Mullad ja nende tähtsus

Download Report

Transcript Mullad ja nende tähtsus

Mullad ja nende
tähtsus
Vaike Rootsmaa
Rannu Keskkool
Iseseisev töö VIII klassile
Vasta küsimustele !
Kirjelda, milline on mulla osa bioloogilises aineringes.
taim
taimtoiduline
loom
kiskja
mulla
huumus
lagundaja
KLIIMA
Temperatuuri mõju
murenemisprotsessile;
Sademete mõju taimkatte tüübile ja
vee liikumine mullas;
Taimejäänuste kõdunemiskiirus ja
huumuse moodustumine
ELUSTIK
Taimkatte tüüp;
Loomad;
Mikroorganismide mõju huumuse
moodustumisele, aineringele, mulla
segamisele (õhustamisele)
Millised toodud mullatekketeguritest mõjutavad enim huumuse
kujunemist? Põhjenda!
RELJEEF
AEG
Kõrgus merepinnast;
Nõlvade kallakus;
Asukoht
Põllunduseks sobiva mullakihi
moodustumiseks kulub ~3000 –
12000 aastat
LÄHTEKIVIM
Vee läbilaskvus;
Mineraalne koostis (toitained);
Happesus või aluselisus;
Sügavus, värvus, struktuur
Murenemist põhjustavad tegurid:
Külmarabenemine,
jää-, tuule-,
veeFüüsikaline
kulutus
murenemine ehk
rabenemine
soodustab:
kuiv ja suurte temperatuurikõikumistega
kliima
Keemiline
murenemine ehk
porsumine
vesi
hapnik
süsihappegaas
soodustab:
niiske ja soe kliima
Bioloogiline
taimed
murenemine
loomad
mikroorganismid
Mille poolest erineb keemiline murenemine füüsikalisest?
Millistes loodusvööndites on ülekaalus porsumine?
Millised tingimused soodustavad rabenemist?
Vihmamets
Mullateke kõval kivimil
Lähtekivim hakkab välisjõududde
mõjul murenema
Esimesed organismid asuvad
murendile elama
Tekib huumushorisont
Huumushorisont
A
Sademeteveega kantakse osa
aineid sügavamale
Leethorisont
E
Sisseuhtehorisont
B
Lähtekivim
C
Tekib sisseuhtehorisont
Edasise ainete väljauhtumise
tagajärjel tekib hele leethorisont
Reasta, millises järjekorras tekivad
mulda nimetatud horisondid: A-E-B-C
MULLA
KOOSTIS
Mulla horisont
VEDEL OSA
25%
Mulla profiil
GAASILINE OSA
25%
TAHKE OSA
50%
ORGAANILINE
ORGANISMID
HUUMUS
MINERAALNE
KIVIMID
MINERAALID
Millises horisondis on enim orgaanilist ainet?
Mullaprofiil
• Aja jooksul kujunevad
mullas erineva
tiheduse, koostise,
värvuse ja omadustega
horisondid.
• Ainete liikumine
mullas oleneb:
– lähtekivimi koostisest;
– taimkatte tüübist;
– sademete ja aurumise
vahekorrast.
S
A
A
U
D
R
E
U
M
M
E
I
D
N
E
Miks tekivad mulda erinevate omadustega horisondid?
Mis värvi on numbritega märgitud mullad?
1
2
3
4
http://www.nsac.ns.ca/pas/staff/cmi/soil_dev/soil_dev.htm
Mitu horisonti on võimalik nendes mullaprofiilides eristada.
Mis värvi need horisondid on?
1
2
3
4
Leetmuld
• Parasvöötme okasmetsad;
• sademed > aurumine;
• mullalahuse valdav
liikumissuund ülalt alla;
• kujuneb hele toitainetevaene
väljauhte- e. leethorisont;
• mullaviljakus langeb (sp.
lubjatakse muldi).
Kuidas nimetatakse huumushorisondi alla kujunenud heledat
horisonti? Mis on selle horisondi tekkepõhjus?
Pruunmuld
• Parasvöötme laialehised
metsad;
• sademed ~ aurumine;
• varisevad lehed
soodustavad huumuse teket;
• üsna viljakad;
• enamasti põllustatud.
Miks ei kujune pruunmuldades väljauhtehorisonti?
Mustmuld
• Rohtlad;
• sademed = < aurumine;
• tüse huumushorisont
(vahel üle 1 m);
• rohttaimede lehed ja
juured rikkalik
orgaanilise aine allikas;
• kõrge viljakus;
• suur põllustatus.
Miks on rohtla muldades tüse huumushorisont?
Troopika punamuld
• Ekvatoriaalsed vihmametsad;
• sademed > aurumine;
• mullalahus liigub ülalt alla,
kasutamata toitained uhutakse
sademeteveega välja - kujuneb
väljauhtehorisont;
• sp. peab aineringe olema kiire,
sest toitaineid mulda ei kogune;
• väheviljakad.
Millise eelpool toodud mullaga on troopika
punamuld kõige sarnasem? Miks?
Sademete hulk
Millistes loodusvööndites on kõige rohkem
sademeid? Millistes kõige vähem?
Mullad loodusvööndites
Okasmetsa
leetmuld
igikelts
Tundramuld
Lehtmetsa
pruunmuld
Troopika
punamuld
Rohtla
mustmuld
Sademete ülekaal
Auramise ülekaal
Tasakaalustatud veerežiim
Kõrbemuld
Igikelts
Mis on igikelts ja millistes loodusvööndites see esineb?
Mullaerosioon Amazonase
Pruunsöekaevandus
piirkonnas
Millised toodud 8st näitest muldade hävimise kohta on inimese
põhjustatud, millised looduslikud?
Rasked masinad metsas
Muldade tihenemine
Vee-erosioon
Rannikukõrb Peruus
Muld tekib väga aeglaselt, kuid võib hävida kiiresti
Sooldumine
Tuuleerosioon
Muldade kaitse
Hekkide
Ribapõllundus
Metsaribad
Ribapõllundus
Metsa
istutamine
Vooluvete
Terrasside
säilitamine
tuuleerosiooni
tuuleerosiooni
uhterosiooni
reguleerimine
laugetel
rajamine
nõlvadel
takistamiseks
nõlvadel
takistamiseks
vähendamiseks
Kuidas kaitsta muldi hävimise eest? Mis on terrass, ribapõllundus?
Muld koosneb erineva suurusega
mineraalosakestest
kruus
liiv
savi
Sellel skaalal
nähtamatu
Kus on mullaosakeste vahelised poorid suuremad – liiv- või savimullas?
Mulla mehaaniline koostis
Liivaosakese d < 2mm
Saviosakese d < 0,02mm
ehk
Eripind ~10 cm²/g
Eripind >100 cm²/g
Mulla lõimis
liiv
(l)
saviliiv
(sl)
liivsavi
(ls)
savi
(s)
0...10 %
füüsikalist savi
10...20 %
füüsikalist savi
30...50 %
füüsikalist savi
üle 50 %
füüsikalist savi
Füüsikalise savi moodustavad osakesed, mis on väiksemad kui 0,02 mm
Mis on mulla lõimis?
Kumb on savisem - saviliiv või liivsavi?
Muldade tihenemine
Mida tähendab muldade tihenemine? Selgita joonise põhjal.
Millised tegurid soodustavad muldade tihenemist?
Mulla niiskus
Parasniiske
Liiga kuiv
Liiga niiske
Selgita, kuidas
mõjutab mulla veeja õhusisaldust:
- pikaajaline põud?
- pikaajaline
sajuperiood?
vesi
õhk
min.aine
org.aine
Linnamullad
Minevikus hakkas
inimasustus
koonduma viljakate
muldadega aladele
Linnad laienevad
põllumajandusliku
maa arvel
Ehitiste alt
kooritakse
muld ära
Linnaelanikud
vajavad toitu,
seda kasvatatakse
maal
Tihe transpordivoog
soodustab muldade
saastumist
Ka linna haljasalade
taimed vajavad
kasvamiseks mulda
Plaaditud ja
asfalteeritud
pinnasesse ei saa
vesi imbuda
Pidev tallamine
tihendab pinnast
Selgita muldade erinevust maa- ja linnakeskkonnas.
Kasutatud
•http://lime.isric.nl/index.cfm?contentid=248
•http://www.bodenwelten.de/videos/video_uebs.htm#ressource
•http://www.webgeo.de/start/index.php?inhalt=pedo&ftest=yes
•http://www.hcswcd.org/services/educate/default.asp
•http://lime.isric.nl/index.cfm?menuid=2&menuitemid=6&submenuid=21
•http://www.certifiedorganic.bc.ca/rcbtoa/intro.html
•http://www.certifiedorganic.bc.ca/rcbtoa/training/soil.htm
•http://www.certifiedorganic.bc.ca/rcbtoa/training/soil-animation.html
•http://www.iiasa.ac.at/Research/LUC/ChinaFood/data/anim/lgp_ani.htm
•http://www.saskschools.ca/curr_content/science9/saskenviro/lesson05.html
•http://www.saskschools.ca/curr_content/science9/saskenviro/index.html
•http://courses.soil.ncsu.edu/index.php?expand=80
•http://courses.soil.ncsu.edu/index.php?expand=5
•http://www.biologie.uni-hamburg.de/b-online/virtuallaboratory/Animations.html
•http://www.nhq.nrcs.usda.gov/WSR/micro/sld014.htm
•http://www.nhq.nrcs.usda.gov/WSR/micro/sld015.htm
•http://www.nsac.ns.ca/pas/staff/cmi/soil_dev/soil_dev.htm
•http://www.pikk.ee/74y/z0z.html
•http://school.discovery.com/schooladventures/soil/name_soil.html
•EGCD
•http://www.uni-soilsci.gwdg.de/bodenprof/soilsidx.html
•http://ag.arizona.edu/OALS/IALC/soils/surveys/global.html
•http://www.eau.ee/~muld/index.html
•http://ag.arizona.edu/OALS/IALC/soils/surveys/global.html
allikad