Transcript Esitluse pealkiri

Väärtuslik põllumaa
peab andma toidu
Illar Lemetti
põllumajandus- ja maaelupoliitika
asekantsler
Põllumajandusministeerium
Teemad
• Põllumajanduslik maakasutus
• Põllumajandusmaa väärtus
• Maaparandus
PÕLLUMAJANDUSLIK
MAAKASUTUS
Üldpilt põllumajandusmaa
numbritest
Aasta
Põllumajandusmaa kirjeldus
Põllumajandusmaa pindala (ha)
1922
Põllu-aiamaa, heina- ja karjamaa
2 820 865
1925
Sama
2 641 938
1929
Sama
2 651 871
1939
Sama
2 753 483
Sama
2 412 213
Kontrolljoone taha jäi 341 270 ha
1993
Põllumaa, viljapuu- ja marjaaiad, looduslik rohumaa
1 367 957
2003
Põllumassiivide deklareerimine
1 215 127
ÜPT ja PLK taotlemine
KOKKU
sh ÜPT
sh PLK
2004
ÜPT ja PLK
834 188
818 687
15 501
2010
ÜPT ja PLK
904 536
881 036
23 500
2013
ÜPT ja PLK
951 357
924 525
26 832
2014
ÜPT ja PLK
961 400
936 458
24 942
31.08.2014
Haritav maa ja looduslik rohumaa MAAKATASTRIS
1 313 616
2014
Põllumajandusmaa ETAKis
ca 1 324 500
1939 ilma
valdadeta
kontrolljoone
taga
olevate
Haritava maa osakaal riigi
pindalast
60% 56%
0.7
50%
0.6
40%
10%
0%
0.5
32%
30%
0.3
17%
14%
7%
0.1
0.0
Leedu
Läti
Eesti
Taani
Soome
Bulgaaria
Rumeenia
Ungari
Prantsusmaa
Poola
Rootsi
Slovakkia
Hispaania
Tšehhi
Iirimaa
Austria
Kreeka
Saksamaa
Itaalia
Portugal
Suurbritannia
Sloveenia
Belgia
Holland
20%
Taani
Ungari
Poola
Prantsusmaa
Saksamaa
Leedu
Tšehhi
Belgia
Slovakkia
Holland
Suurbritannia
Itaalia
Hispaania
Läti
Austria
Kreeka
Iirimaa
Eesti
Portugal
Sloveenia
Soome
Rootsi
Põllumajandusmaaga
varustatus
Haritav maa elaniku kohta
0.6
0.50.5
0.4
0.4
0.3
0.2
0.2
0.1
Alla 1 ha
1-5 ha
5-10 ha
Üle 10 ha
Saaremaa
Hiiumaa
Võrumaa
L-Virumaa
Valgamaa
Põlvamaa
Ida-Virumaa
Viljandimaa
Raplamaa
Pärnumaa
Harjumaa
Tartumaa
Jõgevamaa
Läänemaa
Järvamaa
Osakaal
Põllumassiivide pindalaline osakaal
lähtuvalt massiivide suurusest
100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
PÕLLUMAJANDUSMAA
VÄÄRTUS
Põllumajapidamise õpetus.
A. Rebane, Tallinn 1927
Talukoha väärtuse hindamine
Tarbeväärtus. Mõjurühmad, mis maa
wäärtusele ja hinnale kunagi mõju awaldawad:
maapinna loomulikud omadused, kliima
omadused, weeolud, maa tükeldus, ehitised,
mets ja wiljapuud, maa tarwitusalane wahekord,
tööliste-olud, turuolud, awalikud ja
seltskondlikud asutised
Võimalused väärtusliku
põllumajandusmaa määratlemiseks
• Agrorühmade kaudu
• Mulla boniteedi alusel
• Võimalikud lisakriteeriumid – massiivi
suurus, ligipääsetavus,
maaparandussüsteemid jne
Agrorühmad
Boniteet (1)
Maa viljakuse hindamisel kasutatakse Eestis
boniteedi (ld bonitas headus) 100 hindepunktilist
skaalat
• Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist
taset selle hindamisaegses seisundis
• Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset
pärast vajalike maaparandustööde tegemist ja see määratakse
kindlaks nende maade puhul, mis vajavad kuivendamist, lupjamist,
kivikoristust jms
• Maa boniteet
on maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel
lähtutakse mulla boniteedist ja teistest maatüki omadustest
(mullastiku kirjusus, reljeef, kõlviku suurus, kivisus jne), mis võivad
Boniteet (2)
Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus
36.2
30.0
Hiiumaa
Pärnumaa
Läänemaa
Saaremaa
39.6
Ida-Virumaa
Võrumaa
Harjumaa
Põlvamaa
40.0
Raplamaa
50.0 45.6
Valgamaa
Viljandimaa
Tartumaa
Lääne-Virumaa
Jõgevamaa
Järvamaa
Boniteet (3)
Kaalutud keskmine boniteet maakondades
31.0
20.0
10.0
0.0
Eesti kõige madalama
mullaviljakusega vallad
6. Koht - Lümanda vald Saaremaal
(27,3)
5. Koht – Kasepää vald Jõgevamaal
(26,7)
4. Koht - Hiiu vald Hiiumaal (26,4)
3. Koht – Aseri vald Ida- Virumaal
(25,9)
2. Koht – Viimsi vald Harjumaal (24,6)
1. Koht – Ruhnu vald Saaremaal
(22)
Kõigis nimetatud valdades jääb
muldade keskmine boniteet alla 28
Kõige kehvemad mullad maakonna
tasandil on Hiiumaal (keskmine
boniteet 31).
1
Eesti kõige parema mullaviljakusega
vallad
6. Koht - Põltsamaa vald
Jõgevamaal
5. Koht – Ambla vald Järvamaal
4. Koht - Koigi vald Järvamaal
3. Koht – Kareda vald Järvamaal
2. Koht - Laekvere vald LääneVirumaal
1. Koht – Väike-Maarja vald LääneVirumaal
Kõigis nimetatud valdades on
muldade keskmine boniteet üle 48
Kõige paremad mullad maakonna
tasandil on Järvamaal (keskmine
boniteet 45,6).
Väärtusliku põllumajandusmaa
määratlemine: miks seda tarvis on? (1)
Viimase kümne aastaga on suurenenud elamumaa pind 50 500 ha-lt 80 000 ha-ni ehk
ca 30 000 ha võrra, sellest omakorda rohkem kui ühe kolmandiku moodustab Harju-,
Tartu- ja Pärnumaa elamumaa suurenemine (kokku 12 000 ha)
Väärtusliku põllumajandusmaa
määratlemine: miks seda tarvis on?
(2)
Autor:
P.Penu
Sadu
hektareid väärtuslikku põllumaad on alatiseks kasutusest välja läinud teedeehituse
käigus. Näiteks Mäo ümbersõidu rajamise tulemusena vähenes kõrge boniteediga
Väärtusliku põllumajandusmaa
määratlemine: miks seda tarvis on?
(3)
• Seni puudub väärtuslike põllumajandusmaade
määratlemise osas ühine arusaam
• 18. juulil 2013 algatas VV uute
maakonnaplaneeringute koostamise, mille käigus
tuleb muu hulgas määratleda väärtuslikud
põllumajandusmaad
• Riigikogu menetluses on uue planeerimisseaduse
eelnõu, mille kohaselt on kõikidele
planeeringuetappidele kohandatud väärtusliku
põllumajandusmaa määratlemist ja selle säilimist
või kaitse- ja kasutustingimuste seadmist
Väärtusliku põllumajandusmaa
õiguslikud alused
• Peatükk maaelu ja põllumajandusturu
korraldamise seaduses
o Mõiste
o Kasutamise nõuded
o Siht- või kasutusotstarbe muutmise loa
menetlemine
o Andmekogu ehk väärtusliku
põllumajandusmaa kaart
o Riiklik järelevalve
Väärtusliku põllumajandusmaa
mõiste (1)
•
Mõiste aluseks võetakse maa tootlikkust iseloomustav
lõppnäitaja ehk maa boniteet
•
Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa ja looduslik
rohumaa, mille boniteet on võrdne või suurem Eesti
põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist.
Maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine
boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest
boniteedist madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa,
mille boniteet on võrdne või suurem maakonna
põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist.
•
Informatsioon väärtusliku põllumajandusmaa kohta
kajastatakse põllumajandusmaa massiivide põhiselt
Väärtusliku põllumajandusmaa
mõiste (2)
• Väärtuslikuks põllumajandusmaaks ei loeta
alla 0,3 ha suurust põllumajandusmaa
massiivi
• Väärtuslikuks põllumajandusmaaks võib üldvõi detailplaneeringuga määrata ka muid
põllumajanduslikke maid
• Väärtuslikku põllumajandusmaad kajastav
informatsioon on väärtusliku
põllumajandusmaa kaardil
Väärtusliku põllumajandusmaa kaart
• Väärtusliku põllumajandusmaa kaart
vormistatakse mullastikukaardi alamkihina
• Kaardi koostamine on
Põllumajandusuuringute Keskuses töös ja
kaart valmib lähikuudel
Väärtusliku põllumajandusmaa
kasutamise nõuded
•
Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üksnes
põllumajanduslikuks tegevuseks
•
Maaomanik võib põhjendatud vajadusel väärtuslikku
põllumajandusmaad kümne aasta jooksul üks kord kuni
üheks kalendriaastaks kasutusest välja jätta või kasutada
muul kasutusotstarbel. Sellest tuleb teavitada
Põllumajandusametit
•
Seadusega määratud väärtusliku põllumajandusmaa sihtvõi kasutusotstarvet tohib muuta üksnes
põllumajandusministri loal
•
Erilahendused nähakse ette näiteks põllumajanduslike
tootmishoonete rajamiseks
Väärtusliku põllumajandusmaa
kujunemine maakondades
120,000
0
Väärtuslik põllumajandusmaa (ha)
Muu põllumajandusmaa (ha)
36,277
78,651
34,574
76,992
42,316
65,804
41,180
98,679
77,851
38,248
25,731
20,000
11,619
40,000
72,399
60,000
79,141
80,000
62,515
Pindala (ha)
100,000
Väärtusliku põllumajandusmaa osakaal (%)
Muu põllumajandusmaa (%)
69%
75%
78%
78%
86%
86%
88%
89%
91%
92%
94%
95%
95%
96%
96%
100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
97%
Väärtusliku põllumajandusmaa
kujunemine maakondades (2)
MAAPARANDUS
Maaparandus
Kuivendatud maade pindalad:
Põllumajandusmaa
709 353 ha
sh. drenaažkuivendus
kraavkuivendus
1 350 413 ha
641 060
605 313,6 ha
35 746,8 ha
Metsamaa
Kõik kokku
2013. aastal rajati uusi kuivendussüsteeme kokku 88 ha ulatuses, s.h
põllumajandusmaale 15,6 ha.
Rekonstrueerimistöid teostati 28 309 ha, uuendustöid teostati 851 ha.
Kokku teostati maaparandustöid 29 248 hektaril
2011 aastal
2012 aastal
2013 aastal
Maaparandussüsteemi eesvoolude
pikkus
on kokku
24 522,7 km
Korrastatud
riigi
poolt 311
350
361
Riigi
poolt korrastatavad
eesvoolud:
5437,9 km
korrashoitavaid
ühiseesvoole, km
Riigi poolt korrashoitavate eesvoolude hoiutööde teostamiseks kulus 2013.
Kuivendussüsteemide olukord
2011
Korrastatud maaparandussüsteemide 17 375
pind, ha
2012
19 585
2013
29 248
MAK 2014-2020-st on planeeritud taristu meetmest maaparandussüsteemide
korrastamist toetada 49 miljoni euro eest
Maaparanduse
valdkonna arengud
Ettevalmistamisel on uus
maaparandusseadus
Kuidas talupidamist rahaliselt
toetati (Eesti põllumeeste poliitika. Tallinn,
1926)
1926. aastaks oli madalaprotsendilist
laenu antud järgmistele valdkondadele:
- maaparandus
122 500 000 marka
- piimatalitustele 110 000 000 marka
- asunikele
857 000 000 marka
Aitäh!
Illar Lemetti
[email protected]