Slide 1

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 2

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 3

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 4

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 5

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 6

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 7

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 8

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 9

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 10

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 11

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 12

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 13

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 14

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 15

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 16

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 17

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 18

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 19

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 20

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 21

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee


Slide 22

JÄÄTMEARUANDEST
Matti Viisimaa
KKM ITK Jäätmeteabebüroo

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Mõned võimalikud probleemid jäätmearuande täitmisel
1. Reoveesette kuivainesisaldus
2. Käitlustoimingute R 12, R 13, D 14, D 15 kasutamine
3. Loomsete jäätmete (sõnnik, loomakorjused) kajastamine
jäätmearuandes
4. Kaubana müüdavate-ostetavate jäätmete (saepuru,
põlevkivituhk, tsemenditolm) kajastamine jäätmearuandes
5. Teatud “kahtlaste” jäätmeliikide kodeerimine - tulekustutid,
kasutatud ravimuda, kineskoobid, elavhõbetermomeetrid
jne
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§9. Jäätmeloa omamise kohustus
(1) Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet
jäätmena.
(2) Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks
andval isikul peab olema jäätmeluba.
(3) Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale
ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni
töödeldud setet arvestatuna kuivainena.
(4) Sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel
kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal
jäätmeloa omamine kohustuslik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(1) Isikud, kellel käesoleva määruse § 9 kohaselt peab olema jäätmeluba,
on kohustatud:
1) pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta;
2) esitama jäätmeloa andjale iga aasta 1. veebruariks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud andmed paberkandjal ja elektrooniliselt;
3) andma sette kasutamiseks andmisel kasutajale dokumendi, kuhu on
märgitud sette töötlusviis ning käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nõutud
analüüsiandmed;
4) säilitama käesoleva lõike punktis 1 nimetatud päevikut kümme
aastat.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§14. Sette kasutamiseks andja kohustused sette kasutamise üle
arvestuse pidamisel, andmete edastamisel ja säilitamisel
(2) Päevikusse kantakse järgmised andmed:
1) töödeldud ja kasutamiseks antud sette kogused;
2) settetöötlusviis;
3) sette analüüsitulemused;
4) sette kasutamisviis ja -koht (territoriaalkood Eesti Vabariigi
haldusüksuste klassifikaatori järgi);
5) kasutajate nimed, registrikoodid ja aadressid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel
kasutamise nõuded
Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määrus nr 78 ( RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056),

§15. Setteproovide võtmine ja analüüsimine
(1) Sette kasutamiseks andja on kohustatud enne sette põllumajanduses,
haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tagama
kasutamiseks antava sette proovide võtmise ja analüüsimise.
(2) Setteproovide võtmisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud
nõuetele järgida keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusega nr 30
«Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) kehtestatud nõudeid.
(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või
rekultiveerimisel kasutamiseks andmist tuleb määrata sette pH,
raskmetallide (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom),
kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Proovivõtumeetodid
Keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrus nr 30 (RTL 2002, 56, 833)
8. peatükk
PROOVIVÕTUTOIMINGUD REOVEESETTEPROOVIDE VÕTMISEL8
Reoveesette proovivõtumeetodi toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–13:1997 «Water quality – Sampling –
Part 13: Guidance on sampling of sludges from sewage and water-treatment
works» nõudeid.
Reoveesetteproovide säilitamise toimingute puhul on soovitatav arvestada
rahvusvahelise standardi ISO 5667–15:1999 «Water guality – Sampling –
Part15: Guidance on preservation and handling of sludge and sediment
samples» nõudeid.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Analüüsimeetodid
EVS-EN 12880 Setete iseloomustus. Kuivaine ja vee
sisalduse määramine
Characterization of sludges. Determination of dry residue
and water content
ISO 11465:1993
Soil quality. Determination of dry matter and water content on a mass
basis. Gravimetric method
Laborid:
Tartu Keskkonnauuringud OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (SFS 3008:1990)
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104
D8 – bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal selles nimistus ning mille
lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–D12
märgitud mis tahes toiminguga;
D9 – füüsikalis-keemiline töötlus, mida mujal selles nimistus ei ole käsitletud ning
mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toiminguga (näiteks aurutamine, kuivatamine,
kaltsineerimine);
D13 – jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne koodinumbriga D1–
D12 märgitud mis tahes toimingut;
D14 – jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D12 märgitud mis tahes
toimingut;
D15 – vaheladustamine koodinumbriga D1–D14 märgitud mis tahes toimingu ajal,
välja arvatud ajutine ladustamine jäätmete kogumisel nende tekkekohas
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11
ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik
iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta
täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3
ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10
ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui
selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud
jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104

R12 – jäätmete vahetamine koodinumbriga R1–R11 märgitud mis tahes
toimingute tegemiseks;
R13 – jäätmete kogumine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–R12
märgitud mis tahes menetlusel, välja arvatud kogumise ajal ajutine
ladustamine jäätmete tekkekohas, sealhulgas:
R13s – segajäätmete sortimine nende töötlemiseks koodinumbriga R1–
R12 märgitud mis tahes menetlusel.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:
10. … Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud
jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise,
üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites.
Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13 s, mida kasutatakse segajäätmete
sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse
summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete)
jäätmeliikidena tulpa 3. ….

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus
ja aruande esitamise kord
Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määrus nr 138

Tabel 1 täitmise juhis:

…. toimingukoodi R13s, võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise
purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi
fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena.
Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada
toimingukoodi R13s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed
puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja
kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures
võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul
muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei
kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
19 12
Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, nt nimistus mujal nimetamata
sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed
19 12 01 Paber ja kartong
19 12 02 Mustmetall
19 12 03 Värviline metall
19 12 04 Plast ja kummi
19 12 05 Klaas
19 12 06* Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08 Tekstiil
19 12 09 Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10 Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11* Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12 Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 11
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

JÄÄTMESEADUS
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
...
5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;
6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses
taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse
suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses
tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr
1774/2002, 3. oktoober 2002,
milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide
kohaldamist või takistada uute keskkonnakaitse-eeskirjade väljatöötamist, eriti
biolagunevate jäätmete osas. Sellega seoses on tehtud komisjonile kohustuseks
valmistada 2004. aasta lõpuks ette direktiiv biojäätmete kohta, kaasa arvatud
toidujäätmed, eesmärgiga kõnealuseid jäätmeid ohutult kasutada, taaskasutada,
ringlusse võtta ja kõrvaldada ning vältida võimalikku saastamist.

Art. 2 (1) (a) loomsed kõrvalsaadused - loomade terved kehad või nende osad või
artiklites 4, 5 ja 6 osutatud loomse päritoluga saadused, mis ei ole ette nähtud
inimtoiduks...;
Art. 4-6 : Kolm kategooriat loomseid jäätmeid, kaasa arvatud sõnnik.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Vastavalt jäätmeseadusele ei ole suur osa loomsete kõrvalsaaduste tekitajaid ja
käitlejaid jäätmeloa kohuslased. Loomsete jäätmete käitlusettevõtted
tunnustatakse veterinaarteenistuste poolt.
Siiski aru peavad andma oma jäätmealasest tegevusest kompleksluba omavad
ettevõtted ning ettevõtted, mis peavad omama jäätmeluba vastavalt
jäätmeseadusele jäätmete tekitamiseks või käitlemiseks. Sealhulgas ka teatud
suurusega tapamajad ja loomakasvatusmajandid.
Kui ettevõtetel on kompleksluba või jäätmeluba ning nad on seega
aruandekohuslased, siis on üleval küsimus, kas nad peaksid oma jäätmearuandes
ära näitama ka loomsed jäätmed, kui see vastavalt jäätmenimistule on võimalik?
Praktika on siin maakondades väga erinev ning tuleks ühtsetes reeglites kokku
leppida.
Koondandmed riigi ulatuses ei kajasta praegu tegelikke tekkinud ja käideldud
koguseid.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*

Jäätmete ostmine-müümine ei vii neid jäätmemõiste alt välja.
JÄÄTMED - KAUP ei ole vastandlikud mõisted. Jäätmed kaubaartiklina on tavaline
nähtus. Vt endine EKN või praegune Euroopa Liidu CN kaubakoodide nimistu, kus
on kasutatud akud, vanametall, vanapaber ja hulgaliselt muid jäätmeid.
JÄÄTMED - TOODE enamasti välistavad teineteist. Toote valmimisel jäätmetest
peab tekkima uus kvaliteet ning jäätmed lähevad jäätmemõiste alt välja. Toote
saamiseks tuleb kindlasti teha mingit taaskasutustoimingut, näit. R 2, R 3, R 5 või
R 9.
Siiski ei tähenda mingi taaskasutustoimingu tegemine alati toote valmistamist.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Saepuru - jäätmekood 03 01 05 (03 01 04*)
Põlevkivi lendtuhk - jäätmekood 10 01 98*
Tsemenditööstuse ‘klinkritolm’ - jäätmekood 10 13 12*
Põlevkivituha ja klinkritolmu määratlemisel jäätmetena või tootena (lubiväetis) on
oluline, kus toimub jäätmete taaskasutamine, kas :
a) põllul, kus mullale teatud soodsate omadustega jäätmeid viiakse pinnasesse,
või
b) tehases, kus reglementeeritud (taaskasutus)toimingute abil antakse jäätmetele
kindlad omadused ja tagatised tehniliste tingimuste näol, mis võimaldavad neid
vaadelda tootena (nt neutraliseerimisvõime, raskmetallide sisaldus, granulatsioon
jne.)
Viimasel juhul ei ole lubiväetist kasutav põllumees enam jäätmekäitleja, vaid toote
kasutaja.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Aruannetes kasutatud variant kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

18 01
Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või
ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07 Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
Üldjuhul parem versioon kasutuselt kõrvaldatud kemikaalide tähistamiseks

16 05
Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 06* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh
laborikemikaalisegud
16 05 07* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
anorgaanilised kemikaalid
16 05 08* Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud
orgaanilised kemikaalid
16 05 09 Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16
05 06, 16 05 07 või 16 05 08
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Juhis jäätmekoodide valimiseks

(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad lisas
toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline
koodinumber (välja arvatud numbriga 99 lõppevad koodinumbrid, millega tähistatakse
alajaotisesse kuuluvaid, kuid nimistus otseselt nimetamata jäätmeliike). Mõnes
tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid
jäätmeid.
(2) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, tuleb seda
otsida jaotisest 13, 14 või 15.
(3) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas olmepakendijäätmed ja
mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01
järgi.
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed
jaotisesse 16.
(5) Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisesse 16, kasutatakse lõikes 1 nimetatud numbriga 99
lõppevat koodinumbrit, mis jäätmetekke valdkonnale kõige paremini sobib.
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee

Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102
Mõnel pool aruannetes kasutatud jäätmekood mitmesuguste õlijäätmete liigitamiseks:
05
NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI
PUHASTAMISEL JA KIVISÖE NING PÕLEVKIVI UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01
Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed

Üldjuhul ei tohiks kasutada, sest need jäätmed saavad tekkida vaid õli tootmisel (nt
Kohtla-Järve, Kiviõli või Narva Elektrijaamade õlitehastes), mitte mujal

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected] | www.keskkonnainfo.ee