Transcript Copy of _Pedagoogilis

Pedagoogilispsühholoogiline uuring.
Lapsed.
Rehabilitatsioonitegevus
2010
Koostaja I.Veskiväli MA
I Andmed lapse kohta
• Nimi, sugu, sünniaeg/vanus, lasteasutuse tüüp,
kus laps hetkel viibib (lasteaed,kool-klass,
kodune laps).
• vanemate kõnepuuded, raskused koolis,
lugemisel, kirjutamisel, keeltes, kodune
kõnekeskkond (murre, kakskeelsus jm);
• lapse kodune arengukeskkond
• lapse kõne iseloomustus koolimineku ajaks,
lugemis-, kirjutamishuvi ja -oskused;
• logopeedilise abi olemasolu (kui kaua, kus,
millised olid tulemused)
II Andmed teistelt spetsialistidelt:
• otorinolarüngoloogilt,
• neuroloogilt,
• psühhiaatrilt,
• psühholoogilt,
• sotsiaaltöötajalt,
• eripedagoogilt jm.
III Psüühiliste protsesside
lühiiseloomustus
• Taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu;
emotsionaal-tahteline sfäär (meeleolu, tahe,
töövõime,
• iseloom); käeline tegevus (joonistamine,
voolimine jm); mäng
IV Kõne
1.
Artikulatsiooniaparaadi ehitus ja koostöö
• huuled – ehitus, liikuvus;
• keel – suurus, liikuvus;
• hambad – hambumus;
• lõualuud – liikuvus;
• suulagi – ehitus, kuju, liikuvus;
• kurgunibu – suurus, kuju
Kõne
2.
Iseseisev suuline kõne
• Kõne iseloom vabas vestluses:
sõnakasutus, lauseehitus, sõnavormide
kasutus, hääldus, kõne
• rütm ja tempo jm.
Koos- ja järelkõne (vajadusel)
Kõne
3.
Sõnavara
• Aktiivne ja passiivne sõnavara: nimi-,
omadus-, tegu-, määr-, arvsõnad;
homonüümid,
• sünonüümid ja antonüümid, sõnade
tuletamine, ülekantud tähendusega sõnad
ja väljendid,
• sõnatähenduse areng.
Kõne
4.
Kõne grammatiline ehitus (keelendite
kasutamine ja mõistmine)
• Süntaks – lausemallid, lauseliikmed;
morfoloogia – käänded ja pöörded, arvu-,
aja-, isiku-,
• tegumoe kategooria, jaatav ja eitav kõne;
omadussõna võrdlusastmed,
grammatilised
• konstruktsioonid
Kõne
5.
Siduskõne (loome ja mõistmine)
• Jutu koostamine pildi, pildiseeria järgi,
ümberjutustus, vaba jutustus.
• Mõtete esitamise selgus,järgnevus, siduvate
keelevahendite kasutus (sõnade ja lausete
seostamine).
• Iseloomustus osaoskuste kaupa.
• Erineva raskusastmega tekstide mõistmine
(lihtne, mõttelüngaga, alltekstiga).
Häälikute kuulmine ja analüüs
Foneemikuulmine (kvalitatiivne ja
kvantitatiivne)
Häälik- ja foneemanalüüsi oskused
• Häälikute olemasolu, asukoha, arvu ja
järjekorra määramine; häälikurühma ja
pikkuse
• määramine; oskuste sooritamine
automatiseeritult või abiga
Hääldus
Hääldamine
• Sõna häälik-, silbi- ja vältestruktuur.
Hääl
• Tugevus,
• kõrgus,
• tämber.
Lugemine
• Häälega ja vaikselt lugemine,
• vead ja juhtiv lugemisviis,
• kiirus, ilmekus, loetu mõistmine
Kirjutamine
• Kirjutamise eelharjutused
• vead, nende iseloom ärakirjas, etteütluses,
• iseseisvas kirjas (iseloomustus
osaoskuste kaupa).
Arvutamine
• Sõna ja arvu seostamine
• Lihtsate matemaatiliste tehete mõistmine
• Arvutamine 10 piires
Kommunikatsioon
• Suhtlemise algatamine, jätkamine,
lõpetamine.
• Käibeväljendite kasutus.
• Kõne vastavus suhtlussituatsioonile.
• Erinevate suhtlemisviiside kasutus.
• Pere kõneprobleemid
Lapse areng
• Kõne
• Üldine
• Sensoorne / füüsiline / somaatiline eripära