Marie Under

 Ema seisab sadama ääres ja kõhkleb, kas suudab panna lapse vette.

 Ta tahaks lapse alles jätta ja anda talle kõik, mis suudab.

 Ta kujutab ette süümepiinu ja leinavalu, mis tekiksid, kui ta lapse hukutaks.

 Ema kujutab ette lapse nuttu, kui ta on ta vette pannud.

 Ema uputab ennast koos lapsega.

Ema armastus lapse vastu.

„Althõlmalapseks sündind, ilma meelest väär, Kõvasti su külge kasvand minu südameäär.“

Lapse kurb saatus.

„Kuhu panen, kuhu panen ma su nüüd?

Sünnisärgiks selga said ju surirüüd.“