Kõik infosüsteemid on geoinfosüsteemid Jüri Lippus MIS ON GIS? • GIS on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja.
Download ReportTranscript Kõik infosüsteemid on geoinfosüsteemid Jüri Lippus MIS ON GIS? • GIS on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja.
Kõik infosüsteemid on geoinfosüsteemid Jüri Lippus MIS ON GIS? • GIS on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. (GIS päeva veebileht 2007) • MIS on – – – – – – MetsaInfoSüsteem? MajandusInfoSüsteem? Medical Information System? Medical Implant System? Mitochondrial Isotope System? ... Taustsüsteem • Me tunneme tausta ja seetõttu saame aru märkide tähendusest • Kui me tausta ei tunne, siis me ei saa märkide tähendusest aru • Samadel märkidel võib erinevates taustsüsteemides olla erinev tähendus • Erinevad märgid võivad tähendada sama asja erinevates taustsüsteemides Näide: Raamatukogu infosüsteem Raamat kaugest minevikust • Me kõik ju teame, et praegu on aasta 5769 • Ligi 4000 aasta vanune raamat! Ajaarvamine • 19. 11. 2008 või 21. 08. 5769 ( ) – või 1429? – kuude algused islamikalendris varieeruvad sõltuvalt asukohariigist • Ajavööndid – 10:00 Tallinnas on 3:00 Miamis • UTC (Temps Universel Coordonné) – ühes minutis on kas 60, 59 või 61 sekundit • TAI (Temps Atomique International) – keskmistatud ca 300 aatomikella järgi – hilinemisega umbes 6 nädalat, ±10-7 sekundit Aeg vs kaugus s vt E mc 2 vc c 299 792 458 m s Aeg vs kaugus (tabel) 3.33564095 × 10-9 s 1m 10-7 s 30 m 1s 300000 km 1 tund 7.214 AU 1 ööpäev 173 AU (Pluto kaugus päikesest 40 AU) 1 aasta 1 valgusaasta GPS asukohamääramine • Satelliidid ligikaudu 20000 km kõrgusel • Kaugus satelliidist – – – – – määratakse signaali levimiseks kulunud aja järgi signaal levib valguse kiirusel minimaalselt kolme kera lõikepunkt neljas kera, et vastuvõtja kella korrigeerida nii palju kui võimalik muid kerasid, et määramatust vähendada • Määramatuse allikad – atmosfääriefektid – multipath (peegeldunud signaalid) – kella- ja satelliidi asukoha ebatäpsused GPS asukohamäärangu kasutus • GPS määrab asukoha matemaatiliselt – koordinaadid WGS84(G873) referentssüsteemi suhtes • Me eeldame muudelt komponentidelt samuti matemaatilist täpsust, et taustsüsteeme oleks võimalik suhtestada – aluskaart – kõrgusmudel – gravimeetriline mudel • Tõehetk: – lööte kopa maasse – kas seal all on kõrgepingekaabel või mitte? Põhjus ja tagajärg • Kas punktis A ajal t0 toimub sündmus võib põhjustada punktis B ajal t1 toimuva sündmuse? • (A, t0) ja (B, t1) vaheline kaugus • Mõju kandumise kiirus – kultuurilised mõjud nooremal kiviajal jalakäija kiirusega – looduskatastroofid umbes helikiirusega – telekommunikatsioon umbes valguse kiirusega • Kronoloogia – paigutada sündmused ajateljele nende toimumise järjekorras Kronoloogia • Kalender ja ajastu – erinevate ajastute kalendrite vahel on lüngad ja nende suhtestamine keeruline – paljud väljapaistvad inimesed on teemaga tegelenud • Joseph Justus Scaliger (1540–1609) – Juliuse päevanumber (Julian Day Number, JDN) – päeva järjekorranumber alates 1. jaanuar 4713 eKr, Greenwichi keskpäev, Juliuse proleptilise kalendri järgi • Isaac Newton (1642-1727), The Chronology of Ancient Kingdoms, 1728 Geodeetilise aluse ebatäpsus al-Idrisi 1154 Kokkuvõte • Asukoha määramine ruumis on keeruline • Asukoha määramine ajas on veel keerulisem • Ülesanne lihtsustub, kui me vaatame ainult mugavalt väikest ruumiosa ja mugavalt väikest ajavahemikku ning rahuldume mugava täpsusega • Me ei tea ette, kas ja kunas mugav täpsus muutub ebapiisavaks täpsuseks • Määramatus on omane kõigile infosüsteemidele Tänan tähelepanu eest!