakse nende
söötmispäevade arvuks 100 x 180 = 18 000
päeva. Selle vasikakarja aastaloomade arv
on 18 000 / 365 = 49,3. Edasi peetakse
samu noorveiseid näiteks alates 30. juunist
2013 mullikate karjas (arvestus toimub
samal põhimõttel).
Olulisemad muudatused (2)
Korrigeeritud vormiliselt ja täiendatud
valemeid
Täiendatud karjatamise osa
Muudetud metaani eriheited tulenevalt
rahvusvahelistest metoodikatest
Tehnoloogiate uuendamine
Uuendatud sõnnikunäitajate tabel (tabel 9,
endine 10) Sõnnikustandardi alusel
Karjatamise tegur sk
sk = 1 – (d / 365 × h / 24),
kus:
d – karjatamise päevade arv aastas;
h – keskmine karjatamise tundide arv
ööpäevas karjatamisperioodil.
Muudatused
lendumisprotsentides (tabel 5)
Hoidla ja sõnniku tüüp
Lendumine k sõnnikuhoidla
Uus määrus
30%
Vana määrus
30%
20%
20%
Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik
40%
40%
Tahesõnnikuhoidla, varikatus
20%
20%
Sõnnikuaun, loomulik koorik
Sõnnikuaun, kaetud turba, saepuru,
pinnase vm materjaliga
Vedelsõnnikuhoidla, laguun, loomulik
koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
põhiplaaniga, loomulik koorik
Vedelsõnnikuhoidla, jäik betoon- või
telkkate
20%
Kaetud 30%,
katmata 60%
10%
Katmata 40%
2%
Jäik kate 5%
Uuendatud tabel 9
Looma- ja linnuliik või vanusegrupp
(piimatoodang aastas)
Väljaheites sisalduva lämmastiku
eriheide qN, kg/aastaloom või
aastalind
Piimalehmad (5000 kg)
76,80
Piimalehmad (6000 kg)
92,10
Piimalehmad (7000 kg)
107,50
Piimalehmad (8000 kg)
122,90
Piimalehmad (9000 kg)
138,20
Piimalehmad (10000 kg)
153,60
Ammlehmad, muud veised
72,40
Lehmvasikad
34,20
Pullvasikad
27,80
Lehmmullikad
58,10
Pullmullikad
53,69
Nuumsead
10,56
Võõrdepõrsad
4,48
Imetavad, vabad ja tiined emised
25,10
Nooremised alates võõrutamisest kuni tiinuseni
16,07
Munakanad
0,69
Broilerid
0,49
Noorlinnud
0,26
Abivahendid käitajale
Keskkonnaamet on koostanud abitabeli Excelis
OSISe andmebaasis kalkulaator aastaaruande
jaoks
Loa künnised ja keskkonnaministri määruse
eelnõu „Saasteainete heitkogused ja
kasutatavate seadmete võimsused, millest
alates on nõutav välisõhu saasteluba ja
erisaasteluba“
Marina Vilop
Keskkonnaministeerium, välisõhu osakond, peaspetsialist
Keskkonnaameti infopäev 5. ja 6. mail 2014
Loa künnised hetkel
Kompleksluba
VV 06.06.2013 määrus nr 89 "Alltegevusvaldkondade loetelu ning
künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav
kompleksluba„
Välisõhu saasteluba
keskkonnaministri 02.08.2004 määrus nr 101 "Saasteainete
heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest
alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba"
§3 lg 4 Saasteluba on nõutav lämmastikoksiidi ja lämmastiku
anorgaaniliste ühendite korral, kui saasteallikast eralduvate
saasteainete heitkogus on 0,2 tonni aastas ja enam.
See vastab sõltuvalt tehnoloogiast ligikaudu 5 lehmale või 100
seale
Lubade süsteem tuleviks

Kompleksloa künnis
Künnist ületav käitaja läbib kompleksloa menetluse,
rakendab PVTd, deklareerib heitkogused, tasub
saastetasu, esitab aastaaruande

Välisõhu saasteloa künnis
Künnist ületav käitaja läbib välisõhu saasteloa menetluse,
deklareerib heitkogused, tasub saastetasu, esitab
aastaaruande

Registreeringu künnis (jõustub eeldatavalt 2015)
Künnist ületav käitaja vormistab registreeringu, mille
raames lihtsas vormis kontrollitakse nt õhukvaliteedi
piirväärtuste täitmist; esitab lihtsas vormis aastaaruande
Künniste võrdlus
Välisõhu saasteluba
(ettepanek eelnõus)
Keskkonnakompleksluba
Veisekasvatus
300 lehmakohta
piimalehm – 1,0
ammlehm – 0,75
Noorveis – 0,5
Vasikas - 0,25
400 piimalehma või üle 533
ammlehma või üle 800 noorveise
piimalehm – 1,0
ammlehm – 0,75
noorveis – 0,5
Seakasvatus
1000 seakohta
nuumsiga – 1,0
emis – 1,6
võõrdepõrsas – 0,4
Linnukasvatus
30 000 kohta
2000 seakohta või 750 emise
kohta
40 000 kohta
Registreeringu künnised - analüüsimisel
Tänan tähelepanu
eest!
Marina Vilop
[email protected]