Kõik infosüsteemid on geoinfosüsteemid Jüri Lippus MIS ON GIS? • GIS on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja.
Download
Report
Transcript Kõik infosüsteemid on geoinfosüsteemid Jüri Lippus MIS ON GIS? • GIS on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja.
Kõik infosüsteemid on geoinfosüsteemid
Jüri Lippus
MIS ON GIS?
• GIS on omavahel seotud kogum tarkvarast ja
andmetest, mida kasutatakse geograafilise info
vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste
analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside
modelleerimiseks. (GIS päeva veebileht 2007)
• MIS on
–
–
–
–
–
–
MetsaInfoSüsteem?
MajandusInfoSüsteem?
Medical Information System?
Medical Implant System?
Mitochondrial Isotope System?
...
Taustsüsteem
• Me tunneme tausta ja seetõttu saame aru
märkide tähendusest
• Kui me tausta ei tunne, siis me ei saa märkide
tähendusest aru
• Samadel märkidel võib erinevates
taustsüsteemides olla erinev tähendus
• Erinevad märgid võivad tähendada sama asja
erinevates taustsüsteemides
Näide: Raamatukogu infosüsteem
Raamat kaugest minevikust
• Me kõik ju teame, et praegu on aasta 5769
• Ligi 4000 aasta vanune raamat!
Ajaarvamine
• 19. 11. 2008 või 21. 08. 5769 (
)
– või 1429?
– kuude algused islamikalendris varieeruvad sõltuvalt
asukohariigist
• Ajavööndid
– 10:00 Tallinnas on 3:00 Miamis
• UTC (Temps Universel Coordonné)
– ühes minutis on kas 60, 59 või 61 sekundit
• TAI (Temps Atomique International)
– keskmistatud ca 300 aatomikella järgi
– hilinemisega umbes 6 nädalat, ±10-7 sekundit
Aeg vs kaugus
s vt
E mc
2
vc
c 299 792 458 m
s
Aeg vs kaugus (tabel)
3.33564095 × 10-9 s
1m
10-7 s
30 m
1s
300000 km
1 tund
7.214 AU
1 ööpäev
173 AU (Pluto kaugus
päikesest 40 AU)
1 aasta
1 valgusaasta
GPS asukohamääramine
• Satelliidid ligikaudu 20000 km kõrgusel
• Kaugus satelliidist
–
–
–
–
–
määratakse signaali levimiseks kulunud aja järgi
signaal levib valguse kiirusel
minimaalselt kolme kera lõikepunkt
neljas kera, et vastuvõtja kella korrigeerida
nii palju kui võimalik muid kerasid, et määramatust
vähendada
• Määramatuse allikad
– atmosfääriefektid
– multipath (peegeldunud signaalid)
– kella- ja satelliidi asukoha ebatäpsused
GPS asukohamäärangu kasutus
• GPS määrab asukoha matemaatiliselt
– koordinaadid WGS84(G873) referentssüsteemi suhtes
• Me eeldame muudelt komponentidelt samuti
matemaatilist täpsust, et taustsüsteeme oleks
võimalik suhtestada
– aluskaart
– kõrgusmudel
– gravimeetriline mudel
• Tõehetk:
– lööte kopa maasse – kas seal all on kõrgepingekaabel
või mitte?
Põhjus ja tagajärg
• Kas punktis A ajal t0 toimub sündmus võib
põhjustada punktis B ajal t1 toimuva sündmuse?
• (A, t0) ja (B, t1) vaheline kaugus
• Mõju kandumise kiirus
– kultuurilised mõjud nooremal kiviajal jalakäija kiirusega
– looduskatastroofid umbes helikiirusega
– telekommunikatsioon umbes valguse kiirusega
• Kronoloogia
– paigutada sündmused ajateljele nende toimumise
järjekorras
Kronoloogia
• Kalender ja ajastu
– erinevate ajastute kalendrite vahel on lüngad ja nende
suhtestamine keeruline
– paljud väljapaistvad inimesed on teemaga tegelenud
• Joseph Justus Scaliger (1540–1609) – Juliuse
päevanumber (Julian Day Number, JDN)
– päeva järjekorranumber alates 1. jaanuar 4713 eKr,
Greenwichi keskpäev, Juliuse proleptilise kalendri järgi
• Isaac Newton (1642-1727), The Chronology of
Ancient Kingdoms, 1728
Geodeetilise aluse ebatäpsus
al-Idrisi 1154
Kokkuvõte
• Asukoha määramine ruumis on keeruline
• Asukoha määramine ajas on veel keerulisem
• Ülesanne lihtsustub, kui me vaatame ainult
mugavalt väikest ruumiosa ja mugavalt väikest
ajavahemikku ning rahuldume mugava
täpsusega
• Me ei tea ette, kas ja kunas mugav täpsus
muutub ebapiisavaks täpsuseks
• Määramatus on omane kõigile infosüsteemidele
Tänan tähelepanu eest!