Transcript Mulla lähtekivimiks

Mulla tekketegurid
Ülle Liiber
Mulla tekketegurid
1.Mulla lähtekivim
2. Kliima
3.Taimestik
4. Reljeef
5. Aeg
Mullad varieeruvad paigast paika, sest nende viie
faktori koostoime eri kohtades on väga erinev
1. Mulla lähtekivim
Mulla lähtekivimiks on maapinnal paljanduvad
kivimid, millel muld tekib.
Lähtekivimist pärineb mulla mineraalosa.
Lähtekivimiks võib olla aluspõhja kivim:
graniit, basalt, liivakivi, lubjakivi jm,
aga ka vee, tuule või jääliustiku poolt kantud
settematerjal:
liiv, kruus, moreen jm.
Muld
basaldil
Muld
liivakivil
Muld
paekivil
Muld
graniidil
Moreenil tekkinud muld
Moreen - jää poolt kaasa kantud ja jää sulamisel maha jäänud settematerjal
Mulla lähtekivim
Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja
määrab tema füüsikalised ja keemilised
omadused:
mulla värvuse
mulla lõimise,
õhu- ja niiskusesisalduse,
soojenemiskiiruse,
toitaineterikkuse
Mulla lähtekivimi mõju
• Näiteks kivistel ja suureteralistel liivadel on
suured poorid, mis täituvad õhuga, aga lasevad
veel kergesti läbi nõrguda.
• Savidel on peened poorid, mis hoiavad hästi
vett, kuid õhule jääb vähe ruumi.
• Liivad on keemiliselt vaesed,sest koosnevad
ülekaalukalt kvartsist (SiO2), mida taimed oma
arenguks eriti ei vaja.
• Savid sisaldavad aga palju taimele vajalikke
toiteelemente nagu kaalium (K), kaltsium (Ca),
magneesium (Mg) jt.
Eesti muldade lähtekivimid
• Jääsetted e. moreenid
– valkjas-hall karbonaatne rähkmoreen
– kollakashall karbonaatne rähkne moreen
– punakas-pruun moreen
• Jääsulamisvee setted
• Mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest
arengustaadiumidest
• Tuulesetted (rannikutel)
• Soosetted (turvas)
• Aluspõhja kivimid (lubjakivi)
2. Kliima mõju mullatekkele
• Kliima mõju
A. lähtekivimi murenemisele
B. veerežiimile
C. taimestikule ja selle kaudu
orgaanilise aine tekkele
D. mulla bioloogilisele aktiivsusele
A. Kliima – mõju murenemisele
• Temperatuur – kui temperatur mullas tõuseb, siis
murenemine kiireneb. Kui temperatuur tõuseb u
10°, siis biokeemiliste reaktsioonide kiirus
kahekordistub.
Soojemas kliimas toimub murenemine kiiremini ja
murenemine toimub seal kogu aasta jooksul.
• Sademed – rohkemate sademetega piirkondades
toimub intensiivsem murenemine ja leostumine.
Oluline on ka aurumine – külmas ja niiskes kliimas
toimub intensiivsem leostumine kui palavas ja
niiskes kliimas, kus suurem osa niiskusest aurub
õhku tagasi.
Murenemise seos temperatuuri ja
sademetega
Millises kliimavöötmes (loodusvööndis) on ülekaalus füüsikaline, millises
keemiline murenemine?
Kliima mõju veerežiimile
A
S
leetumine
• läbiuhteline
veerežiiim
kamardumine
tasakaalus
veerežiiim
sooldumine
auramise ülekaaluga
veerežiiim
C. Kliima mõju taimestikule
Kliimast oleneb taimkatte lopsakus ja liigiline koostis ning
moodustuva orgaanilise aine hulk (bioproduktsioon).
Tekkinud orgaanilisest ainest oleneb omakorda
mullatekkeprotsesside iseloom ja intensiivsus.
Taimestik mõjutab pealmiste mullahorisontide paksust ja
värvust
Kõrgmägedes, kus madala temperatuuri või kõrbetes
väheste sademete tõttu puuduvad taimekasvuks
vajalikud tingimused, mulda ei esine.
D. Kliima mõju mulla bioloogilisele
aktiivsusele
• Kliimast sõltub see, millised organismid mullas elavad.
Teelusikatäis mulda sisaldab 100 miljonit kuni 1 miljard
bakterit.
• Mullaorganismidel on oluline roll hapniku, raua ja paljude
teiste ühendite tekkes.
• Mullaorganismid segavad mulla läbi, mille tulemusel
mullapoorid suurenevad
mis parandab mulla vee
ja õhusisaldust.
• Organismide eritised toimivad mllas kleepainetena,
mis aitavad luua soodsat
sõmeralist struktuuri
Taimed, mullaorganismid
Taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast
toiteelemente ning vett.
Toiteelemente ja orgaanilist ainet vajavad ka mullas
tegutsevad mikroorganismid ja muu mullaelustik.
Mida rohkem on mullas biomassi, seda suurem on mulla
bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagunemisel
vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise
murenemise käigus.
Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub
viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline
aineringe.
4. Reljeefi mõju mullale
• Reljeef mõjutab
• A. mullaosakeste ümberpaiknemist
• B. mulla veerežiimi
• C. mulla soojusrežiimi
• Künkliku reljeefiga alal on mullatekke tingimused
mitmekesisemad kui tasasel alal.
Reljeefi mõju mullaosakeste
ümberpaiknemisele
A. Künka lael ei toimu erosiooni ja mullahorisondid
kujunevad kiiremini ja paremini välja.
B. Järsult nõlvalt uhub vihmavesi mullaosakesi allapoole,
toimub erosioon, mulla teke raskendatud.
C. Künka jalamile koguneb uhutud settematerjal ja see
matab allolevad horisondid ja pidurdab jälle mulla
kujunemist.
A
B
C
Reljeefi mõju mulla veerežiimile
Reljeefist sõltub põhjavee tase ja seega muldade
vee sisaldus.
Küngaste lagedelt ja nõlvadelt ning üldse
kõrgematelt aladelt voolab osa sademetevett
nõgudesse ja orgudesse. Seetõttu on
– kõrgematel aladel põhjavesi sügaval ja seal
levivad parasniisked või põuakartlikud mullad;
– madalamatel aladel on aga põhjavesi
kõrgemal või maapinnal ning sealsed mullad on
liigniisked.
Reljeefi mõju mulla soojusrežiimile
• Lõunapoolsed nõlvad saavad rohkem päikesekiirgust, aurumine suurem, soojenevad ja
kuivavad kiiremini kui põhjapoolsed nõlvad.
• Põhjapoolsematel nõlvadel kujunevad
huumuserikkad mullad tänu leostumisele.
5. Kui kaua aega kulub mulla
tekkeks?
• Mullauurijad ei mõõda mulla vanust
aastates vaid mulla väljakujunemise
põhjal, st kui palju on mullas erinevaid
horisonte ja kui selgesti on need
eristunud.
• Näiteks 1 m paksune muld Suure
Järvistu lõunaosas lössil on kujunenud
8000 aasta jooksul, sama paks mullakiht
troopilises Aafrikas on tekkinud aga 75
000 aasta jooksul.
• Keskmiselt loetakse 1 cm paksuse
mullakihi tekkeks 178 aastat
Mulla vanus
Ajafaktor
• Maailma kõige vanemad mullad on Austraalias, sest
sealsed maastikud on saanud stabiilselt areneda
miljoneid aastaid.
• Seetõtttu on seal ka palju reliktseid taimi ja loomi, mis
mujal elasid miljoneid aastaid tagasi.
• Meie mullad hakkasid arenema, kui liustik oli ära
sulanud, umbes 10 000 aastat
tagasi.
• Seal, kus maa varem jää alt
vabanes, on mullad vanemad.
Muldade arengurida
A
E
B
C
paepealne
rähkne
leostunud
leetjas
leetunud
Inimtegevuse mõju mullale
Inimtegevuse mõju muldade arengule avaldub
peamiselt kultuuristamise ja maade harimise
kaudu.
Põldudelt suurema saagi saamiseks viiakse mulda
väetisi. Mulla omadustele mõjub eriti soodsalt
orgaanilise väetise (sõnniku) kasutamine.
Liigestatud reljeefiga aladel põhjustab maa
harimine muldade erosiooni ja seeläbi ka
taimetoitainete ärakannet madalamatele aladele.
Raskete põllutöömasinatega tihendatakse mulla
künnikihti, mille tõttu halveneb mulla vee- ja
õhureziim ja seega halvenevad mulla
omadused.
Inimtegevue mõju mullale
Kasutatud materjalid
• http://www.cartage.org.lb/en/themes/sciences/earthscien
ce/Geology/Soils/FormationSoils/SoilForming/ClimatBioti
c/ClimateBiotic.htm