Transcript Eesti Keskkonnauuringute Keskus Loomakasvatusest pärinevate õhusaasteainete keskkonnamõju Marek Maasikmets 05.05.2014 Sissejuhatus • Peamised loomakasvatuse tagajärjel tekkivad saasteained • Saasteainete keskkonnamõju.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Loomakasvatusest pärinevate
õhusaasteainete keskkonnamõju
Marek Maasikmets
05.05.2014
Sissejuhatus
• Peamised
loomakasvatuse
tagajärjel tekkivad saasteained
• Saasteainete keskkonnamõju
2
Saasteained
• Põllumajandustegevusega kaasneb lisaks muule
keskkonnamõjule ka välisõhu saastamine.
• Hartung et al. (1998) on kirjeldanud enam kui 200
erinevat
saasteainet,
mis
tekivad
põllumajandustegevuse tagajärjel.
• Olulisemateks neist peetakse CO2, NH3, CH4, H2S,
N2O ja väikeses koguses arvukalt alkohole ja happeid,
mis annavad sõnnikule ja lägale omase spetsiifilise
lõhna.
• Põllumajandusest
pärinevatest
saasteainetest
eristatakse enamasti kasvuhoonegaase ja välisõhu
saasteaineid.
3
Saasteained
• Eestis on reguleeritud KKM määrusega NH3,
CH4, N2O heitkoguste määramine ning
aruandlus
• CH4, N2O näol on tegemist kliimagaasidega
– CH4 tekitab ca 20% KHG efektist, ca 21 korda
suurem mõju kui CO2-l
– N2O tekitab ca 6% KHG efektist, ca 310 korda
suurem mõju kui CO2-l
• NH3 on välisõhu saasteaine ning omab mõju
nii keskkonnale kui ka inimtervisele
4
Lämmastikühendite ringlus ning
mõjud
5
Ammoniaak
• Looduses tekib org. ainete lagunemisel.
• Õhust kergem terava lõhnaga mürgine gaas
• On ohtlik silmadale ja kontsentreerituma
lahuse
sissehingamisel
põhjustab
hingamislihaste krampi
• Inimesed tajuvad NH3 lõhna alates 5 ppm,
keskmine inimene ca 17 ppm
– Välisõhu piirväärtus SPV1 200 µg/m3 (0.267
ppm) ja SPV24 40 µg/m3 (0.0533 ppm)
6
Ammoniaak
• NH3-l pole tuvastatud otseseid kantserogeenseid
omadusi
• NH3-e otsene mõju ökosüsteemidele ning oluline
roll sekundaarsete osakeste tekkeprotsessis,
mis omakorda mõjutavad otseselt inimtervist
• NH3-e eluiga atmosfääris on ligikaudu 24 tundi ja
suur osa sellest sadeneb allika läheduses
kuivsadenemise teel
– Osakese näol liigub globaalses mastaabis
7
Osakesed
7.11.2015
8
Eutrofeerumine
• Eutrofeerumine ehk veekogu toitelisuse
tõus.
• Eutrofeerumine
on
tihedalt
seotud
põllumajanduse intensiivsusega.
• Kui toitaineid on palju viib see vetikate
vohamiseni.
• Liigne vetikate mass mõjutab kogu vee
elustikku, lagunedes tarbib see mass
suurema osa vabast hapnikust
9
Mulla hapestumine
• Kui NH3 jõuab mullapinda, siis tavaliselt
reageerib mulla veega ja muundatakse
ammoonium-iooniks (NH4+) ja absorbeerub
mulda.
• NH4+ mullas dissotseerub või muundatakse
nitritiks
(NO2-)
või
nitraadiks
(NO3-)
nitrifitseerivate
bakterite
poolt,
eraldades
seejuures H+ ioone mulda.
• Kui H+ ioone ei tarvitata ära biomassi poolt ja
selle tulemusena ei teisendata CH4-ks, siis
viivad liigsed H+ ioonid mulla hapestumiseni.
10
Mõju mullale
• NH3
depositsiooni
suurenemine
mullas
suurendab ka kaaliumi, magneesiumi ja
kaltsiumi väljauhtumist, mistõttu väheneb
nimetatud elementide omastamine taimede
poolt.
• Happelise depositsiooni mõju loodusele sõltub
suurel määral pinnase omadustest.
– Kõige suurema puhverdusvõimega on karbonaatsel
lähtekivimil (näiteks paas) paiknevad mullad, samas
kui graniitsed kivimid ja turvas hapestumist ei pidurda.
11
Mõju taimedele ja
ökosüsteemidele
• Ohustatud on eelkõige tundlikud ja ohustatud
ökosüsteemid.
• Liigne
lämmastik
põhjustab
lämmastikulembeste
taimede vohamist ning seeläbi väheneb taimede
liigirikkus
• Lämmastikühendite
puhul
loetakse
kriitiliseks
koormuseks vahemikku alates 5-35 kg N/ha/a.
– Stevenson et al. (2000) on hinnanud oma töös, et kui NH3
aastakeskmine tase välisõhus on 1 μg/m3, siis sadeneb sellest
kuivsadenemise teel 5 kg/N/ha/a ja märgsadenemise teel 3
kg/N/ha/a.
– Eestis aastakeskmine tase taustaaladel ca 2-6 μg/m3
12
Kokkuvõte
• Põllumajanduse
välisõhu
mõju
nii
lokaalses kui globaalses mastaabis oluline
• NH3
mõjud
seotud
sekundaarsete
osakeste
tekkega,
eutrofeerumise,
muldade hapestumise ning mõjuga
tundlikele ökosüsteemidele
• PVT järgimine aitab vähendada oluliste
saasteainete emissioone põllumajanduses
13
Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Tänan tähelepanu eest!
[email protected]