Transcript Lapse suhtlus bioloogiliste õdede ja vendadega ning vanematega

Lapse suhtlus bioloogiliste õdede
ja vendadega ning vanematega
Maie Salum
Lapse võib perekonnast ära võtta, kuid
perekonda lapse seest ära võtta ei saa
Asendushoolduse aluspõhimõtteks on:
• Lapsel on õigus säilitada oma identiteet, sh
perekondlikud suhted.
• Lähedastes suhetes õdesid-vendi ei tohi
üldjuhul eraldada.
• Erandiks on juhus, kui laste mitteeraldamine
ei ole laste huvides.
Vaimse tervise uuringud näitavad, et
• Õed ja vennad on inimesele väga olulised;
• Nende vaheline side on väga tugev;
• Õdede-vendade vaheline side võib kesta
kauem kui ükskõik milline teine suhe;
• Õdede-vendade lahutamine
asendushooldusele paigutamisel või
lapsendamisel on lapsele emotsionaalselt väga
raske.
Miks on õdede-vendade side tugev?
• Vanemad õed-vennad on pidanud hoolitsema
nooremate eest;
• Koos on püütud raskustega toime tulla;
• Õdede-vendade vahel on kujunenud usaldus –
nende minevikus on selliseid seiku, mida ei
saa jagada mitte kellegi teisega.
Sidemete säilitamine on lapse emotsionaalne
toetamine
Võimalused lapse sidemete
tugevdamiseks bioloogiliste
lähedastega
• Külastused/kohtumised
• Lapsele perekonna kohta info andmine
• Lapsele pere liikmete fotode hankimine, lapse
fotode saatmine sugulastele
• Lapse kirjavahetus, helistamine, kingituste
vahetamine oluliste lähedastega
Kohtumiste läbiviimise 4 sammu
• Esimene samm – perevõrgustiku
kaardistamine: lapsele olulised lähisugulased,
kus elavad, millega tegelevad
Kohtumiste läbiviimine
• Teine samm – kontaktivõtt pereliikmetega,
kellega laps kohtuda soovib, küsida nende
seisukohta võimalike kohtumiste või muude
kontaktide osas
Kohtumiste läbiviimine
• Kolmas samm – lepitakse kokku, kas
külastused hakkavad toimuma järelevalve all
või ilma, ning kus, kui pikalt ja kui sageli need
toimuvad.
Kohtumiste läbiviimine
• Neljas samm – lapse ettevalmistamine
kohtumiseks
Hooldusvanema roll lapse
ettevalmistamisel
• Laps vajab võimalikult palju eelinformatsiooni
– kellega, kus, millal, kui pikalt laps kohtub ja
mis peale kohtumist toimub.
• Lapsega tuleb rääkida läbi, kas ta soovib, et
hooldusvanem oleks kohtumise juures või
mitte.
Hooldusvanema roll...
• Hooldusvanem peab jälgima kohtumiste mõju
lapsele – kas ja mis suunas midagi lapse
käitumises muutus.
• Hooldusvanem peab olema valmis vastama
lapse küsimustele nii käesoleva hetke kui ka
tuleviku suhtes.
Lapse kontaktid bioloogiliste
vanematega
• Kontaktide kavandamisel tuleb läbi mõelda,
millist positiivset mõju me ootame lapse ja
bioloogiliste vanemate kohtumiste
tulemusena, seda nii lapsele kui ka vanemale.
• Hooldusvanemal tuleb valmis olla ka
võimalikele negatiivsetele tagajärgedega, mis
kohtumistega kaasneda võivad.
Järeldused:
• Kontaktide loomisel ja säilitamisel
asendushooldusel viibiva lapse ja ta
bioloogiliste lähedaste vahel tuleb meil
lakmuspaberina kasutada last ennast – jälgida,
kas ja milline mõju on kontaktidel lapsele.
• Isegi siis, kui me teame, et kohtumine
vanemaga võib lapsele traumeeriv olla, julgen
kohtumist siiski soovitada - lapse fantaasial on
võime minevikus olnut idealiseerida.
Lõpetuseks
• Asendushooldusel või kasuperes kasvaval
lapsel on 3 peret:
Bioloogiline pere, kuhu ta sündis;
Hooldus-, eestkoste- või lapsendajapere, kus
ta elab;
Ideaalpere – millest ta unistab.
Meil on kasulik seda meeles pidada.
Tänan!