Transcript Biosöe tootmine ja kasutamine põllumajandusmaade viljakuse

Biosüsi taimekasvatuses, keskkonnakaitses,
energeetikas ja globaalse soojenemise
vältimises
Märt Nõges
Põllumajandusuuringute Keskus
Kuressaare,30.märts 2012.a.
Mõningad senitunnustatud arusaamad mulla orgaanilise osa tekkest:
• Suurem osa taimsest materjalist lagundatakse mullabakterite
poolt (kuni 6000 taksonit/1cm3 metsamullas neist ~98% pole
tehistingimustes kultiveeritavad)
• Mulla orgaaniline aine koosneb erinevas lagunemise staadiumis
olevatest mullaelusorganismide ja taimeosadest
• Selline lagunemise lõpp-produktid on huumus ja CO2 (~95-98%)väga madal kasutegur
• Huumus on mulla kõige väärtuslikum osa
• Huumus kui selline on küll kaudselt defineeritud, kuid selle
sisaldust pole võimalik kvantitatiivselt mõõta
• Mulla huumusesisaldust hinnatakse suuruste kaudu, mis on
huumusega positiivses korrelatsioonis –SOM ja SOC
• Huumuse põhikomponendid on fulvohapped, humiinhapped ja
humiin
• Nende määramine on äärmiselt tööd ja aeganõudev (tüüpiline
“märg keemia”) ja ei sobi massanalüüsiks, lisaks sellele on nad
defineeritud meetodi kaudu
Mõningad põhitõed mullamükoloogia valdkonnast:
• ~80% taimedest sh.suurem osa kultuurtaimedest pole
juurtoitumisega vaid mükoriisatoitumisega
• Kõige sügavamaid sümbiootilisi suhteid omavad taimed
arbuskulaarset mükoriisat moodustavate mullaseentega
(AMF-perekond Glomales)
• Selle sümbioosi toimemehhanism (1cm3~ 4km seenehüüfe)
• Glomaliini taasavastamine Dr Sara Wright poolt (1996 USDA,
ARS, Beltsville)
• Glomaliini omadused
• Glomaliin mulla huumuskompleksis ja taimede toitumisel
• AMF ja glomaliin omavad mullaviljakuses niivõrd tähtsat rolli,et
praegu toimub mullaviljakuse ja taimede toitumise põhitõdede
suur ümberhindamine
• Muldade viljakusest (Terra Preta ja mustmullad)
• Süsinikuringest
Mittefossiilse süsiniku bilanss
- atmosfääris - 800Gt (1 tonn C = 3,6 t CO2)
- taimedes
650 Gt
- mullas
3200 Gt
- biomassi ringlus (põletamine, kõdunemine, fotosüstees)
+/- N60 Gt/aastas – atmosfääri süsinik vahetub – 15 aastaga
- inimtegevus (kütuse põletamine 7-8 Gt/aastas
Kõige haavatavam on mullas olev süsinik
Sidudes 1% fotosünteesil tekkivast süsinikust vähendame
atmpsfääris antropogeense C kogust 10%
- Kioto protkoll on aegunud ja ei peegelda tegelikkust, sest ei võeta
arvesse emissioone mullast. Protokoll ei taga põhimõtteliselt CO2
kontsentratsiooni vähenemist atmosfääris. Rakendades Kioto
protokolli põhimõtteid vähendatakse ainult CO2 kasvu (C02 kogus
atmosfääris suureneb edasi) kiirust.
• Biosüsi ja selle saamine
• Biosöe omadused
• Biosüsi taimekasvatuses
• Pürolüüs energeetikas
Orgaanilise massi pürolüüs on ainuke teadaolev CO2
negatiivne orgaanilisest ainest energia tootmise viis.
• Biosöe tootmine maapiirkondade sotsiaalökonoomikas
• Biosüsi kliima soojenemise vältimises
• Pürolüüs keemiatööstuses
• Süngaas
Biosüsi taimekasvatuses
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
Sünergia :biosüsi + mullabakterid + mullaseened + glomaliin
Mulla veesiduvusvõime suurenemine
Toiteelementide sidumine – leostumise vähenemine
Toksiliste elementide sidumine
Taimekaitsevahendite sidumine ja lagundamine
Substraat bakterite ja seente kasvuks
Saagi kasv samade väetisekoguste juures või sama saak väiksemate
väetisekoguste juures
8.
Biosöe püsivus mullas – vähemalt mitusada aastat
9.
Biosöe kui mullaparandaja tasuvus.
Täname tähelepanu eest !