Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Kliima, ressursid ja põllumajandus 12.-13. november 2014 Nakatu

Allan Kaasik

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Regulatsioonid

Põllumajandusministri määrus:

„Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise koefitsiendid“ metoodika ja põllumajandusloomade (14.07.2014 nr. 71) loomühikuteks ümberarvutamise https://www.riigiteataja.ee/akt/116072014008

Keskkonnaministri määrus:

„Looma ja linnukasvatusest määramismeetodid“ välisõhku (25.03.2014 nr. 8) eralduvate saasteainete heitkoguste https://www.riigiteataja.ee/akt/128032014033

PVT hindamise juhend:

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses (2013) http://www.ippc.envir.ee/docs/PVT/Uuendused/PVT_tooversioon_30_11_2013.pdf

Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Sõnniku (väljaheidete) keskmine produktsioon aastas looma ja sõnnikuhoidla (sõnniku tüübi) tasemel

Looma liik Väljaheidete kogus 1 t/aasta Piimalehmad 3 Nuumikud Munakanad (100 lindu)

22,9 0,5 4,4 1 2 Looma tase (roe +uriin) Hoidla tase (+ kõik lisandid, - kaod; aastaringne laudaspidamine) 3 Piimatoodang 8725 kg aastas vedelsõnnik k.a. ≤ 7,9

Sõnniku kogus 2 , t/aasta

poolvedel sõnnik k.a. 8,0-19,9 tahesõnnik k.a. 20,0-24,9 sügavallapanusõnnik k.a. ≥ 25,0 24,7 0,5 23,9 0,5 4,3 21,8 0,5 22,6 0,6 4,8

Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Metaani teke ja emissioon looma organismist

Looma Liik Piimalehmad Veised (v.a. piimalehmad) Sead 1

1 Loomakoha kohta

Metaani (CH 4 ) teke kg/aasta

128,0 53,0 1,5 * Globaalses maastaabis on peamiseks loomakasvatusega seonduvaks metaani allikaks mäletsejalised (veised, lambad). Metaan tekib mäletsejalistel eeskätt eesmaos (vatsas) kiurikka söödaratsiooni mikrobiaalse seede kõrvalproduktina. Monogastrilistel e. lihtmaolistel loomadel (siga, hobune) eesmagu puudub, teatav kogus metaani tekib käär- ning jämesoole mikroobide elutegevuse tulemusena, kuid tekkiva metaani kogus on kümneid kordi väiksem.

* Looma organismile on metaan mittevajalik. Kogu seedetraktis tekkiv metaan lendub.

Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Seedeprotsesside käigus lenduva metaani kogus loomaliikide lõikes maailmas (2004)

Liik Piimaveised Liha- jt. veised (v.a. piimaveised) Pühvlid Lambad ja kitsed Sead Kokku Metaani emissioon milj t/aasta

15,69

50,16

9,23 9,44 1,11

85,63

Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Metaani tekke vähendamise võimalused seedeprotsessides

Efektiivseid ja laialdaselt kasutatavaid võtteid, mis olulisel määral vähendaksid põllumajandusloomade seedetraktis tekkiva metaani kogust, ei ole.

* Kiurikaste söötade mehhaaniline ja keemiline töötlemine - peenestamine (söömuse suurenemine) - põhu töötlemine alustega (seebikivi), ammoniaagiga vms * Vatsafermentatsiooni mõjutavate söödalisandite söötmine (monensiin); * Loomade geneetilise toodanguvõime suurendamine; * Viljakuse parandamine (vajatakse vähem loomi soovitud toodangukoguse saamiseks); * Rohumaaviljeluse intensiivistamine; * Vatsafermentatsiooni optimeerimine ja sünkroniseerimine.

Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Metaani teke sõnnikuhoidlatest

Looma liik Piimalehmad Veised (v.a. piimalehmad) Sead 1 Linnud 1

1 Looma- või linnu koha kohta

Sõnniku tüüp

Vedelsõnnik Tahesõnnik Vedelsõnnik Tahesõnnik Vedelsõnnik Tahesõnnik Tahesõnnik

Metaani (CH 4 ) teke kg/ aasta

21,0 3,0 6,0 1,1 5,5 0,6 0,078 * Metaani tekke eelduseks on anaeroobne keskkond. Kuna tahesõnnikus on hapniku rohkem, siis tekib ka vähem metaani.

Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Metaani emissioon maailmas loomaliikide ja peamiste tootmisviiside lõikes (2006)

Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Metaani emissiooni vähendamise võimalused sõnniku säilitamisel

* Vedelsõnnikuhoidlate katmine * Sõnniku anaeroobne fermentatsioon. Biogaasi tootmine ja selle kasutamine transpordikütusena või elektri- ja/või soojusenergia tootmiseks

Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Põllumajanduslikest allikatest lenduv N

2

O

* Lämmastikoksiidid tekivad loomakasvatuses sõnniku ladustamise ja käitlemise käigus. Looma organismis dilämmastikoksiidi ei teki. * Lämmastikoksiide tekib rohkem tahesõnnikutehnoloogiate rakendamisel. Vähendades sõnniku säilitamisel metaani emissiooni dilämmastikoksiidi lendumine tavaliselt suureneb * Arvestuslikult lendub ladustatud sõnnikust maailmas aastas keskmiselt 1,1 milj tonni ning karjatamise käigus pinnasele sattunud ning laotatud sõnnikust 5,8 milj tonni dilämmastikoksiidi.

Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Dilämmastikoksiidi lendumine sõnnikuhoidlatest

Sõnniku liik Vedelsõnnik Tahesõnnik (v.a linnusõnnik) Sügavallapanusõnnik (v.a linnusõnnik) Linnusõnnik (tahe- ja sügavallapanusõnnik) Lendumine %

0,1

2,0

1,0 0,1 * Dilämmastikoksiidi lendumine suureneb ujuvkatete kasutamise ja naturaalse kooriku tekke korral (üleminek aeroobsest keskkonnast anaeroobsesse).

Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Vedelsõnnikuhoidlate tüübid Ringja põhiplaaniga (betoonist) madala seinaga, avatud hoidla Laguun Ringja põhiplaaniga (terasest) kõrge seinaga, avatud hoidla Ringja põhiplaaniga (betoonist), permanentse katusega hoidla

Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Tahesõnnikuhoidlate tüübid Sõnnikuaun põllul Tahe, turbaga kaetud linnusõnnik betoneeritud väljakul Tahesõnniku osakaal pidevalt väheneb. Eesti piimakarjakasvatuses oli 2000. aastate alguses tahesõnniku osakaal ca 100 %. Praeguseks on Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 81 kg 30-40 %-le, kuna uutes (renoveeritud) suurlautades kasutatakse eranditult vedelsõnniku tehnoloogiaid. Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 60 kg

Vedelsõnniku paisklaotur

Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Sõnniku laotamise tehnoloogiad Lohisvooliklaotur Tahesõnniku paisklaotur Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 81 kg Injektorlaotur Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 60 kg Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 5 kg

Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid

Kasvuhoonegaaside emissiooni trendid eesti loomakasvatuses

Seedeprotsessid:

Summaarne metaani emissioon suureneb, kuna veiste (piima- ja lihakari) arv suureneb.

pikemas perspektiivis pigem Sõnnikuhoidlad: Katmata vedelsõnnikuhoidlate osakaalu kasv – summaarne metaani emissioon suureneb. Katusega hoidlad loomuliku kooriku teke – metaani emissioon väheneb. Ujuvkatted, – metaani emissioon suureneb, dilämmastikoksiidi emissioon

aastas ca 81 kg

suureneb.

Tahesõnniku osakaalu vähenemine piimakarjakasvatuses – summaarne dilämmastikoksiidi lendumine väheneb.

Lihaveiste arvukuse suurenemine (tahe- ja sügavallapanusõnnik) – dilämmastikoksiidi lendumine suureneb.

Sõnniku laotamine ja karjatamine: Karjatamise ja tahesõnniku osakaalu vähenemise tõttu piimakarjakasvatuses summaarne dilämmastikoksiidi lendumine väheneb.

Lihaveisekasvatuses trend vastupidine.

Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 60 kg

aastas ca 81 kg Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 60 kg Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 5 kg