Väetusõpetus Meede 1.1 projekt 1.0101.06-0422 Õppegrupp: aiandus Katrin Uurman [email protected] Väetusõpetuse mõiste • Väetusõpetus on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetiste vastastikuseid suhteid. Muld Väetis Taim Väetusõpetuse ülesanded • Suurendada saaki • Parandada.
Download ReportTranscript Väetusõpetus Meede 1.1 projekt 1.0101.06-0422 Õppegrupp: aiandus Katrin Uurman [email protected] Väetusõpetuse mõiste • Väetusõpetus on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetiste vastastikuseid suhteid. Muld Väetis Taim Väetusõpetuse ülesanded • Suurendada saaki • Parandada.
Väetusõpetus Meede 1.1 projekt 1.0101.06-0422 Õppegrupp: aiandus Katrin Uurman [email protected] 1 Väetusõpetuse mõiste • Väetusõpetus on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetiste vastastikuseid suhteid. Muld Väetis Taim 2 Väetusõpetuse ülesanded • Suurendada saaki • Parandada saagi kvaliteeti • Tõsta ja/või säilitada mullaviljakust • Väetamisega ei kaasneks keskkonna saastamist 3 Väetusõpetuse teooriad • Miinumumseadus • Toitainete täieliku tagastamise teooria 4 Miinimumseadus Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (näiteks:põuaperiood, ebasoodne mulla pH jne). 5 Toitainete täieliku tagastamise teooria • Toitaineid antakse väetistega mulda niipalju kuipalju neid saagiga eemaldatakse 6 Väetistes olevate toiteelementide sisalduse väljendamise viisid • Toiteelemendina (%) – N - lämmastik – P - fosfor – K - kaalium • Toimeainena (%) – K2O – kaalium – P2O5 – fosfor Tekitab segadust kuna number on suurem kui tegelikult väetis elementi sisaldab. P%=P2O5×0,436 1,308% K%=K2O×0,83 3,32% 7 Taimetoiteelemendi mõiste • Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taimede kasvuks ja arenguks ning mida pole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga kuna igal ühel on oma kindel ülesanne taimes 8 Taimetoiteelementide jaotamine 1 • Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimede kvantitatiivsest vajadusest – makroelemendid - C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; – poolmikroelemendid - Fe, Mn, (Si, Al); – mikroelemendid - B, Cu, Mo, Zn, Co (Na,Cl); – ultraelemendid - Sr, Cd, Cs, Rb. Sulgudes olevad elemendid on taimedele suuremates kogustes toksilise mõjuga! 9 Taimetoiteelementide jaotamine 2 • Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimedes ümberpaiknemise alusel – kergesti ümberpaiknevad - N, P, K, Mg; – raskesti ümberpaiknevad - Ca, Fe, S. 10 Taimetoitaine mõiste Taimetoitaine on keemiline ühend millena taimetoiteelemendid taime sisenevad. • N – NH4+; NO3• P – PO43-; HPO42-; H2PO4• K – K+ 11 Toitainete omastamine • Juurtoitumine • Juureväline toitumine 12 Toitainete omastamine ja liikumine taimes Seotud toiteioon Vaba toiteioon MULLA MULLA- TAHKE LAHUS FAAS Toiteioon protoplasmas või vakuoolis JUUR Toiteioon lehes või varres TAIME MAAPEALNE OSA 13 Juureväline toitumine • Juurevälisel toitumisel sisenevad taimetoitained taimesse maapealsete osade kaudu. • Juureväliselt omastatakse: – peamiselt CO2, O2, (gaasilistena) – lahustunud mineraalaineid • Peamiselt kasutatakse: – N-väetiseid – Fe, Mn, Zn, Co jt. – väetiseid 14 Juureväline toitumine • Kasutamise efekt oleneb: –lahuse kontsentratsioonist –välistemperatuurist –niiskusest –taime vanusest –taime füsioloogilisest seisundist. 15 Tähtsamate taimetoiteelementide füsioloogilised funktsioonid 16 Tähtsamate taimetoiteelementide füsioloogilised funktsioonid • N – lämmastik – liigse väetamise tunnused • kiire lehtede ja võrsete kasv • lehed suured ja tumerohelised • varred kergesti murduvateks • juurestik on vähearenenud • väheneb vastupanuvõime haigustele ja kahjuritele – puuduse tunnused • väga tugev juurestik • peened võrsed • alumised lehed kahvatuvad 17 Lämmastiku liig 18 Lämmastiku puudus 19 • P – fosfor –liigse väetamise tunnused •taimed valmivad enneaegu ega anna piisavaid saake –puuduse tunnused •nõrgeneb lehtede, varte ja juurte kasv •vanemad lehed muutuvad sinakaks •leheroodude juurde ilmuvad tumedad laigud 20 Fosfori puudus 21 • K – kaalium –liigse väetamise tunnused •lehtedel pruunide laigud •lehed on heledad •takistatud on Ca ja Mg omastamine –puuduse tunnused •lehtede äärtel, tipus kollased või kollakaspruunid laigud •leheservad keerduvad alla, varisevad •õite värv tuhm •taim lamandub kergesti •meenutavad vee puudust •võib tekkida liivmuldadel 22 Kaaliumi puudus 23 Kaltsiumi puudus • leheservad kaarduvad allapoole • võrsete tipud, õiepungad kuivavad • tomatil põhjustab viljatipumädanikku 24 Fe- puudus 25 Muld kui elusorganism ja mikroorganismide osa taimede toitumisel • Mulla viljakuse oluliseks näitajaks on selles leiduvate organismide arvukus ja koosseis • Enamus nendest on mikroorganismid • Mullas leiduvate organismide arvukus oleneb kultuuristatuse astmest 26 • Mullas toimuvate biokeemiliste protsesside põhjustajateks on mikroorganismid –ammonifikatsioon –nitrifikatsioon –denitrifikatsioon 27 • Mullaorganismid –fauna –floora • Fauna – vihmaussid 12% – mutid, putukad, lestad 5% – mikrofauna 3% • Floora – seened, vetikad 40% – bakterid, kiirikseened 40% 28 • Paljud mullaorganismid seovad õhulämmastikku – mügarbakterid 100...200kg/ha • neutraalne muld • huumusrikas muld – mullas vabalt elunevad bakterid 50kg/ha • Mineraalväetiste toime mulla organismide elutegevusele oleneb – väetise liigist – väetise kogusest 29 • Suured lämmastikväetiste kogused vähendavad mügarbakterite õhulämmastiku sidumist • Fosfor- ja kaaliumväetiste kahjulik mõju avaldub väga suurte väetiskoguste puhul • Mikrobioloogiliste protsesside aktiviseerimiseks on vajalik regulaarselt kasutada – sõnnikut – komposti – haljasväetiseid – bakterväetiseid. 30 • Vihmaussid – toodavad väga head orgaanilist ainet – kobestavad mulda 31 Taimede nõuded toitekeskkonnale • Kasvutegurid –valgus –soojus –vesi –õhustatus –happesus 32 Valgus • Vajalik orgaanilise aine moodustamiseks • Väetamise seisukoht – nitraatväetistest lämmastiku omastamiseks vajab taim rohkem valgusenergiat kui ammooniumväetistest – varjus kasvavaid taimi tuleks väetada ammooniumväetistega. 33 Soojus • Soojusest sõltub taimede kasvuaja pikkus • Taimede kasv algab, kui ööpäeva keskmine temperatuur on kevadel püsivalt üle 5oC ja lõpeb, kui ööpäeva keskmine temperatuur sügisel langeb püsivalt alla 5oC • Optimaalne kasvutemperatuur enamikele taimedele on 20...28oC 34 Soojus • Väetamise seisukoht –madalamatel temperatuuridel omastavad taimed paremini ammooniumlämmastikku –kõrgematel temperatuuridel omastavad taimed paremini nitraatlämmastikku –ammooniumväetisi kasutatakse enne külvi põhiväetisena –nitraatväetisi kasutatakse pealtväetisena 35 Vesi • Vesi on üheks fotosünteesi lähteaineks • Vesi põhjustab –toitainete liikumise taimes –ainevahetusproduktide liikumise taimes –turgori taimes 36 Vesi • Mulla veerežiimist oleneb väetamise efektiivsus • Eriti mõjutab vee hulk mullas Nväetiste omastamist • Väetatud mullas kasutab taim vett ökonoomselt 37 Mulla õhustatus • Hapniku juurdepääsust juurestikule sõltuvad – juurte kasv – toitainete omastamine – vee omastamine • Õhuvaeses mullas on takistatud ka – sõnniku mineraliseerumine – taimejäänuste mineraliseerumine – õhulämmastiku bioloogiline sidumine 38 Mulla happesus • Mulla happesus väljendab mullas olevate vesinikioonide hulka • Happelises mullas on – H-ioone – Al-ioone – Fe-ioone • Happeline muld – nõrgendab fosfori omastamist – nõrgendab bioloogiliste lagunemisprotsesside kulgu – takistab mikroelementide omastamist 39 Muldade viljakus ja huumuse sisaldus • Taimede elu on seotud mullaga • Mullast võtavad taimed kasvuks ja arenguks vajaliku vee ning toitained • Mulla oluliseks omaduseks on viljakus • Mulla viljakus sõltub huumusesisaldusest • Keskmise viljakusega muldades on huumusesisaldus 2...2,5% 40 • Madala viljakusega muldi on Eestis 18% • Madala huumuse sisaldusega mullad asuvad Kagu-Eestis • Kõrge huumuse sisaldusega mullad on Lääne-, Harju- ja Saare maakonnas • Huumuse sisaldus tõstavad – õige külvikord – orgaaniliste väetiste kasutamine – õige mullaharimine. 41 Väetiste mõiste • Väetised on ained, millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. • Väetiste kasutamise eesmärgid – saagi suurendamine – saagi kvaliteedi parandamine • taimedele vajalikud toitained – mulla viljakuse tõstmine • Toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas) nimetatakse väetamiseks. 42 Väetiste klassifikatsioon • Koostise alusel – orgaanilised väetised – sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt – mineraalsed väetised – ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt • Vastavalt tootmise iseloomule ja päritolule – tööstuslikud väetised – mineraalväetised – kohalikud väetised – orgaanilised väetised 43 • Toime alusel – otsesed väetised – kaudsed väetised • Toime kiiruse alusel – kiirelt toimivad – aeglaselt toimivad Osmocote tabletid 44 • Taimetoiteelementide sisalduse alusel – ühekülgsed väetised – mitmekülgsed väetised – täisväetised • Vastavalt väliskujule ja konsistentsile – vedelväetised – tahked väetised • • • • • kristallilised amorfsed granuleeritud väetisepulgad väetisetabletid ammooniumsulfaat 45 Mineraalväetiste jaotamine • lihtväetised – makroväetised • N-väetised • K-väetised • P-väetised – mikroväetised • B-väetised • Cu- väetised 46 • kompleksväetised –liitväetised –väetissegud 47 • Mineraalväetiste jaotamist vastavalt nende füsioloogilisele toimele mullale – Füsioloogiliselt happelised väetised • taim omastab katioone • mulda jääv happejääk reageerib Hioonidega • mulda tekib hape • enamus ammoonium- ja kaaliumväetistest 48 – Füsioloogiliselt leeliselised väetised • taim kasutab anioone • mulda jäävad katioonid ühinevad mullas olevate OH- -ga • jätavad mulda hüdroksiide • NaNO3, mille kasutamisel jääb mulda NaOH • Füsioloogiliselt neutraalsed väetised – taim kasutab aniooni ja katiooni – KNO3; NH4NO3 49 Lämmastikväetiste kasutamine • Lämmastikväetiste peamiseks andmise ajaks on kevad ja kasvu aeg • Üle 100kg/ha N normi korral anda lämmastikväetis jaotatult – esimene annus (⅔) külvi eel või ajal – teine (⅓) taimekasvu ajal • Lämmastikväetiste efektiivsus sõltub – väetatava kultuuri bioloogilistest iseärasustest – ilmastikust – mulla omadustest (Hu%) – agrotehnikast 50 • Lämmastikväetise efektiivsus on suurem – jaheda ilmaga – niiske mullaga – paiklikul väetamisel • Väetisannuse suurenedes väheneb efektiivsus 51 Fosforväetiste kasutamine • Fosforväetist võib anda sügisel sügiskünni alla või kevadel • Fosforväetiste keemilise neeldumise tõttu on nende kadu mullast väljauhtumise teel väga väike ja neid võib anda varuväetisena 52 • Fosforväetiste efektiivsus sõltub –väetise liigist –väetatavast kultuurist –omastatava fosfori sisaldusest mullas 53 Kaaliumväetiste kasutamine • Kaaliumväetiste kasutamisel lähtutakse –mulla kaaliumivarudest –kultuuri vajadustest –väetistes olevatest lisanditest •magneesium •väävel •naatrium •kloor 54 • Kaaliumväetisi antakse põhiväetisena sügiskünni alla (kaob ka kloori kahjulik mõju) • Raskema lõimisega mullad seovad kaaliumit (neid võib kasutada varuväetisena) • Kerged liiv- ja saviliivmullad seovad kaaliumit vähem ja sellistes muldades võib toimuda kaaliumi väljauhtumine 55 Kompleksväetised • Kompleksväetised sisaldavad mitut taimetoiteelementi • Võrreldes lihtväetistega on kompleksväetiste kasutamine palju otstarbekam, sest nad – sisaldavad vähem ballastainet – on kontsentreeritud – võimaldavad säästa tööjõudu ning energiakulu • Taimetoitained asuvad kompleksväetise igas graanulis kindlas vahekorras 56 Kompleksväetised • Kompleksväetiste kasutamisel lähtutakse põhitoiteelementide (N,P,K) sisalduse alusel – N-ülekaal – kevadel ja kasvu ajal – P ja K-ülekaal - sügisel, kevadel ja kasvu ajal. 57 Mikroväetised ja nende kasutamine • Mikroväetistest kasutatakse meil kõige enam B- ja Cu-väetised, vähem Mo-, Zn-, Co-, Mn- jt väetised • Mikroväetisi kasutatakse – saagi suurendamiseks – saagi kvaliteedi parandamiseks • Mikroväetiste kasutamise viisid – mulda andmine – külvise töötlemine – taimede pritsimine 58 Happeliste muldade esinemine Eestis • Enamik happelisi muldi levib – Kagu- ja Lõuna-Eestis • Lupjamist vajavaid muldi on – Võrumaal (u 60%) – Põlvamaal (55%) – Tartu-, Viljandi- ja Valgamaal (40%) • Kokku vajab Eestis lupjamist 35...38% muldadest 59 Mulla happesuse olemus • Mulla happesus sõltub vesinik- (H+) ja hüdroksiidioonide (OH-) kontsentratsioonist mullas • Happelises mullas on ülekaalus vesinikioonid • Mulla happesust tähistatakse sümboliga pH 60 • Vesinikioonide kontsentratsiooni suurenedes pH arvuline väärtus väheneb ja muld muutub happelisemaks 61 Happesus Mulla pH 62 • Taimedele (enamus) optimaalne pH väärtus on 6,0...7,0 63 • Mulla reaktsioon mõjutab oluliselt ka mullas olevate mikroorganismide aktiivsust ja taimetoiteelementide liikuvust 64 Lubjatarbe määramine • Aktiivse happesuse (pH) alusel – Määratakse kas vesileotisest (pHH2O) või kaaliumkloriidileotisest (pHKCl) – On küllaltki levinud viis happesuse määramiseks – Kindlasti vajavad lupjamist mullad, mille pHKCl väärtus on ≤ 5,5 65 • Indikaatortaimede järgi – Happesuse indikaatoriteks • põllul on väike oblikas, põldrõigas, põldkannike, põldnälghein jt. • rohumaal on jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. – Aluselisuse indikaatoriteks • põllul on põldsinep, põldkukekannus, humallutsern, kollane karikakar jt • rohumaal on lubikas, angerpist, vesihaljas tarn, raudtarn jt. 66 Mulla happesuse mõju taimedele • Mulla happeline reaktsioon takistab katioonide (Ca2+, Mg2+) sisenemist taime • Happelises mullas on palju Al ja Fe ühendeid, mis on suurtes kogustes taimedele mürgised 67 • Taimed reageerivad mulla happesusele järgmiselt –väga tundlikud mulla pH suhtes – pH 6,5...8,0 (aubrieeta, lutsern, mesikas, peakapsas) –tundlikud mulla pH suhtes – pH 6,0...7,0 (kaunviljad, mais, kurk, salat, roos, nelk, tulp) 68 –vähem tundlikud mulla pH suhtes 4,5...7,5 (optimaalne 5,5...6,6) (kartul, redis, tomat, porgand, petuunia, nartsiss) –happelist mulda eelistavad kultuurid – pH 4,5...5,0 (kultuurmustikas, jõhvikas, rododendron, eerika, asalea jt) • Kõige tundlikumad on taimed mulla happesuse suhtes noores eas 69 Lubiväetiste mõju mullale ja taimedele • Lubiväetiste mõju mullale ja taimedele on pikaajaline • Lubiväetiste mõju mullale avaldub paljude näitajate kaudu –kaob kõige kahjulikum osa potentsiaalsest happesusest –paraneb mulla struktuur –paranevad õhu-, toite- ja veerežiim mullas 70 –aktiviseerub kasulike mikroorganismide elutegevus –paranevad mulla füüsikalised ja füüsikalis-keemilised omadused 71 • Lubiväetiste mõju taimedele – tõuseb/paraneb mullaviljakus • Tähtsamad lubiväetised – Tolmpõlevkivituhk – Paekivijahu – Dolomiidijahu – Klinkritolm – Lubjakivijahu • Lubiväetised on pika järelmõjuga • Lupjamist tuleks korrata pärast 5...8 aasta möödumist 72 Mineraalväetiste segamine • Väetiste segamisega on võimalik vähendada – – – – põldude tallamist kulutusi väetiste külvamisele väetiste füsioloogilist happesust külviaegade ja külvi ebaühtluse negatiivset mõju • Segamisvõimalused sõltuvad – väetissegude füüsikalistest omadustest – keemilistest omadustest 73 • Väetiste segamisel tuleb lähtuda järgmistest printsiipidest – Väetiste segamisel ei tohi tekkida kahjulikke ühendeid (nt superfosfaat + nitraadid, tekib kahjulikke nitroosseid gaase) – Väetiste segamisel ei või väheneda nende väljakülviühtlikus (nt peenekristallilised + granuleeritud väetised, satuvad põllule ebaühtlaselt) 74 –Väetiste segamisel ei tohi väheneda väetusväärtus (nt superfosfaat + lubiväetis, väheneb vees lahustuvate fosfaatide hulk) –Väetiste segamisel ei tohi tekkida kadusid (nt ammooniumväetis ja lubiväetis, tekib ammoniaagi lendumine, selle tõttu ka N kadu) 75 • Väetiste segamisel tuleb arvestada üksikute komponentide veesisaldust (nt superfosfaat + karbamiid, superfosfaadis sisalduv kipsi kristallvesi lahustab karbamiidi, mõne aja möödudes on segu märg ja põllule ühtlane külvamine võimatu) 76 Orgaanilised väetised • Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse • Taimetoiteelemendid (N, P, K ja mikroelemendid) esinevad orgaanilistes väetistes orgaaniliste või mineraalsete ühenditena 77 • Orgaanilise aine mineraliseerumisel vabanevad selles sisalduvad taimetoitained ning muutuvad taimedele omastatavateks • Orgaanilise väetise kasutamise peamiseks eesmärgiks on – mulla huumusvarude suurendamine – mulla mikrobioloogilise tegevuse parandamine – mulla rikastamine taimetoiteelementidega 78 • Orgaanilised väetised: –Suurendavad mulla vastupanuvõimet välismõjude vastu •liigtallamine •ebasoodne ilmastik •niiskusrežiimi häired •muldade hapestumine –Suurendavad mullas •orgaanilise aine sisaldust •huumuse sisaldust •rikastavad mulda kasvuainetega 79 –Orgaanilised väetised: •parandavad mulla sõmeralist struktuuri –Muudavad: •rasked mullad kobedamateks ja kergemini haritavateks •kerged mullad sidusamateks ning vettpidavamateks –Aktiviseerivad mullas mikrobioloogilisi protsesse kuna suureneb mikroobide arvukus mullas 80 • Parandavad muldade soojusrežiimi – bioloogilistel protsessidel vabaneva energia kaudu – huumusrikaste muldade tumeda värvuse tõttu suureneb päikeseenergia neeldumine • Suurendavad CO2 sisaldust mullaõhus ja mullapinna lähedases õhukihis (sellest sõltub FS* intensiivsus) • Suurendavad mineraalväetiste toimet * FS - fotosüntees 81 Orgaaniliste väetiste liigid • Sõnnik –Sõnnikuks nimetatakse põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu ja selles on toimunud käärimisprotsess • Sõnnik jaguneb –allapanuga sõnnik ehk tahe sõnnik –allapanuta sõnnik ehk poolvedel sõnnik –vedelsõnnik 82 Allapanuga sõnnik • Tahedat ehk allapanuga sõnnikut jaotatakse: 1.vastavalt allapanu liigile » põhusõnnik » turbasõnnik » põhu-turba sõnnik » saepurusõnnik 83 2. vastavalt loomaliigile • veisesõnnik • seasõnnik • linnu (kana) sõnnik • hobusesõnnik 84 3. olenevalt säilitamise ajast ja tingimustest – värske ehk käärimata sõnnik – käärinud sõnnik 85 Allapanuta sõnnik • Allapanuta ehk poolvedel sõnnik on loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu • Allapanuta sõnnikus on toimunud käärimisprotsess • Allapanuta sõnnikule ei ole lisatud allapanu ega lahjendatud veega • Allapanuta sõnnik jaotatakse loomaliigi alusel – allapanuta veisesõnnik – allapanuta seasõnnik – allapanuta linnusõnnik 86 Vedelsõnnik Vedelsõnnik tekib loomade väljaheidetele vee lisamisel Vedelsõnnik on kasutamiskõlblik alles pärast käärimisprotsessi toimumist Käärimata vedelsõnniku kasutamine põhjustab mulla füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside kahjustumist 87 Sõnniku kasutamine • Sõnniku andmise parim aeg ja viis on andmine sügiskünni alla •Iga haritava maa hektar peaks sõnnikut saama 4...5 aasta tagant •Sõnniku norm sõltub kasutada olevast kogusest, optimaalne 40...60t/ha •Sõnnik tuleks laotamise järel kiiresti mulda künda 88 Sõnnikut vajavad kultuurid • kartul • peakapsas • kõrvits • taliteravilja • mais • kurk • viljapuud • marjapõõsad 89 Sõnnikut ei talu • porgand • hernes • uba • kaalikas • söögisibul • aedsalat • redis • tomat 90 Sõnniku efektiivsust mõjutavad tegurid • Sõnniku efektiivsus oleneb – mulla huumusesisaldusest – antavast sõnniku kogusest – mineraalväetiste kasutamisest – ilmastikust – sõnniku muldaviimise viisist – mullaharimisest – taimede kasvuaegsest hooldamisest 91 Põhk väetisena • Põhu kasutamine väetisena erineb sõnniku kasutamisest • Põhuga väetamisel toimuvad lagunemisprotsessid alles mullas • Põhus on C:N 100:1 • Põhu kasutamisel otsese väetisena võtavad põhku lagundavad mikroorganismid elutegevuseks puudu jääva lämmastiku mullast 92 • Saagi languse vältimiseks tuleb 1 tonni põhu kohta mulda anda lisaks 5...10kg mineraalset lämmastikku mille võib asendada vedelsõnniku või virtsaga • Põhuga väetamisel tuleb arvestada, et selle lagunemisel eritava kahjulikud seened mulda toksilisi aineid, mis on mürgised noortele taimedele. • Põhu mulda künni järel on täheldatud ka taimekasvu pidurdavate fenoolsete ühendite kogunemist mulda. 93 Kompost • Kompost on koduaias kasutatav orgaaniline aine • Komposti valmistamiseks kasutatakse – aineid, mis sisaldavad taimedele vajalikke toiteelemente (köögijäätmed, aiajäätmed jne) – aineid, mis soodustavad eelmiste kõdunemist (lubiväetised, mineraalväetised, virts jne) – aineid, mis seovad kõdunemisel tekkivaid keemilisi ühendeid (turvas, mättamuld) 94 Komposti põhivajadused • Komposti lagundavad mikroorganismid 95 • Mikroorganismide elutegevuseks on vajalik –hapnik –niiskus –toitained 96 Hapnik –Mikroorganismid vajavad elutegevuseks hapnikku –Liiga tihe või märg (hapnikuvaene) kompost hakkab mädanema –Õhulisuse tagamiseks tuleb komposti hulka segada jämedaid aineid (nt turvas, mättamuld, hein, põhk) Saepuru ja puulehed sidusaineks ei sobi! 97 Niiskus • Mikroorganismid vajavad elutegevuseks vett – niiskus on õige kui kompostimassi pigistades eraldub sellest mõni tilk vett – liigses kuivuses kompost ei soojene – liigses niiskuses ei toimu lagunemisprotsessid 98 Toitained • Kompostist jääb tavaliselt puudu lämmastikust – Lämmastikku vähesisaldavad ained on • puulehed • kuivanud hein või muru • hakkepuit • õled – Rohkesti lämmastikku sisaldavad ained on • köögijäätmed • värsked aiajäätmed • sõnnik 99 Segakomposti valmistamine • Kõik ained asetatakse kihiti 2m laiusesse hunnikusse • Iga jäätmekihi panemisel lisatakse nendele lupja, mineraalväetist • Iga jäätmekiht kaetakse turba, mulla vms kihiga • Hunniku maksimaalne kõrgus on 1...1,5m 100 • Hunniku küljed peavad olema viltused • Valmis kompostihunnik kaetakse turbaga või mullaga • Hunniku peale keskossa jäetakse lohk, mille kaudu liigub hunniku sisemusse vesi, väetislahus • Sellist komposthunnikut tuleb läbi kaevata paar korda • Segakompost valmib 1,5 aastaga. 101 Kompostihunnikud 102 Komposti segamine mehhaniseeritult 103 Komposti kasutamine 100kg orgaanilisi jäätmeid Nimeta aineid, mis ei sobi komposti valmistamiseks! 60 kg komposti 104 • Komposti kasutamise viisid: –mullaparandusainena •kasutatakse poolküpset komposti •jäetakse maapinna katteks •sügisel kasutatav kattekompost kaevatakse maasse •mullapinnale laotatava kihi paksus on 2...5cm 105 –väetisena •kasutatakse kui kompostile on lisatud mineraalväetiseid –kasvualusena •kasutatakse täiesti küpsenud komposti •lisatakse ⅓ osas väetistega kasvuturvast. 106 Haljasväetised • Haljasväetiseks on põllukultuuride haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmise eesmärgil mulda küntakse • Sisseküntud haljasmass rikastab mulda orgaanilise ainega • Mikrobioloogiliste protsesside tulemusena vabanevad taimedele omastatavad toitained. 107 Haljasväetised –aktiviseerivad mikrobioloogilisi protsesse –kobestavad juurtega mulda ja soodustavad järgmiste kultuuride juurte tungimist sügavamale –rikastavad mulda toitainetega Haljasväetiskultuurid • liblikõielised – mesikas, ristik, lupiin • mitteliblikõielised – kaer, raps, talirukis 108 Väetamise ajad ja viisid – Külvi(istutus)eelne ehk põhiväetamine • sügisene väetamine – igal aastal – perioodiliselt • kevadine väetamine • kesa väetamine 109 –Külvi(istutus)aegne väetamine –paiklik väetamine (pildil) –külvise töötlemine –starterväetamine –Külvijärgne ehk kasvuaegne väetamine •pealtväetamine •juureväline väetamine •väetiste andmine mulda 110 Millised väetamise viisid on piltidel? 111 Milline väetamise viis on piltidel ja kirjelda, kuidas see mõjutab taimede esialgset kasvu? 112 113 • Toitainete omastamise optimaalne sügavus on 8...15cm 114 Tänan tähelepanu eest! 115 Kasutatud materjalid 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Joonase, O. Katmikkultuuride väetamine.Tln. Valgus 1986. 62 lk. Kompostimisõpik. http://www.biolan.fi/estonia/ymparistotuotteet/komposto intiopas/saasta_luontoa.htm Kuldkepp, P. Mulla reaktsioon. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 14...15 Kuldkepp, P. Mulla väetistarbe määramine. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 16...18 Kuldkepp, P. Taimede toitumise ja väetamise alused. Tallinn, 1994. 110 lk. Kärblane, H./Koost./ Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. EV Põllumajandusministeerium. Tallinn, 1996. Põllumehe käsiraamat. Kemira GrowHow tootekataloog.147 lk. 116