File - Heli Maaslieb
Download
Report
Transcript File - Heli Maaslieb
Lapse ootus ja sünd
Perekonnaõpetus
Mõjutavad tegurid …
Mälestused enda kodust/ pereväärtused
Isiklikud kogemused
Riiklik poliitika
Majanduslik olukord
Väärtused ja normid ühiskonnas
Sõprade eeskuju
Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku
ühinemist munajuhas.
Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis
peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on
happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub.
Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad
spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka,
jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni.
Mitusada spermi ümbritseb munarakku ja hakkavad
munaraku kestasid lagundama. Tekib
viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb
munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad
munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii
tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb
munaraku tuumaga.
Suguline paljunemine
Õistaimedel ja enamikul loomadel.
Sugurakkude (gameetide) tuumade
ühinemisel (viljastumisel)
moodustunud sügoodist areneb
uus isend.
Emasgameediks
on
seemnerakk ehk sperm.
.
munarakk,
isasgameediks
aga
Viljastumine
Seemneraku ühinemine munarakuga
Viljastamine toimub munajuhas
5-6 päeva kestab viljastatud munaraku
teekond emakani, kuhu kinnitub limaskestale
Algselt nimetatakse teda embrüoks
Hiljem loode, kui välja kujunenud kõik elundid
Mees sünnib ilma koos spermatehasega, mis
alustab tööd puberteedieas ning sestpeale ei lülitu
enam kunagi välja. Oma elu jooksul toodab iga
mehe organism nii palju seemnerakke, et neist
jätkuks mitmekordselt kogu maakera elanikkonna
jaoks. Et jõuda eesmärgile, tuleb seemnerakkudel
läbida takistusi tulvil teekond, mille käigus
hukkuvad miljonid. Võimalus, et ükski neist
õigeaegselt munarakuni jõuab, on ebakindel.
Tasub teada
väga oluline on suhelda oma lapsega
algusest peale, kogu raseduse vältel ja
rääkida lapsele, kui oodatud ta on.
Juhul, kui rasedus on olnud planeerimata, siis
on oluline seletada lapsele oma segaseid
tundeid võimalikult ausalt, kuna laps tajub
oma ema energeetiliselt ja saab aru kui ta
valetab
.
Teaduslik põhjendus
Toronto psühhiaatri Dr. Thomas Verny (The
Secret Life of the Unborn Child) ja
psühholoog Dr.David Chamberline (The Mind
of Your Newborn Baby) pre-nataalse
psühhiaatria ja regressiooni teraapia
uurimustele, mille käigus nad tõestasid, et
loode omab teadvust ning et juba mõnda
aega enne aju väljaarenemist on loode väga
huvitatud ja reageerib oma ema ja isa
häältele ja omavahelisele suhtlemisele.
Raseda kaart
Raseda kaart
Esimesel visiidil arsti juurde koostatakse sulle raseda kaart.
Võta see alati arsti ja ämmaemanda vastuvõttudele kaasa.
Nii oled ise toimuvast teadlik ja professionaalid,
kes su raseduse arengut jälgivad,
saavad alati informatsiooni juba teostatud uuringute kohta.
WR -Wassermanni test (ka Süüfilise RPR-test)
See on seadusega ettenähtud vereproov,
mis tuleb teha kõigil rasedatel kontrollimaks,
kas nad põevad või on kunagi varem põdenud süüfilist.
Tänu sellele uuringule sünnib tänapäeval kaasasündinud
süüfilisega lapsi haruharva.
Normaalne sünnitus
WHO järgi on tegemist sünnitusega, kui rasedus on
kestnud vähemalt 22 nädalat ja/või
loote kaal on vähemalt 500 grammi.
Ajaline sünnitus (raseduse kestvus 37- 42 nädalat).
2/3 naistest sünnitab raseduse kestvuse korral 40 näd. ±10
päeva.
Sünnituseks loetakse regulaarsete emakakontraktsioonide
(tuhude) teket, mis viivad
emakakaela avanemisele ja loote ning platsenta
sündimisele
Müüdid …
Ovulatsioon on korrapärane, kui seksida lambivalgel.
Vale. Kunstvalgus paneb kanad munema ning mõjutab mõne looma
ovulatsiooni, kuid ühtki inimkatset pole selle tõestamiseks tehtud.
Mida tugevam on naise orgasm, seda suurem on rasestumise
tõenäosus. Õige. Orgasmiaegsed tugevad lihaste kokkutõmbed
aitavad lükata spermatosoide munajuhadesse, kus toimub munaraku
viljastumine.
Rinnaga toitev naine ei jää rasedaks. Vale. Ovulatsiooni korral on
kõik võimalused rasestuda.
Tass teed enne seksi aitab rasedaks jääda. Õige. California
teadlaste kahekordistub nende naiste rasestumisvõimalus, kes
joovad kas või pool tassi teed päevas.
Esimese vahekorra ajal on rasestumine välistatud. Vale. Seda
müüti uskudes on nii mõnigi tüdruk emaks saanud. Rasestumine on
võimalik ka enne esimest menstruatsiooni.
Poiss või tüdruk?
Sugu määravad kromosoomid esinevad nii nais- kui
meessugurakkudes. Kõigis naissugurakkudes on
sarnased X-kromosoomid. Viljastumisel sõltub sugu
seemnerakust, sest poole seemnerakust moodustavad Xkromosoomid, milledest hakkab arenema naisorganism, ja
teise poole Y-kromosoomid, milledest hakkab arenema
meesorganism. Kui ühinevad mõlema vanema Xkromosoomid (kombinatsioon XX), tähendab see, et
sünnib tüdruk, kui X- ja Y-kromosoom (kombinatsioon XY),
tähendab see, et sünnib poiss. Kuna X- ja Ykromosoomidega seemnerakke on sarnasel hulgal, on ka
võimalused ühest või teisest soost lapse sündimiseks
võrdsed.
Motivatsioon-andmed näitavad, et 40% isadest
sooviksid veeta rohkem aega oma lastega,
kui nad saavad. Seega on teatud arv mehi
motiveeritud olema oma lastega rohkem
seotud. Kuid seda motivatsiooni tõmbab
alla üldine arvamus, et meeste ülesanne on
peamiselt ikka töötaja ja rahateenija olla.
Õnneks on see arusaam muutumas ….
Kognitiivne areng
•Mitmed uuringud on näidanud, et lapsed, eriti
poisid, kellel on hoolivad ja osavõtlikud isad, on
kognitiivselt eelisolukorras.
• Uurija Radin leidis, et poiste IQ testide
tulemused on otseselt seotud nende isa
hoolitsusega. Isa seotus arendab eriti selliseid
oskusi nagu arvutamine ja lugemine.
Suure isaosalusega poiste hinded koolis on
paremad ja nende akadeemiliste saavutuste tase
ühe aasta võtta oodatust kõrgem.
Isa-lapse kõne
Uurija Gleason leidis, et kuigi isad kasutavad "lapsele
suunatud kõne", satuvad nende kõnesse ka keerulised
sõnad, mis on üle lapse võimete. Selle asjatundmatu
käitumisega võivad nad tegelikult arendada lapse keelelisi
oskusi.
Kindel on see, et isad ei suuda lapsega rääkida lapsele
suunatud keeles kogu aeg, vaid teevad seda aeg-ajalt. Ka
kõnes on märgata vanematepoolset soolist eristamist. Mõned
uuringud näitavad, et mõlemad vanemad kasutavad
keerulisemat kõne vastassoost lapsega, teised näitavad, et
keeruline kõne saab osaks ainult tüdrukutele.
Seotus (1)
Võime luua keskendunud, püsivaid ja
emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste
inimestega (mõjutatud sotsiokultuurilise
konteksti poolt)
Maccoby (1980)
imik otsib lähedust esmase hooldajaga
distress esmasest hooldajast lahutamisel
rõõmustamine taaskohtumisel
hooldaja reaktsiooni otsimine
Seotus (2)
Sigmund Freud
lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad
baasvajaduste rahuldamisele
John Bowlby (1969)
“söögilaua-armastuse” teooria vastu
emotsionaalse seotuse aluseks on
turvalisusvajadus
Bowlby seotusteooria
Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest
kontakti
Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja
temaga suhtlemist
Ema hääle ja lõhna eelistamine
Naeratamine (rahulolu märk, sotsiaalse kontakti
märk)
Põhjuseks hirm tundmatu ees (Albert,11kuud vana ja
rott; John Watson, 1878-1958)
Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud
ärevusele
Jagatud tähelepanu
Collis ja Schaffer (1975) ja Collis (1977)
Butterworth jt (1989-1991): juba 6k jälgib ema
pilku
Näpuga näitamine teiste tähelepanu
suunamiseks (Bates jt (1979) varase
sõnavara arengu indikaator)
Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui
laps muudab oma tegevust, muudab ema
kõneainet sellele vastavalt
lapse pilgu suund (7k)
lapse tegevus (10k)
tegevus ja sellega kaasnevad
häälitsused (16k)
Lapse kiindumus hooldajasse
Lähedusvajadus
Lohutus
Nägemisest
Kuulmisest
Puudutusest
Kuigi liikumisraadius suureneb pidevalt, jääb
ema pikaks ajaks turvalise kodu põhiliseks
sümboliks
Kas vajadus ema järele on primaarne?
Imikud ilmutavad huvi ka nende inimeste
vastu, kes ei ole neid kunagi toitnud ega
nende teiste vajaduste eest hoolt kandnud
Sotsiaalne rahulolu kui tasu iseeneses
Harry Harlow: ahv puuris koos kahe
asendusemaga => oluline on füüsilisest
kontaktist tulenev rahulolu, lohutus
Isa roll
Kiindumus vanematesse erineb
Füüsilised müramismängud
Verbaalsed/sõnalised mängud
Isa kui eelistet mängukaaslane, ema kui
eelistet lohutaja
Kihistamine isaga ja naeratamine emale
Hoolitsuskäitumine, kultuurilised ootused,
bioloogilised erinevused
Kui kiindumussuhe puudub
Harlow ja reesusahvid
Isolatsioon, mis kestis kauem kui 3 kuud
Puuduvad mängulised oskused
Puudub oskus vastata agressioonile
Stereotüüpiad ja autoagressiivsus
Sellise käitumismustri püsivus teismelise ja
täiskasvanueas (võimetus järglasi soetada)
Inimestel lisandub kognitiivne mahajäämus
Soovunelm või tegelikkus
Mida paremat üks laps veel võiks
tahta,
kui seda,
et ta vanemad on õnnelikud ning
armastavad teineteist ja oma lapsi.