Muld - geoloodus
Download
Report
Transcript Muld - geoloodus
Muld
Geograafia 11. klass
Mullatekketegurid
Lähtekivim
– Murenemisel tekib mulla mineraalne osa
– Määrab mulla füüsikalised-keemilised omadused
(lõimis, vee-õhu isaldus, soojenemiskiirus,
toitaineterikkus)
Kliima –
– Murenemise kiirus ja iseloom (füüsikal., keemil.)
– Milline murenemise lõppsaadus
– Mullal kasvav taimestik – orgaanilise aine teke
– Mullasisene bioloogiline aktiivsus
Mullatekketegurid 2
Reljeef
– Mulla vee- ja soojusreziim
– Ainete ümberpaigutamine
– Nõlvade soojenemine eri ilmakaartes
– Põhjavee tase
Taimed
– Lagunemisel huumus – taimekasvuks
vajalikud elemendid – N, S, C ; hoiab niiskust
Mullaorganismid
– Koostöös taimedega aineringe
– Segavad mulda
– Eritavad mulda aineid
Mullatekketegurid 3
Aeg
– Mullakihi paksenemine
– Mullahorisontide kujunemine
– Mida noorem muld, seda enam sõltuvad tema
omadused lähtekivimist
Inimtegevus
– Külmas.-niiskes kliimas inimtegevusele
tundlikud
– Saastamine
– Erosioon
– sooldumine
– Ekvatoriaalses vale põllundus – hävitab mullad
Mullahorisondid
0 - Kõdu horisont
humifitseerumine
mineraliseerumine
väljauhtumine
Kõdu niiskus
A - Huumushorisont
Õhupoorid
E – Väljauhtehorisont (leetekiht) huumusained
Murenemine
B - Sisseuhtehorisont
Savimineraalide teke
kapillarvesi
C - Lähtekivim
õhupuudus
G – Gleihorisont
G – Aluskivim
põhjavesi
Mullas toimuvad protsessid
Leetumine
Kamardumine
Gleistumine
Soostumine
Sooldumine
Muldade sekundaarne sooldumine
Ferralisatsioon
Tsonaalsed iseärasused
Läbiuhteline veereziim
– Sademetevesi nõrgub vähemalt kod aastas
läbi mulla põhjaveeni (leetekiht, sisseuhtekiht)
– Jahedad rohke sademetega alad
Tasakaalustatud veereziim
– Sademed-aurumine tasakaalus. Sademetevesi
põhjaveeni ei ulatu (paks huumusekiht)
– Rohtlate vööndid
Auramise ülekaaluga veereziim
– Mullavees lahustunud soolad liiguvad pinnale
– Kõrbealad, poolkõrbed
Muldade kaitse
Muldade kahjustus e. degradatsioon
Erosioon e. Uuristus
– Vooluvee poolt setete, mulla ärakanne
– Deflatsioon – tuule poolt ärakanne
– Mullaviljakuse vähenemine
– Pindade kallakus
– Ülisuured põllud
– Rasked masinad
– Metsakaitse ribad
– Risti nõlvaga kündmine
Muldade kaitse 2
Kõrbestumine – mulla hävimine kõrbete
laienemise tõttu
– Ebaõige maaharimine
– Loodusliku taimkatte häving
– Looduslikud protsessid
– Pinnase taimestamine
– Ülekarjatamise vältimine
– Taimestiku säilitamine
Muldade kaitse 3
Muldade sekundaarne sooldumine
– Pideva niisutuse tagajärg
– Muldade läbipesemine (põhjavee raiskamine,
kallis jne.)
Muldade keemiline reostumine
– Tööstuspiirkondade lähedal
– Muldade hapestumine (pH alla 5,6)
– Põldude üleväetamine, valel ajal väetamine
– Kahjurite tõrje
– Raskemetallid mulda