Transcript Veisekasvatuse uuest PVTst

Parim võimalik tehnika (PVT) veiste
intensiivkasvatuses
Uuendatud ja täiendatud juhendmaterjal PVT hindamiseks
Keskkonnaameti infopäevad
05. mai 2014, Rakvere
06. mai 2014, Tartu
Allan Kaasik
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses
Ettekande lähteallikad ja temaatika
Materjalid
1)
Tööstusheite seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/THS , Parim võimalik tehnika veiste
intensiivkasvatuses, 2013 - http://vl.emu.ee/struktuur/looma-tervise-ja-keskkonna-osakond/teadustood/
2) Integrated Pollution Prevention and Control (IPPC) Reference Document on Best Available Techniques for
The Intensive Rearing of Poultry and Pigs, Draft 2, August 2013 http://eippcb.jrc.ec.europa.eu/reference/BREF/IRPP_D2_082013online.pdf
3) Veeseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/122122013064 , § 261 Valgala kaitse põllumajandustootmisest
pärineva reostuse eest ; § 262 Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded; § 263 Valgala kaitse
põllumajandusreostuse eest nitraaditundlikul alal
4) Välisõhu kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/123122013072 , § 46 Saasteainete heitkoguste
määramise meetodid . Määrus nr. 8 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete
heitkoguste määramismeetodid https://www.riigiteataja.ee/akt/128032014033
5) Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslike väärtuste, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsientide ning sõnnikuhoidlate mahu arvutamise aluste ja miinimummahtude
väljatöötamine (sõnnikustandard), 2013 - http://msr.agri.ee:8888/
Temaatika
1) Loomaliikide ja vanuserühmade lõikes tekkiva sõnniku kogus ja koostis
2) Toitainete kaod sõnnikukäitluse käigus
3) Mõistlik aeg ja vahend sõnniku mulda viimiseks
4) Põllumajandusloomade loomühikuteks ümber arvestamise koefitsiendid
Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses
PVT nõuded loomakasvatussaaduste tootmise eri etappidel
Loomakasvatussaaduste tootmise etapid antud kontekstis on:
1.Looma tase (nõuded söötadele ja söötmisele)
2.Loomapidamishoone (nõuded pidamis-, söötmise- ja sõnnikukäitlemise tehnoloogiale
ning seadmetele)
3.Sõnniku (jäätmete) kogumine ja säilitamine (nõuded tehnoloogiale ja seadmetele)
4.Sõnniku (jäätmete) kasutamine (töötlemine) ja utiliseerimine (nõuded tehnoloogiale
ja seadmetele)
Miinimumnõuded
peavad olema täidetud kõikidel etappidel
(tasemetel), ei ole võimalik heastada eelnevates faasides tegemata jäetut
rangemate nõuetega järgnevatel tasemetel. Samuti on võimalik eelnevatel
etappidel saadud efekti elimineerimine puudustega järgnevates faasides.
Näited: 1) Loomade tasakaalustamata söödaratsiooni tulemusena suureneb sõnniku lämmastiku
sisaldus. Sellest tulenevalt on suurem ka summaarne ammoniaagi emissioon nii loomapidamishoonest kui ka
sõnnikuhoidlast. 2) Loomade söödaratsioonid on optimaalsed, sõnnik eemaldatakse loomapidamishoonest kiiresti,
kasutades selleks suletud sõnnikuärastuse süsteeme, sõnnik säilitatakse kaetud sõnnikuhoidlas. Sõnniku
laotamiseks kasutatakse aga paisklaoturit ning sõnnikut ei viida ka pinnasesse. Tulemuseks maksimaalne
lämmastiku kadu ammoniaagi lendumise tõttu.
Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses
Söödad ja söötmine
(Eesmärk: Loomade/lindude heaolu, keskkonnariskide vähendamine)
•
•
•
•
•
Sea- ja linnukasvatuses kasutatakse sünteetilisi aminohappeid.
Euroopa liidus on lubatud kasutada ka teatavaid söödaantibiootikume ja kasvuregulaatoreid
(rangelt kontrollitud nimekiri). Mitmed liikmesriigid on aga söödaantibiootikumide kasutamise
siseriiklikult keelustanud. (Põhjuseks potentsiaalne risk ravimresistentsete mikroobitüvede
tekkeks).
Jätkuvalt on Euroopa Liidus keelatud lindude ja sigade (veiste) söödana kasutada liha- ja
liha-kondijahu. (Põhjuseks spongiformse ensefalopaatia (BSE) risk).
Linde ja loomi tuleb sööta vastavalt nende füsioloogilisele vajadusele tulenevalt nende
vanusest või toodangutasemest.
Söödaratsioon peab olema tasakaalustatud kõikide oluliste toitefaktorite osas
Näited: 1) Sea ja linnukasvatuses rakendatakse mitmefaasilisi söötmisskeeme. Munakanad: tavaliselt 2 faasi
(sööt munemisperioodi alguseni ja munemisperioodil); broilerid 3 faasi (vastavalt vanusele ja kehamassile). 2)
Piimakarjakasvatuses jaotatakse kari söötmisgruppideks vastavalt laktatsioonifaasile. Noor- ja lihakarja
söötmisel lähtutakse loomade vanusest ning päevasest kehamassi juurdekasvust .
Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses
Loomaliikide lõikes tekkiv keskmine sõnniku kogus ja
koostis (standardväärtused)
Vt. Sõnnikustandard, tabel 1 või PVT juhend , tabel 11 (veised)
Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses
Loomapidamishoone (nõuded pidamise-, söötmise- ja sõnnikukäitlemise
tehnoloogiale ja seadmetele)
(Eesmärk: Loomade heaolu, keskkonnariskide vähendamine)
•
•
•
•
•
•
Loomade/lindude asustustihedus
Mikrokliima, ventilatsiooni efektiivsus
Pidamisviis
Sulu (põranda) konstruktsioon
Sõnniku eemaldamise sagedus ja viis
Toruotsa tehnoloogiad (sundventilatsiooniga hoonetest)
Näited (veisekasvatus):
* Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta- https://www.riigiteataja.ee/akt/13215393
- Restpõranda ehitus peab välistama veise jäsemete vigastumise ning sõrgade kinnijäämise.
Põrandamaterjali laius restpõranda puhul peab olema vähemalt 110 mm ja avade laius kuni 35 mm
- Söötmiskohal tuleb täiskasvanud looma kohta arvestada vähemalt 60 cm sõimepikkusega.
- Jne
* Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele - https://www.riigiteataja.ee/akt/12991686
- Kui vasikaid peetakse rühmana, siis peab selleks kasutatavas ühissulus olema vähemalt 1,5 m2 vaba
põrandapinda iga alla 150 kilogrammise vasika kohta, vähemalt 1,7 m2 vaba põrandapinda iga 150
kuni 220 kilogrammise vasika kohta ning vähemalt 1,8 m2 vaba põrandapinda iga üle 220
kilogrammise vasika kohta.
* Emissioonid, vt. PVT juhendmaterjal, tabel 12 .
Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses
Sõnniku kogumine ja säilitamine
(nõuded tehnoloogiale ja seadmetele)
(Eesmärk: keskkonnariskide vähendamine)
* Vedelsõnnik (läga) on loomade väljaheidete ja sademete- ning pesu (tehnoloogilise) vee segu,
mis võib sisaldab ka allapanu ja sööda jääke. Vedelsõnnikut saab pumbata, või liigub see
gravitatsiooni toimel.
* Tahesõnnik on loomade väljaheidete ja rohke allapanu (ka söödajääkide) segu või läga
separeerimise tahke osis.
Sõnniku säilitamise viisid (muudatused keskkonnaministri määruses nr. 8):
* Tahesõnnik
- põllul aunas (lubatud , kuid vastavalt “Veeseadusest” tulenevate piirangutega)
- lekkekindlas (varikatusega) hoidlas
* Vedelsõnnik
- Ringja põhiplaaniga (kaetud) hoidlas
- Laguuntüüpi hoidlas
- Lühiajaline plastikkottides (pole Eestis levinud)
* Eestis peab sõnnikhoidla mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku
Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses
Sõnnikuhoidlad
Vt. PVT juhendmaterjal, tabel 14 jne.
Ringja põhiplaaniga (betoonist)
madala seinaga, avatud hoidla
Ringja põhiplaaniga (terasest) kõrge
seinaga, avatud hoidla
Laguun
Ringja põhiplaaniga (betoonist),
permanentse katusega hoidla
Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses
Sõnniku kasutamine (nõuded tehnoloogiale ja seadmetele)
(Eesmärk: keskkonnariskide vähendamine, sõnniku toitainete maksimaalne kasutamine
taimede poolt)
Vedelsõnniku laotamise tehnoloogiad:
* paisklaotus (madalsurve paisklaotus),
* lohisvooliklaotus koos modifikatsioonidega
* injekteerimine (avatud ja suletud lõhe).
Tahesõnniku laotamise tehnoloogiad:
* paisklaotus
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 81 kg
*Laotatud sõnnik (v.a. injekteerimistehnoloogiad) tuleb optimaalse ajaperioodi jooksul mulda viia. Eestis on
selleks maksimaalselt 48 h (kehtestatud “Veeseaduse” uues redaktsioonis).
* Vedelsõnniku paisklaotus on mõnedes liikmesriikides (Holland, Taani) keelatud. Eestis ei loeta paisklaotust
parimaks võimalikuks tehnoloogiaks (seadusandlikul tasemele keelatud ei ole).
Vt. PVT juhendmaterjal tabel 18 ja 19 jne
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 60 kg
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 5 kg
Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses
Sõnnikulaoturid
Vt. PVT juhendmaterjal lk. 72 jne.
Lohisvooliklaotur
Paisklaotur
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 81 kg
Injektorlaotur (avatud lõhe)
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 60 kg
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 5 kg
Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses
Sõnniku kasutamise ökonoomikast
Ammoniaagi emissioon looma kohta
Vt. PVT juhendmaterjal tabel 29, 30
aastas ca 81 kg
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 60 kg
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 5 kg
Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses
Põllumajandusloomade loomühikuteks ümber arvestamise
koefitsiendid
Loomühiku ekvivalendiks valiti piimalehm kui Eestis suurimat majanduslikku tähtsust,
kuid ka keskkonnariski omav põllumajandusloom toodanguga 8000 kg piima ja 271 kg
piimavalku aastas (Eesti keskmine 2012.a. jõudluskontrolli alustes karjades oli vastavalt
8059 ja 273 kg). Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kadu on arvestatud pidamisviiside
(karjatamiseta)
ja
sõnniku
säilitusviiside
keskmisena.
Sõnnik
sisaldab
säilitusperioodi lõppu keskmiselt 100,1 kg N; 27,8 kg P ja 90,8kg K.
Vt. Sõnnikustandard, tabel 8
http://msr.agri.ee:8888/
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 60 kg
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 5 kg
pärast
Tänan kuulamast!
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 81 kg
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 60 kg
Ammoniaagi emissioon looma kohta
aastas ca 5 kg