Transcript Slide 1
TEISEST RAHVUSEST LAPSE KOHANEMISE JA ARENGU TOETAMINE Maire Tuul 2014 Tallinna Ülikool AINEKAART MAHT: 3 EAP; 30 kontakttundi. ÕPIVÄLJUNDID Üliõpilane: • teab, kuidas toetada teisest rahvusest lapse kohanemist ja arengut lasteaias; • oskab koostada lapsele individuaalset arenduskava; • oskab kavandada ja läbi viia pedagoogilisi tegevusi arvestades laste kultuurilist tausta, arengutaset ja individuaalset eripära. MIKS? • Mida tunnete pikemat aega võõras riigis viibides? • Mida mõtlete ja tunnete saades teada, et teie rühma tuleb teise keele ja kultuuritaustaga laps? • Maslow inimvajaduste hierarhia ABIMATERJAL Meie mitmekultuuriline lasteaed Abiks õpetajale Euroopa kolmandatest riikidest saabuvate ja lasteasutuse õppekeelest erineva koduse keelega laste õpetamisel http://www.meis.ee/raamatukogu?book_id=242 ETTEVALMISTUSED LASTEAIAS • Avalduse tegemine lapsele lasteaiakoha saamiseks • Lasteaia ja rühmapersonali teavitamine • Detailsem teave lasteaia (infovoldikud, kodulehekülg jms) ja lapse kohta (küsimustikud lapse ja pere kohta) • Esimene kohtumine lasteaias (enne lasteaeda tulekut) • Kui laps liitub rühmaga keset õppeaastat, siis võiks talle saata (või anda esimesel lasteaiapäeval) tervituskaardi, millel on kõikide rühma laste ja õpetajate fotod ja nimed ning lühike tervitustekst (N: „TERE TULEMAST, OOTAME SIND!“). KOHANEMISE TOETAMINE (1) • Võimalus olla kohanemisajal koos lapsega lasteaias vähemalt osa päevast loob turvatunde nii lapsele kui ka lapsevanemale. • Lapsevanem peab teadma ja nägema, mida tema laps lasteaias teeb. Fotod ja videod aitavad paremini toimuvat mõista kui tekst. • Võimalusel kaasata lapsevanem ka matkade, õppekäikude, näituste jms korraldamisse, anda võimalus oma kultuuri tutvustamiseks. • Kohanemist uue ümbruse ja olukorraga aitab kiirendada lasteaeda ja muid tähtsamaid asutusi ning nendes kehtestatud käitumisreegleid tutvustav videofilm. http://www.puhkaeestis.ee/et/ulevaade-eestist/eestimeedias/eesti-youtube-is KOHANEMISE TOETAMINE (2) • Lastevanematele võib pakkuda kodus koos lapsega õppimiseks salmikesi ja jutukesi (eesti keele õpe ja kindlustunne, et lapsega tegeldakse). • Arenguvestlustel võivad lastevanemad kaasa võtta tuttava, keda usaldatakse, ning kes oleks vahendaja õpetaja ja lapsevanema vahel. • Lastevanemad võiksid osaleda koos lapsega eesti keele täiendusõppes lasteaias. • Luua lastevanematele võimalusi omavaheliseks suhtluseks PUHKEMOMENT Mõnikord on lapsel vaja pidevas võõras keelekeskkonnas olemisest puhata ja kuulata oma emakeelset juttu. Sel juhul on abi arvutist. TEGEVUSED • Kohanemist toetavad ühistegevused, kus kõne ei ole peamine suhtlemisvahend (Maailma rahvaste liikumismängud 4-7 aastastele lastele. Aljona Žagunova, 2013). • Esialgu kaasab last tegevustesse eelkõige õpetaja (loob situatsioone, kus lapsed saavad koos tegutseda kõnet kasutamata). • Koos õpetajaga mängimine, lugemine, jutustamine ja vestlemine on suurepärased võimalused keelt õppida. • On vaja jälgida, et teisest kultuurikeskkonnast pärit laps, kes ei oska eesti keelt, ei jääks kõrvalseisjaks ega käituks puuduliku suhtlemisoskuse tõttu agressiivselt. KEELE OMANDAMINE • Teist keelt rääkivaid lapsi ei tuleks võtta mitte kui keele õppijaid, vaid kui keele omandajaid. • Puudulik eesti keele oskus muu emakeelega lapse puhul ei näita vajadust logopeedilise abi järele. • Kõik lasteaia töötajad on iga päev lastele keeleliseks eeskujuks. Lastega kõneldes tuleks kasutada tavalist, mitmekesist keelt. • Levinuim viga muukeelse lapsega suhtlemisel on täiskasvanu püüe lapse eest rääkida või esitada ainult lühivastuseid nõudvaid küsimusi. • Lihtsustatud kõne asemel võib kasutada žeste, näidata esemeid, pilte või tegevusi, millest on jutt – nii laieneb lapse sõnavara. IGAPÄEVATEGEVUSED • Tuleks vältida liiga lakoonilist väljendust. Selle asemel et söögilauas küsida lapselt: „ Moosi? Võid?”, tuleks küsida: „Kas sa tahaksid saiale moosi või võid?” • Järgida põhimõtet „ÜKS INIMENE –ÜKS KEEL”, st kindlas olukorras või kindlate vestluskaaslastega räägitakse kindlat keelt. • Võimaluse korral peaks jälgima, et lapsi, kes eesti keelt ei oska, ei satuks korraga ühte rühma liiga palju (2–3 on sobivaim, siis suudab õpetaja neile rohkem tähelepanu pöörata). IGAPÄEVATEGEVUSED • Kui rühmas on teisigi muu emakeelega lapsi, on nad meelsasti tõlgiks või tugiisikuks, aidates kaaslasel probleemi lahendada või ülesandest aru saada. Õpetaja saab niisugust abivalmidust toetada. Keerulisemates situatsioonides (loovmängudes) kasutavad lapsed sageli oma emakeelt. Korraga võib olla kasutusel mitu keelt – igal lapsel oma emakeel. Kuidas sellesse suhtuda? ÕPPETEGEVUSED • Hommikuringid – kas muukeelsele lapsele turvalisust või pinget loovad? • Liikumine ja muusika • Huumor • Mäng • Loovtegevused INDIVIDUAALNE ARENDUSKAVA • Lapse arengutaseme fikseerimine – erilises fookuses kõnest arusaamine ja igapäevatoimingutega toimetulek (abiks programm ASTMED). • Esialgsete eesmärkide sõnastamine (koostöös lapsevanemate ja erispetsialistidega). • Lapse tegevuste vaatlus – tähelepanekute fikseerimine (päevik, lapse arengukaart vms). • Eesmärkide saavutatuse analüüsimine, uute eesmärkide seadmine. NB! Eesmärkide seadmisel ja täitmisel on väga oluline kõikide lapsega tegelevate täiskasvanute koostöö! TÄNAN TÄHELEPANU EEST!