Transcript Document 7443401

LITOSFÄÄR
MAA SISEEHITUS
Mandriline ja ookeaniline maakoor
Maa siseehitus
Tuum
sisetuum tahkes olekus
välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel
Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni)
Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite
mõningase ülessulamise
piirkond, millel triivivad laamad
ookeanides 50 km sügavusel
mandritel 200 km sügavusel
Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO
piir(avas.1909.a)
Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv
vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks
Mandrilise ja ookeanilise maakoore
võrdlus
•
•
•
•
Paksus 30-70 km
Vanus
4 miljardit
Tihedus 2,7 g/cm
Kivimikihid settekivimid
graniit
basalt
15- 20 km
180 milj
3,0 g/cm
settekivimid
basalt
KIVIMID
Settekivimid
tekkinud setete kivistumisel
(tsementeerumisel)
lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi
Tardkivimid tekkinud magma või laava
tardumisel
graniit, gabro- süvakivim
basalt-purskekivim
Moondekivimid sette-või tardkivimite moondumisel
gneiss, marmor
KIVIMITERINGE
SETTED
murenemine
kivistumine
TARDKIVIMID
SETTEKIVIMID
sulamine
moone
MOONDEKIVIMID
LAAMADE LIIKUMINE
Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama
alla Nazca laam ja L-Ameerika laam
Ookeanilaamade lahknemine
Atlandi ookeani keskosa
Mandrilaamade põrkumine
India-Austraalia ja Euraasia laam
Laamade liikumine küljetsi
P-Ameerika ja Vaikse ookeani laam
Geoloogilised protsessid
•
•
•
•
•
•
•
Uue maakoore teke
Vulkaanilised saared
Vulkaanipursked
Maavärinad
Kurdmäestike teke
Süviku teke
Ookeanilise maakoore hävimine
KUUMAD TÄPID
Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad
Maa vahevöö sügavusest laamade
keskosade alla. Nendes kohtades
maakoor rebeneb ja magma voolab läbi
tekkinud lõhede välja. Havai saared ja
Kanaari saared
KILP-JA KIHTVULKAAN
• Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese
viskoossusega hästi liikuv basaltne laava.
Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus.
Kõik ookeanide vulkaanid
• Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest,
happeline ,laavavoolud lühikesed ja
harvad, kuid plahvatuslikud
vulkaanipursked. Mandritel ja laamade
vahevöös
VULKAANIDE ESINEMINE
• Laamade äärealadel
Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli,
Cotopaxi,Krakatau
• Mandrite sisealadel
Kilimanjaro
• Kuuma täpi kohal ookeanides
Mauna Loa
Maavärinad
Maavärin
tsunami
maalihe
purustused
• Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked,
mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete
vabanemisel koos kivimite rebenemisega
• Maavärinaid esineb laamade äärealadel,
vulkaanilise tegevuse piirkonnas
Richteri ja Mercalli skaala
Mida mõõdetakse?
R: maavärina võngete tugevust
M: purustusi
Mõõtühik
R: magnituud
M: pallid
Skaala ulatus
R: 0-8,9 magnituudi
M: 0-12 palli
Millega mõõdetakse?
R: seismograaf
M: vaatlus
Murenemine
Murenemine on kivimite purunemine ja
mineraalide muutumine temperatuuri, vee,
õhu ja organismide toimel
Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus
toimub murenemine
Keemiline murenemine e.
porsumine
Kivimis olevate keemiliste elementide
reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja
keemiliste saasteainetega
Eelkõige palavas ja niiskes kliimas(ekv.kliima)
Keemilise murenemise käigus vabanevad
vajalikud toiteelemendid(mineraalained), mida
saavad kasutada taimed ja mikroorganismid
Füüsikaline murenemine e.
rabenemine
Kivimite mehaaniline peenendumine ilma
keemilis-mineraloogilise koostise
muutusteta
Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja
kivimipragudes oleva vee jäätumise
tulemusena
Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega
kliimas (kõrb, tundra, mägedes)
Murenemise tähtsus looduses
Tekivad setted
Tekib muld
Muutub pinnamood
Vulkaanipursetega kaasnevad
nähtused
• Lõõmpilved - gaaside ja hõõguva vulkaanilise
tuha segu
• Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani
tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel
vulkaanilise materjaliga
• Geisrid- vett purskav kuumaveeallikas
• Fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sisaldavad
gaasijoad
• Maavärin (tekkinud magma liikumisest nõlvadel pinnase liikumine,varingud
Vulkaaniliste alade kasu inimesele
• Viljakas pinnas, muld (mineraalainete
kõrge sisaldus)
• Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude
metallide sulfiidid
• Ehitusmaterjal-tuff
• Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne.
• Turism
Maavärinad
• Miks tekivad maavärinad?
Maapõue kivimites on kuhjunud pinged
Mõisted
maavärina kolle maa sees
fookus
kolde kohal maapinnal olev
paik epitsenter
Seismilised lained (keha- ja pinnalained)
Seismilised lained
• KehalainedP-lained ehk pikilained (kiired)
levivad ka vedelas keskkonnas
kiirus 6-7 km/sek
S-lained ehk ristilained (ei levi vedelas
keskkonnas), ei levi välistuumas
kiirus 3-4 km/sek
Seismilised lained
• Pinnalained
Rayleigh lained panevad maapinna
lainetama vertikaalsuunaliselt nagu
merepinna
Love lained võngutavad maapinda
horisontaalselt, risti laine levikusuunaga
Pinnalained tekitavad suuri purustusi kuna
nende mõju on aeglase leviku tõttu
pikaajaline
MAALIHE-nõlvaprotsess
• Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval
raskusjõu mõjul nimetatakse
nõlvaprotsessideks
• Need protsessid toimuvad erineva
kiirusega
• Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva
geoloogilisest ehitusest
• Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad
nõlvaprotsessid neljal erineval viisil
Nõlvaprotsessid
• Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või
veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire
protsess
• Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat
lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi
muutusi ei toimu
Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad
nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest,
pinnase niiskusesisaldusest
Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel
ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades
Nõlvaprotsessid
 Voolamine - toimub niiskusega küllastunud
pinnases (igikeltsa piirkond)
Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks
 Nihkumine – kõige aeglasem, põhjuseks näiteks
pinnase külmumine ja sulamine
Seda protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme
selle tagajärgi. Ehitised nõlval võivad pika aja
jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või
puruneda
Nõlvaprotsessid
• Too näiteid inimtegevusest, mille tagajärjel
võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval
tekkida maalihe
• Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna
ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et
rajada paadisadam. Järgmisel kevadel
toimus selles kohas ulatuslik maalihe.
Selgita, miks toimus maalihe
Kordamisküsimused
• Maa siseehitus
• Mandriline ja ookeaniline maakoor
• Laamade liikumised (4 võimalust) ja sellega seotud
geoloogilised protsessid
• Vulkaanid (tekkepõhjused, levik, kilp- ja kihtvulkaani
erinevus)
• Maavärinad (tekkepõhjused, levik, Richteri ja Mercalli
skaala)
• Vulkaanidega kaasnevad nähtused, vulkaanide kasu
inimesele
• Maavärinatega kaasnevad nähtused
• Kivimite liigitus, teke ja kivimiringe
• Maavarade kaevandamisega seotud sotsiaalsed ja
keskkonnaprobleemid (karjäär ja allmaakaevandus)
• Murenemine (keemiline, füüsikaline)