VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSM AA

Helve Hunt

Põllumajandusministeerium/ maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist 12.05.2014

Teemad

• Põllumajanduslik maakasutus • Põllumajandusmaa väärtus, boniteet • Väärtusliku põllumajandusmaa mudel

Põllumajanduslik maakasutus

Üldpilt

Aasta 1922 1925 1929 1939 1939 ilma kontrolljoone taga olevate valdadeta 1993 2003 2004 2010 2013 Põllumajandusmaa kirjeldus

Põllu-aiamaa, heina- ja karjamaa Sama Sama Sama Sama Põllumaa, viljapuu- ja marjaaiad, looduslik rohumaa Põllumassiivide deklareerimine

Põllumajandusmaa pindala (ha) 2 820 865 2 641 938 2 651 871 2 753 483 2 412 213 Kontrolljoone taha jäi 341 270 ha 1 367 957 1 215 127

ÜPT ja PLK taotlemine Sama Sama

KOKKU 826 172 904 536 954 353 sh ÜPT 818 687 881 035 924 525 sh PLK 15 501 23 500 26 832

Põllumajandusmaa ja metsamaa pindala muutused 3

2,82

2,5

2,41

2,26 2,23 2 1,5 1 0,9 1,47 1,94

1,37 1,12

0,83

1,33 1,24

0,95 Metsamaa Põllumajandusma a maakatastri a ETAK andmetel PRIA toetusalune pind 0,5 0 1922 1939 1993 2004 2013

Kasutuses oleva põllumajandusmaa Pikaajaline tagasivaade 3 000 000 2 500 000 2 000 000 1 500 000 1 000 000 500 000 0 Lähiajalugu 3 000 000 2 500 000 2 000 000 1 500 000 1 000 000 500 000 0

Kasutatav põllumajandusmaa 1200000 1000000 800000 600000 400000 200000 0 2004 2005 2006 2007 Kokku kasutatav põllumajandusmaa 2008 Põllumaa 2009 2010 2011 2012 Looduslik (püsi)rohumaa

Põllumassiivide pindalaline osakaal lähtuvalt massiivide suurusest 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Alla 1 ha 1-5 ha 5-10 ha Üle 10 ha

Erineva suurusega tootjate maakasutuse struktuur 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 7 923 22 500 51 654 82 057 562 169 191 544 166 881 33 648 < 10 ha (8547) < 50 ha (14 229) Poollooduslikud kooslused Mustkesa Põllukultuurid >50 ha (2883) Looduslik rohumaa Pikaajaline rohumaa Püsikultuurid >1000 ha (137)

Euroopa riikide rendimaade ja järelmaksuga maade osatähtsus kogu põllumajandusmaast (2009)

Kasutatava põllumajandusmaa visioon aastani 2020 1 000 000 900 000 800 000 700 000 600 000 500 000 400 000 300 000 200 000 100 000 0 21 954 236 277 519 348 14 830 137 096 191 529 620 483 Prognoos 207 000 681 000 Põllumajandustootmises mittekasutatav maa (niidetav) Looduslik (püsi)rohumaa Põllumaa Viljapuu- ja marjaaiad 6 808 8 750 1 000 000 900 000 800 000 700 000 600 000 500 000 400 000 300 000 200 000 100 000 0

Põllumajandusmaa väärtus, boniteet

Boniteet (1)

Maa viljakuse hindamisel kasutatakse Eestis boniteedi (ld bonitas headus)

100 hindepunktilist skaalat Mulla boniteet

näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis

Maa boniteet

on maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse mulla boniteedist ja teistest maatüki omadustest (mullastiku kirjusus, reljeef, kõlviku suurus, kivisus jne), mis võivad mõjutada põllukultuuride kasvatamist

Mulla perspektiiv boniteet

näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde tegemist ja see määratakse kindlaks nende maade puhul, mis vajavad kuivendamist, lupjamist, kivikoristust jms

Boniteet (2)

• Olemasolevad boniteediandmed on ebaühtlase väärtusega, need ei ole määratletud kõikide maa alade suhtes ning ei ole seetõttu avalikult kasutatavad • Käesoleval ajal tegeleb boniteediandmete täpsustamisega Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire büroo koostöös Eesti Maaülikooli mullateadlastega • Lähtuvalt töö tulemustest selgub, kas väärtusliku põllumajandusmaa määratlemisel võetakse aluseks mulla boniteet või perspektiivboniteet

Maa viljakus (1)

50,0 40,0 30,0 20,0 10,0 0,0 45,6 Kaalutud keskmine boniteet maakondades 39,6 36,2 31,0

Maa viljakus (2)

Allikas : Põllumajandusuuringute Keskus

Väärtusliku põllumajandusmaa mudel

Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda vaja on? (1)

Viimase kümne aastaga on suurenenud elamumaa pind 50 500 ha-lt 80 000 ha-ni ehk ca 30 000 ha võrra, sellest omakorda rohkem kui ühe kolmandiku moodustab Harju-, Tartu ja Pärnumaa elamumaa suurenemine (kokku 12 000 ha)

Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda vaja on? (2)

Sadu hektareid väärtuslikku põllumaad on alatiseks kasutusest välja läinud teedeehituse käigus. Näiteks Mäo ümbersõidu rajamise tulemusena vähenes kõrge boniteediga põllumaa pind 176 ha võrra.

Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda vaja on? (3)

• Euroopa Komisjon on

ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas

märkinud, et maakasutust ja mulda kaitsvate meetmete rakendamine peab olema riikidele kohustuslik või vähemalt peaks nende alus olema laia toetuse ja selgete eesmärkidega poliitiline strateegia • Niisugune poliitiline strateegia nõuab kõigi, mitte ainult ruumilise planeerimise ja keskkonnakaitsega tegelevate asjaomaste valitsusasutuste täielikku pühendumist

Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda vaja on? (4)

• Väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise osas puudub ühine arusaam • 18. juulil 2013 algatas VV uute maakonnaplaneeringute koostamise, mille käigus tuleb muu hulgas määratleda väärtuslikud põllumajandusmaad • Riigikogu menetluses on uue planeerimisseaduse eelnõu. Selle kohaselt on kõikidele planeeringuetappidele kohandatud väärtusliku põllumajandusmaa määratlemist ja selle säilimist või kaitse- ja kasutustingimuste seadmist käsitlevad ülesanded

Väärtusliku põllumajandusmaa õiguslikud alused

• Peatükk maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses o o o o o Mõiste Kasutamise nõuded Siht või kasutusotstarbe muutmise loa menetlemine Andmekogu ehk väärtusliku põllumajandusmaa kaart Riiklik järelevalve ja vastutus

Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste (1)

• Mõiste aluseks võetakse mulla tootlikkuse hindepunkt (boniteet), lähtudes kas maa viljakustsoonide määratlemisel aluseks võetud boniteedist või perspektiivboniteedist • Väärtuslikuks loetakse

põllumajandusmaa massiiv

, mille boniteet (või perspektiivboniteet) on võrdne või suurem Eesti muldade kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnas, mille muldade kaalutud keskmine boniteet on Eesti muldade kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik põllumajandusmaa maa-ala, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna muldade kaalutud keskmisest boniteedist.

Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste (2)

• Lisaks boniteedile arvestatakse põllumajandusmaa väärtuslikkuse hindamisel maaparandussüsteemide ja nende seisundiga • Väärtuslikuks põllumajandusmaaks ei loeta alla 0,3 ha suurust põllumajandusmaa massiivi • Väärtuslikuks põllumajandusmaaks võib üld- või detailplaneeringuga määrata ka muid põllumajanduslikke maid • Väärtuslikku põllumajandusmaad kajastav informatsioon on väärtusliku põllumajandusmaa kaardil

Väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise nõuded

• Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks • Põhjendatud vajadusel võib väärtuslikku põllumajandusmaad kümne aasta jooksul üks kord kuni üheks kalendriaastaks kasutusest välja jätta või kasutada muul kasutusotstarbel. Sellest tuleb teavitada Põllumajandusametit. • Seadusega määratud väärtusliku põllumajandusmaa siht või kasutusotstarvet tohib muuta üksnes põllumajandusministri loal • Riiklikku järelevalvet ja väärtegude kohtuvälist menetlemist teostab Põllumajandusamet

Väärtusliku põllumajandusmaa kaart

• Väärtusliku põllumajandusmaa kaart vormistatakse mullastikukaardi alamkihina • Kaardi koostamine on Põllumajandusuuringute Keskuses töös ja peab saama valmis selle aasta lõpuks

Aitäh!

Helve Hunt

[email protected]