Transcript Keskkonnasõbralik sõnniku kasutamine. Sõnnikuproovid

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku
keskkonnatoetuse alameetme keskkonnasõbralik majandamine
algkoolitus
SÕNNIKUPROOVIDEST JA NEILE
ESITATAVATEST NÕUETEST
Jaan Kanger
Nõuded sõnnikuproovide kohta
•
KSM taotlejale esitatakse nõuded sõnnikuproovide kohta
– Põllumajandusministri 2. aprilli 2009. a määrus nr 41 Keskkonnasõbraliku
majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse
menetlemise täpsem kord.
•
•
•
•
1 proov iga sõnnikuhoidla kohta
Teise kohustuseaasta 31. detsember
Akrediteeritud laborisse koos saatelehega
Määratakse
–
–
–
–
–
Kuivaine
Kogulämmastik
Vees lahustuv lämmastik
Kogufosfor
Kogukaalium
http://pmk.agri.ee/est/failid/tellimis
lehed/sonniku_analyysi_tellimisle
ht.pdf
Pealkiri /arial/20/bold/center/ + vabatekst
Sõnniku orienteeruv taimetoiteelementide sisaldus
Sõnniku liik
Kuivaine,
%
N, kg/t
üld
NH4+
N, kg/t
VP
järgi
P, kg/t
K, kg/t
Veisesõnnikud
Värske turbasõnnik
20,6
5,2
1,3
0,8
3,8
Käärinud turbasõnnik
19,7
5,7
2,1
1,1
4,6
Värske põhu-turbasõnnik
18,5
5,9
2,2
1,2
3,7
Käärinud põhu-turbasõnnik
17,3
5,6
2,3
1,0
3,7
Värske põhusõnnik
21,6
4,7
1,6
1,0
4,1
Käärinud põhusõnnik
20,9
6,1
1,6
1,5
4,8
Värske allapanuta sõnnik
12,1
3,0
0,5
0,5
3,3
Käärinud allapanuta sõnnik
9,8
3,7
1,6
0,4
2,7
Käärinud turbasõnnik
21,2
7,1
4,2
2,0
3,7
Käärinud põhu-turbasõnnik
23,0
7,2
2,8
3,7
4,0
Vedelsõnnik (läga)
3…4
3,7
2,6
0,9
2,2
Allapanuta sõnnik
19,2
6,1
2,5
7,6
2,7
2,6
38,0
15,6
7,6
15,6
3,9
6,0
4,6
Seasõnnikud
Kanasõnnik
Sügavallapanuga sõnnik
Kui palju tohib sõnnikut anda?
•Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt
kuni 170 kilogrammi lämmastikku ja 25 kilogrammi fosforit aastas
•Näide1: veisesõnnik N – 4,6 kg/t; P – 1,0 kg/t
•170:4,6=37 t
•25:1,0=25 t
•Näide 2: seasõnnik N – 7,6 kg/t; P – 2,7 kg/t
•170:7,6=22 t
•25:2,7=9 t
•SEEGA LIMITEERIVAKS FAKTORIKS ON FOSFOR!
Sõnniku proovivõtu juhend I
•PMK kodulehel
•http://pmk.agri.ee/est/failid/tellimislehed/sonniku_proovi
votu_juhend.doc
Sõnniku proovivõtu juhend II
•Keskmine proov, mis koosneb osaproovidest
•Proovi suurus – 0,7 l
•Proovide säilitamine külmikus mitte kauem kui 1 nädal
•Igale proovile eraldi saateleht
•Nii saatelehel kui purgil peab olema PRIA loomakasvatushoone
registrinumber, mille juurde sõnnikuhoidla kuulub, proovide arv
peab vastama hoidlate arvule.
•Proovid tuuakse PMK-sse (Saku, Teaduse 4/6), saadetakse ELS
kullerpostiga või Cargo-bussiga aadressil Põllumajandusuuringute
Keskus, Teaduse 4/6 ,Saku 75501, Harjumaa
•Info tel 6729112, 6729111
Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise
miinimumnõuded (VTK nõuded) I
•
•
NÕUE 4 (NTA KM): Põllumajandusloomade pidamisel peab
sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende 8
kuu sõnniku ja virtsa. Lautades, kus loomi peetakse sügavallapanul
ning tingimusel, et laut võimaldab säilitada aastase sõnnikukoguse, ei
ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja. Seejuures peavad sõnnikuga
kokkupuutuvad konstruktsioonid vastama sõnnikuhoidlatele
esitatavatele nõuetele.
Kui loomapidaja suunab sõnniku hoidmisele või töötlemisele oma
ettevõtte teise hoidlasse või töötlemiskohta või lepingu alusel teise isiku
hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomakasvatushoone kasutamisel
olema tagatud lekkekindla hoidla olemasolu, mis mahutab vähemalt
ühe kuu sõnnikukoguse.
VTK nõuded II
•
•
•
NÕUE 5 (NTA KM): Põllumajandustootja peab hoidma
loomapidamishoonetes tekkivat sõnnikut sõnnikuhoidlates ja/või
aunades, sõnnikuaun paikneb veeobjektide suhtes nõutud kaugusel
ning aunades hoidmise tingimustest peetakse kinni.
Haritaval maal on aunas lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus,
mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Sõnnikuaun on
käesoleva seaduse § 261 lõike 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt
põllul hoitav sõnnikukogum (Veeseadus).
Sõnnikuaun peab olema veekogust või allikast või karstilehtrist
kaugemal kui 100 m NTA-l 50 m.
VTK nõuded III
•
•
NÕUE 6 (NTA-l rangem KM): Sõnnikuga on lubatud anda haritava
maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg
fosforit aastas, kaasa arvatud karjatamisel loomade poolt maale
jäetavas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor.
NTA-l on sõnniku- ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava
maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.
VTK nõuded IV
•
•
•
•
•
NÕUE 8: Veekaitsevööndis on keelatud väetise, keemilise
taimekaitsevahendi kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna
paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine
taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel
Keskkonnaameti igakordsel loal.
Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on:
Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m;
teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja
kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m;
maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m.
Kohustuslikud majandamisnõuded
KM 3: REOVEESETTE KASUTAMINE
•
•
•
•
NÕUE 1: Vastavalt veeseaduse § 26 1 lg 2 nõuetele kasutatakse
põllumajanduses ainult töödeldud reveesetet.
KK ministri määrusega (Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja
rekultiveerimisel kasutamise nõuded –
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13198942&id=
761407
NÕUE 2: Maal, kuhu on laotatud setet, ei tohi aasta jooksul pärast
laotamist kasvatada köögivilja või marju, maitse- ja ravimtaimi toiduks
või söödaks ning kahe kuu jooksul pärast laotamist karjatada loomi või
varuda loomasööta
NÕUE 3: Reoveesette kasutajal on selle kasutamiseks andja poolt
väljastatud dokumendid sette töötlusviisi ja selle analüüsitingimuste
kohta ning sette kasutamise üle peetakse arvestust
Lämmastiku leostumine Tartumaa seirepõllult T2
T2
16
N, kg/ha
14
Tahesõnnik 60 t/ha
Mineraalväetis
N5P10K25
12
Mineraalväetis N54
N, kg/ha
10
8
6
4
2
RUKIS
N leostumine sept 06 – sept 07 11,4 kg/ha/a
KÜNTUD
dets.07
nov.07
okt.07
sept.07
aug.07
juuli.07
juuni.07
mai.07
apr.07
märts.07
veebr.07
jaan.07
dets.06
nov.06
okt.06
sept.06
0
Lämmastiku leostumine Tartumaa seirepõllult T1
T1
16
N, kg/ha
14
12
Vedelsõnnik 30 t/ha
Mineraalväetis N68
N, kg/ha
10
8
6
4
2
RUKIS
N leostumine sept 06 – sept 07 33,8 kg/ha/a
KÜNTUD
dets.07
nov.07
okt.07
sept.07
aug.07
juuli.07
juuni.07
mai.07
apr.07
märts.07
veebr.07
jaan.07
dets.06
nov.06
okt.06
sept.06
0
Jaan Kanger
põllumajandusuuringute büroo juhataja
6 729 151
[email protected]
Tänan!