Transcript Põllumajandus ja vesi seadusandluses

Põllumajandus ja vesi
seadusandluses
Rene Reisner
Keskkonnaministeerium
17.10.2014
Ettekande põhiteemad
Olulised veemajandusprobleemid
Õigusaktid veekaitse
korraldamiseks põllumajanduses
EL nõuded ja arengusuunad
Olulised veemajandusprobleemid Eestis on seotud asulate
heitveega ja reovee puhastamisega, põllumajandusest pärit
saasteainetega ning veekogude paisutamisega
Reostus
põllumajandustegevusest
Vee voolamise
takistamine,
tõkestamine ja
paisutamine
Reostus reoveepuhastitest
Olulised veeprobleemid
Aastal 2010 hinnati 72% pinnaveest heaks, täna on heas
seisundis ainult 62% pinnaveest – oleme targemad,
tähelepanelikumad ning mõõdame seisundit täpsemalt.
Mõju seisundile on seda suurem, mida rohkem on veekogu
valgalal haritavat maad või inimesi.
Veeseadust on muudetud viimase 20 aasta jooksul pea 50
korda, tihti just põllumajanduse tõttu. Kõikide olemasolevate
nõuete eesmärk on vähendada saasteainete jõudmist vette.
Saasteainete vähendamiseks on kaks peamist võtet –
kasutada vähem toitained või võtta veekeskkonda jõudnud
saasteained sealt välja.
Veekaitse nõuded
väetise ja
sõnnikuhoidlatele
Pandivere ja AdaverePõltsamaa
nitraaditundliku ala
kaitse-eeskiri
Eri tüüpi sõnniku
toitainete sisalduse
arvestuslikud väärtused
veeseadus
Reoveesette
põllumajanduses,
haljastuses
Põlluraamatu vorm ja
põlluraamatu pidamise
kord
Maksimaalsed
lämmastiku- ja
fosforikogused haritava
maa 1 ha kohta
On mitmeid veekaitsenõudeid, mille rakendamine on
keerukas, mitmeti tõlgendatav või teatud olukordades
sobimatu. Õigusaktide ajakohastamise peamiseks
eesmärgiks on tagada juba olemasolevate nõuete senisest
tõhusam ja lihtsam rakendamine
•
Sõnniku hoidmine hoidlas ja põllul
•
Reoveesette kasutamine
•
Lubatud lämmastiku ja fosfori kogused maa ühe hektari kohta
•
Orgaaniliste ja mineraalväetiste mitte laotamine 1. dets-31. märts
või külmunud maale
•
Laotatud sõnniku mulda viimise aeg
•
Piirangutega alade ulatuse täpne määramine
•
Nitraaditundliku ala nitraaditundlikkus
•
Tegevuskavades määratud meetmete rakendamine
•
Põlluraamatu pidamine
Kuivõrd paljusid nõudeid ja piiranguid tuleb kohaldada
looduses esinevate nähtuste või objektide suhtes on loodud
mõned abivahendid. Need aitavad selgitada, kus nõudeid
täpselt kohaldada.
Piiranguvööndid veekogudel
Kalletega alad
Veekaitsenõuete piisavust veepoliitika eesmärkide
saavutamiseks hindab regulaarselt ka Euroopa Komisjon.
Peamised etteheited ja puudused on seotud
planeerimisprotsessi nõrkustega – puuduvad seosed
maaelu arengukavade ja veemajanduskavade vahel,
kavandatud veekaitsemeetmed ei lahenda tegelikke
veeprobleeme. Euroopa Komisjoni algatatud
rikkumismenetluses nitraadidirektiivi kohta on välja toodud
lisaks järgmised aspektid:
•
•
•
•
•
Sõnnikuhoidlate mahutavuse metoodika ei võimalda mahutavuse
nõuet rakendada
Puuduvad juhised ja eeskirjad vähem kui 10 LÜ
põllumajandusettevõtete jaoks
Sõnniku ladustamine on lubatud aunas, millega kaasneb suur
keskkonnarisk
Hea põllumajandustava eeskiri on soovitusliku iseloomuga
Põllumajandusloomade väljaheidete lämmastikukoguse kohta ei
ole kehtestatud arvulisi väärtusi, see ei võimalda kinni pidada 170
kg nõudest
Uued muudatused õigusaktides
•
Mineraalväetisi ja vedelsõnnikut ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini ega muul ajal, kui
maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
Tahesõnnikut ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud
lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
•
Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi.
Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 31.
märtsini. Erandina on kaldega alal pinnale väetise laotamine lubatud seaduse lõike 412 alusel
sätestatud juhtudel.
•
Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande
vältimiseks pärast laotamist mulda viia võimalikult kiiresti, hiljemalt 24 tunni jooksul laotamise
lõpetamisest arvates.
•
Ületalve jäetavale taimikuga maa pinnale tohib tahesõnnikut laotada kuni 1. oktoobrini. Pärast 20.
septembrit tuleb ületalve jäetavale taimikuga maale laotatavad vedelväetised anda pinnasesse
viimise seadmetega.
•
Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kg fosforit aastas, kaasa
arvatud fosfor, mis jääb karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale antava
fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta
keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kg hektari kohta
Uued muudatused õigusaktides
•
Looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetisi, välja arvatud karjatamisel maale jääv loomade
sõnnik, mille kogus ei tohi ületada seaduse lõigetes 41 ja 48 sätestatud lämmastiku ja fosfori
piirnorme
•
Põllumajandustootja loomapidamishoonel, kus peetakse loomi üle 2 loomühiku, peab olema
tekkiva sõnniku mahutamiseks lekkekindel sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla
•
Haritaval maal on aunas enne laotamist lubatud hoida kuni ühe kuu jooksul vaid tahesõnnikut, mille
kuivainesisaldus on vähemalt 20% ning mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust.
Aunas hoitav sõnnik ning sõnniku aunas ladustamine peavad vastama käesoleva seaduse § 261
lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele.
•
Erandina on Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuu jooksul
sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25% ning mille kogus ei ületa ühe
vegetatsiooniperioodi kasutuskogust.
•
Sõnnikuauna moodustamise alguse ja lõpu kuupäeva, paiknemise koha põllukaardil ning aunast
sõnniku laotamise kuupäeva andmed kantakse põlluraamatusse.
•
Sõnnikuaun peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 m kaugusel pinnaveekogust, kaevust ning
karstilehtrist ning vähemalt 10 m kaugusel drenaažisüsteemist. Sõnnikuauna ei tohi rajada
kaitsmata põhjaveega, ega liigniisketele või üleujutatavatele aladele
Aitäh!
Rene Reisner
[email protected]