Maateaduse mõnu Tõnu Oja GIS päev 16. novembril 2005 Miks niisugune pealkiri • Geograafia on eesti keeles maateadus • Geograafia paneb paika võiks eesti keeli öelda.
Download ReportTranscript Maateaduse mõnu Tõnu Oja GIS päev 16. novembril 2005 Miks niisugune pealkiri • Geograafia on eesti keeles maateadus • Geograafia paneb paika võiks eesti keeli öelda.
Slide 1
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 2
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 3
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 4
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 5
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 6
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 7
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 8
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 9
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 10
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 11
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 12
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 13
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 14
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 15
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 16
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 17
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 18
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 19
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 20
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 21
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 22
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 23
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 24
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 25
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 26
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 27
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 28
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 29
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 30
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 31
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 32
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 33
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 34
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 35
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 36
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 37
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 38
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 39
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 40
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 2
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 3
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 4
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 5
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 6
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 7
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 8
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 9
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 10
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 11
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 12
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 13
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 14
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 15
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 16
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 17
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 18
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 19
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 20
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 21
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 22
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 23
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 24
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 25
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 26
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 27
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 28
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 29
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 30
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 31
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 32
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 33
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 34
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 35
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 36
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 37
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 38
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 39
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005
Slide 40
Maateaduse mõnu
Tõnu Oja
GIS päev 16. novembril 2005
Miks niisugune pealkiri
• Geograafia on eesti keeles maateadus
• Geograafia paneb paika võiks eesti keeli
öelda ka maateadus määrab
• Hando Runnelil oli kunagi üks (laste)raamat
“Mõtelda on mõnus”
• Geograafia ja geoinformaatika on kindlasti
mõtlemine
• Ja peab siis ettekande pealkiri nii väga igav
olema
Vaateid Maale
Dekonstrueeriv mõttearendus, mis on GIS
Maal oleva ja siin liikujate “püüdmise”
näiteid
Nii näeb välja tavalise kaameraga tehtud aerofoto – vaade
üle Emajõe Ugandi lavamaale ca 250 m kõrguselt
Tartumaa, 24.08.2004
Vaateid Maale
.. ja nii sama ala kaardil Vaateid Maale
Vaateid Maale
Austraalia Suur Korallrahu, juuli 2003
Vaateid Maale
Bungle-Bungles Rahvuspark, juuli 2003
Dekonstruktsioon
• Geoinfo e.
kohateave
hõlmab
Maa
maastikusfääri,
so
maapindmikuga
seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate
nähtustega
• Geoinfosüsteem - automatiseeritud
süsteem ruumiliste andmete kogumiseks,
haldamiseks, säilitamiseks, päringute
teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja
esituseks.
Dekonstruktsioon
Mõned mõtted, ajendatud küsimusest mis on
GIS ja ISO/IEC2382 tõlkestandardina kehtivast
sõnastikust (võrguversioon
http://www.eik.ee/standard/terminid/01.htm,
viimati parandatud 28.04.98):
Underconstruction
[email protected]
Väike google:
http://www.ria.ee/atp/?id=502 http://ee.www.ee/
=
The page cannot be displayed
Kõik osad on saadaval Eesti Standardikeskuses.
Dekonstruktsioon
• Esimene mõte:
01.01.12 automaatne - Omane mingile protsessile
või seadmestikule, mis etteantud tingimustel
funktsioneerib inimese sekkumiseta.
01.01.13 automatiseerima
Protsessi või
seadmestikku automaatseks muutma.
01.01.15 raalistama, komputeriseerima
Automatiseerima * arvutite abil.
• Järeldus: GIS ei ole automaatne, enamasti on seal
inimese osa oluline, küll võivad ilmselt mõned
alamteod koguteo sees olla automaatsed või suisa
raalistatud …..
Dekonstruktsioon
• Teine mõte:
01.01.05 infotöötlus - Informatsiooniga
süstemaatiline operatsioonide sooritamine,
mis sisaldab andmetöötlust ning võib
sisaldada
näiteks
andmeside
ja
bürooautomaatika operatsioone.
01.01.06
andmetöötlus,
automaatne
andmetöötlus - Andmetega süstemaatiline
operatsioonide sooritamine.
Dekonstruktsioon
• Näide: Aritmeetika- või loogikatehted
andmetega, andmete mestimine või
sortimine,
*
programmide
*
assembleerimine või kompileerimine, või
operatsioonid
tekstiga,
näiteks
redigeerimine,
sortimine,
mestimine,
salvestamine, otsing, kuvamine või
printimine.
Dekonstruktsioon
01.01.20 andmetöötlussüsteem, arvutisüsteem
- Üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja
tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust.
01.01.21 infotöötlussüsteem - Üks või mitu
andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks
büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
infotöötlust.
01.01.22 infosüsteem - Informatsiooni andev
ja jaotav infotöötlussüsteem koos
juurdekuuluvate organisatsiooniliste
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja
rahaliste ressurssidega.
Dekonstruktsioon
• Tuletis
(saadud
detailsema
termini
asendamisel tema määratlusega, n.ö.
järjepanu definitsioone eelmisse sisse
istutades ja siis veidi keelt kohendades):
• Geoinfosüsteem on teadmust, mis puudutab maakoore
punktidega mingil viisil seotud objekte, näiteks fakte,
sündmusi, asju, protsesse või ideid, sealhulgas mõisteid,
ja millel on teatavas kontekstis eritähendus - andev ja
jaotav, üks või mitu arvutit, * välisseadmed ja tarkvara,
mis sooritavad andmetega süstemaatilisi operatsioone ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad
informatsiooniga süstemaatilisi operatsioone, mis
sisaldab andmetega süstemaatiliste operatsioonide
sooritamist ning võib sisaldada näiteks andmeside ja
bürooautomaatika operatsioone - koos juurdekuuluvate
organisatsiooniliste ressurssidega, sealhulgas inim-,
tehniliste ja rahaliste ressurssidega.
• Isetegevust on siin viis sõna, järjekorras kuues kuni kümnes,
ülejäänu on isotegevus
Dekonstruktsioon
• Kolmas mõte:
Tuletame meelde, et informatsioon on pidevalt
sündiv nähtus, iga lugeja/ kuulaja/ vaataja peas
sõltuvalt tema tajude tõlgendamise mudelist.
Bitijada arvutis, trükivärv paberil, augukeste
kombinatsioonid
savitahvlis
ei
sisalda
informatsiooni ning vaid käivitavad uurija peas
teadmusgeneraatori. See muuseas ei ole vastuolus
ka nimetatud standardi määratlustega. Siit
tulenevalt on ilmne, et infosüsteem ei saa olla
automatiseeritud - niipea kui puudub inimene,
pole ka informatsiooni, küll võib automatiseeritud
olla andmetöötlussüsteem.
Dekonstruktsioon
01.01.01 informatsioon - Teadmus, mis
puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi,
asju, protsesse või ideid, sealhulgas
mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis
eritähendus.
01.01.02 andmed
Informatsiooni
taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul,
mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või
töötluseks.
Dekonstruktsioon
Suhtluse eeldus
Tulemtekst
Lähtetekst
kodeerimine
Subjekt 1
~
dekodeerimine
Subjekt 2
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Subjekt
Dekonstruktsioon
Mõistmise eeldus
Andmed
Nähtus
?
~
dekodeerimine
Mudel
Mall
Mõistmine
Haridus
Tead(m)us
Info
Subjekt
(De)konstruktsioon
Mis on GIS?
• GIS – (geographic information system) –
geograafiline infosüsteem
• Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste,
organisatsioonide ja institutsionaalsete
sätestuste kogum maakera piirkondade
kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks,
analüüsiks ja levitamiseks.
• GIS = tööriist, vahend
(De)konstruktsioon
GIS = süsteem, mille abil inimesed:
* mõõdavad ruumiliste (geograafiliste)
nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte;
* esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või
andmebaasina, toomaks välja ruumilisi
seoseid, teemasid, tervikuid;
* transformeerivad esitusi sobitades neid
muude tervikute ja seostega;
* opereerivad nende esitustega, tekitamaks
uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi
seoseid sulandades erinevaid andmeallikaid.
Konstruktsioon
Geographic Information Science
ruumiteabe mõistmisemõnu
Meetrika mõistmine
Oskame me
formaliseerida seosed?
Suudame me lugeda ja
mõista maastikumeetrikat?
Millised parameetrid
mõjutavad enim lindude elu?
Tekstikastis on viited
juhendatavatele/kolleegidele,
kelle materjale on kasutatud
UTM rakud 34 and 35. Meetrika mõistmine
10x10 km, 50x50 km ja 100x100 km.
Pesitsusedukuse
andmed nt
Linnuatlasest
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Meetrika mõistmine
Kõige levinuim on Hiireviu (Buteo
buteo) (elutseb kindlasti 332 rakus
võib-olla kokku koguni 474)
Haruldasimad
Nõmmekiur
(Anthus
campestris) (5
kuni 22 rakku)
ja Teder (Tetrao
tetrix) (7 kuni
15)
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
LooduslikudMeetrika mõistmine Järveserv on oluline kolmel
liigil. Positiivne seos nähtused –
sõtkas ja kalakotkas,
pinnad, nagu
negatiivne seos - kassikakk.
järve või
segametsa
…
pindala ja
Hiireviu – Keskmise
jooned, nagu
tähtsusega parameetrid
järve kaldajoone
(p<0,01): positiivselt on
pikkus
seotud naabrite arv, raba ja
negatiivselt järvepind.
…
Jne jne …
Inimtekkelised nähtused – ehitusala, teedevõrgu pikkus
Katrin Alamets, Asko Lõhmus
Kunda
Meetrika mõistmine
Kunda 2
Saue
P e ra kü la
K iltsi
P a live re
R a kke
E m m a ste
H a lin g a
M u stja la
L a e va
M a le va
H ä rja n u rm e
K ilksa m a 2
Soom aa RP
O te p ä ä
R a n n a m e tsa -S o o m e tsa
Laheda
N ig u la lo o d u ska itse a
K o b e la
Henn Pärnamets
Kodukakk (Strix aluco)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks parameetriteks,
mis mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid saagialad
(kõrvukräts, kodukakk),
haritavmaa (kõrvukräts
kodukakk), pargid (kodukakk)
…
Henn Pärnamets
Pesitsusterritooriumi
mastaabis iseloomustas liikide
eelistusi kodupiirkonnas
eelkõige haritava maa
osatähtsus (kodukakk,
kõrvukräts) ning metsade ja
poolloodusliku maastiku
osatähtsus (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
Kõrvukräts (Asio otus)
Händkakk (Strix uralensis)
Meetrika mõistmine
Olulisemateks
parameetriteks, mis
mõjutasid liikide
produktiivsust positiivses
suunas olid looduslik
rohumaa (händkakk) ning
metsad ja poollooduslik
maastik (händkakk).
Henn Pärnamets
Meetrika mõistmine
12 rakku 10 km2 iga
UTM-rakkudes
NE2c1, NE2d1,
ME4d5, ME4c5
Henn Pärnamets
Nesting territories of Tawny Owl
Meetrika mõistmine
Kas me oskame inimesele tähendusega
kohti maastikus ära tunda mõõdetavate
parameetrite järgi?
?
?
Piret Pungas
Positsioneerimine
Margus Tiru, Rein
Ahas
Positsioneerimine
Sotsiaalse positsioneerimise katsetusi –
mobiilpositsioneerimise võrdlus GPS positsioneerimisega
Anto Aasa
Meetrika mõistmine
Harimäe tornist, mai 2003
Meetrika mõistmine
•
•
•
•
Foto Anu Printsmann
Mida me näeme?
Mida see tähendab?
Kuidas see toimib?
Mida me selle teadmisega peale
hakata saame?
Harimäe tornist, mai 2003
Punktid tavafotodel,
ortofotopõhjal
ja
asukohaskeemil
Mõnus metsajooks
RKP
Võrdleme rannikualade säästva
arengu näitajaid, nt paneme
kokku kõrge RKP ja kõrge
töötuse määra ja mõistame, et
institutsionaalse
jätkusuutlikkuse näitaja on
madal ..
Töötuse
määr
Andmed EUROSTAT
Maateadus on mõnus ja määrab!
Tänan!
Etna, oktoober 2005