Transcript PEDOSFÄÄR
PEDOSFÄÄR http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/ H.Mardiste(Tartu Ülikool) materjalide põhjal Üldmaateadus gümnaasiumile. AS Bit, 2003; Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto Tartu 2004, Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium Mis on pedosfäär? Pedon muld Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt. Mulla teke lähtekivim kliima reljeef veerežiim taimestik loomastik mulla vanus inimtegevus LÄHTEKIVIM Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse a) paepealsed (lubjarikkad) alad b) põhimoreen (lubjavaene) KLIIMA Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe,orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus Murenemine murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas Murenemise tähtsus looduses: Tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgeid taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja õhku. Muld on asendamatu loodusvara ja põllumajanduse peamine tootmisvahend Pinnamood Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile kõrgemal põhjavesi on sügaval – parasniisked või põuakartlikud mullad, madalamal on põhjavesi maapinna lähedal – liigniisked mullad, järsematel nõlvadel on vee-erosioon TAIMED Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taime kasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaelanikud segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. MULLA VANUS Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist noored mullad: kerkiv mererand, laavakatted – mullatekke algus, mandrijäätumise järel Eestis – teke algas 10 000 kuni 13 000 aastat tagasi, ekvatoriaalsed alad – mullad on arenenud miljon aastat Mulla koostis ja omadused Muld koosneb peamiselt tahkest ainest - lähtekivimist pärinevast mineraalsest ning taimede loodud orgaanilisest (kõdunevad taimejäänused, huumus) osast. Eesti põllumuldades on huumust 2-5%. Mullas leidub alati ka teatav kogus vett ja õhku. Mulla lõimis -- liiva ja saviosakeste protsentuaalne esinemine mullas Savi sisalduse järgi jaotatakse mullad lõimise rühmadeks: liivmullad alla 10% saviliivmullad 1020% liivsavimullad 2050% savimullad üle 50% Mulla lubjasisaldust või happesust näitab mulla reaktsioon - pH. Selle järgi jagunevad mullad happelisteks (pH alla 6) neutraalseteks (pH 6-7) aluselisteks (pH üle 7) Mullas toimuvad protsessid: leetumine, leostumine kamardumine, gleistumine, sooldumine mineraliseerumine Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuva veega mullast ära uhutakse , mulla keemiline viljakus langeb. Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus, on iseloomulik tundramuldadele, Eesti põllumuldadest on gleistunud 70%. Leostumine – lahustunud soolade ärakanne Mineraliseerumine – org. ainete lagunemine mullas lihtsateks mineraalaineteks (CO2, H2O, NH3) Kamardumine – mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumus-horisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim Sooldumine – esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Mullahorisondid A – huumushorisont B – sisseuhtehorisont C – lähtekivim = murenenud kivim D – aluskivim E – väljauhte- ehk leethorisont G – gleihorisont O – kõduhorisont T – turvas AT – toorhuumuslik horisont Leetgleimuld A – huumushorisont E – väljuhtehorisont B – sissehtehorisont G – gleihorisont Paepealne e. rähkmuld A – huumushorisont B – sisseuhtehorisont C - lähtekivim Leostunud liivsavimuld karbonaatsel moreenil A – huumushorisont B – sisseuhtehorisont Madalsoomuld T – turvas G – gleihorisont EESTI MULLAD Suuremõõtkavaline mullakaart Kg – gleistunud rähkmuld Krg – gleistunud koreserikas rähkmuld G01 – küllastunud turvastunud muld Gk – rähkne gleimuld Gkr – koreserikas rähkne gleimuld AM – lammi madalsoomuld Väikesemõõtkavaline mullakaart MULLAD INTERNETIS http://www.botany.ut.ee/mullave eb/sisu/ http://www.ut.ee/BGGM/eestimullad/eesti_m ullad.html http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg =2&menyy_id=364&alam=68&leht=4 http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/O pik/juhan/muld/estomuld.html INIMTEGEVUSE MÕJU- muldade hävimine Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed ) Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine . Kõrbestumine Viimase 50 aasta jooksul on kõrbestunud 810 miljonit hektarit Ebaõige maaharimine Metsa raiumine ülekarjatamine Erosioon: veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline erosioon12%, füüsikaline esrosioon4% EROSIOON (tuul ja vooluveed) Erosioon on kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, mulla viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Degradatsioon Mulla kahjustumine või hävimine. Keemiline degradatsioon esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda Füüsikaline degradatsioon Mullakaitse ÜRO Kõrbestumistõrje konventsioon (Pariis, 1994, jõustus 1996)