Transcript Keskkonnakaitse eesmärgid

Riigikaitseõpetus
Keskkonnakaitse kaitsejõududes
Keskkonnakaitse üldpõhimõtted
Keskkonnakaitse on

looduse ja inimese suhte korraldamine;

elusoodsate loodusolude säilitamine ja
taastamine;

inimtegevuse kahjuliku mõju leevendamine.
Keskkonnakaitse lähtub loodusvarade säästlikust
kasutamisest.
Keskkonnakaitse korraldamisel
on alusdokumentideks:





Eest Vabariigi põhiseadus;
Rahuaja riigikaitseseadus;
Kaitseväe sisemäärustik;
Kaitsejõudude keskkonnakaitse
kontseptsioon;
Keskkonnakaitsealased seadused ja
muud normatiiv aktid.
Keskkonnakaitse alusdokumendid
• Põhiseadus § 5 “Eesti loodusvarad ja
loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada
säästlikult”
§ 53 “Igaüks on kohustatud säästma elu- ja
looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on
keskkonnale tekitanud”.
• Rahuaja riigikaitseseadus - § 2 (3) “Riigikaitse
eesmärkide saavutamisel juhindutakse Eesti põhiseadusest
ja seadustest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
normidest ja põhimõtetest”.
• Kohustus järgida ka keskkonnaseadusi.
Keskkonnakaitse alusdokumendid
• Kaitseväe sisemäärustik – punkt 112, allpunkt 27
“Väeosa ülem kannab isiklikult vastutust väeosa
poolt tehtud keskkonnakahjustuste eest”.
• Kaitsejõudude keskkonnakaitse kontseptsioon,
mis kehtestati 2001.a., on seadnud eesmärgiks:

keskkonnakaitse planeerimise;

keskkonnariskide arvestamise;

keskkonnaalase väljaõppe korraldamise
kaitsejõudude tegevusaladel.
Keskkonnakaitsealaste probleemidega
tegelevad:





Riigikogu;
Keskkonnaministeerium;
Kaitseministeerium;
Maakondade keskkonnateenistused;
Kohalikud omavalitsused.
Keskkonnakaitse eesmärgid:
1) keskkonnateadlikkuse edendamine.
2) keskkonnateadliku tehnoloogia rakendamine.
3) energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine.
4) õhukvaliteedi parandamine.
5) jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse
korrastamine.
6) jääkreostuse likvideerimine.
7) põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse.
8) pinnaveekogude ja rannikumere kaitse.
9) maastiku ja elustiku mitmekesisuse säilitamine.
10) tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks.
Kaitsejõudude tegevuse mõju
keskkonnale
Keskkonnamõju – tegevusega kaasnev
keskkonnaseisundi muutus või selle kaudu
avalduv mõju loodusele, inimese tervisele
või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui
see ületab tegevuskoha keskkonnataluvust,
põhjustab pöördumatuid muutusi.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk, kui:

kavandatakse ehitamist või olemasoleva ehitise
kasutusviisimuutmist.

analüüsida selle mõju vältimise ja leevendamise
võimalusi, millega võib kaasneda loodusressursi
kasutusõiguse, saasteainete või jäätmete keskkonda viimise
loa taotlemist või olemasoleva loa muutmist;

teha ettepanekuid keskkonnaseire ja
keskkonnaauditeerimise korraldamiseks ja esitab
sobivamad lahendusvariandid põhjendustega.
Kaitsejõudude keskkonnamõju
Keskkonnamõju on tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutmine
või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju loodusele, inimese
tervisele või varale.
Mõju avaldusvormid:

mõju väeosa igapäevase elutegevuse poolt;

mõju õppuste/harjutuste käigus.
Igasuguse tegevuse käigus tuleb:
1. hinnata keskkonnariske.
2. leida võimalusi mõju vältimiseks või vähendamiseks.
Kaitsejõudude keskkonnamõju
Tegevuste potentsiaalsed mõjud:

Veesaaste

Õhusaaste

Ohtlikud jäätmed

Tahked jäätmed.
Igapäevase tegevuse mõju väeosas:

Põhjavee reostus

Pinnase reostus

Õhureostus

Jäätmemajandus

Ohtlike ainete ladustamine
Ohtlikud ained
Ohtlikud ained on ained, mis võivad tekitada
kahjustusi inimeste tervisele ja elule, varale ja
keskkonnale.
Nendeks on:

Kütused

Õlid

Värvid

Lahustid

Pesuained

Lõhkeained ja lahingumoon
Ohtlike ainete identifitseerimine
Kemikaali valmistaja või maaletooja peab identifitseerima
ohtliku kemikaali järgmiste andmetega:

Kemikaali olemust, koostist ja struktuuri kõige
täpsemalt
iseloomustav, üheselt mõistetav ja rahvusvaheliselt
tunnustatud nimetus

Aine tunnusnumber

Valmistaja ja/või maaletooja nimetus ja tootenumber

Valmistamise kuupäev
Ohtlike ainete identifitseerimine
Ohutusnõuded ohtlike ainete käitlemisel
Ohutustehnika alane instrueerimine viiakse läbi:
- uuele töökohale asumisel;
- tööülesannete vahetumisel;
- kui töökohal võetakse kasutusele ohtlikud ained.
Ohutusalase instrueerimise detailsus ja vorm
määratakse kindlaks igal konkreetsel juhul eraldi.
Instrueerimise sisu peab vastama tööülesandele.
Ametkonnad ja järelvalve
Kaitseväes tegeleb ohtlike ainete transpordi ja suurema
ladustamise ning hoidmisega Kaitseväe Logistikakeskus.
Järelvalvet teostavad:

Keskkonnajärelvalve asutused (Keskkonnainspektsioon
ning maakondade keskkonnateenistused);

Päästeasutused;

Teiste ministeeriumite haldusala ametid ja
inspektsioonid
(Tehnilise järelvalve Inspektsioon, Veeteede Amet,
Tervisekaitseinspektsioon jne).
Õigusaktid
Kemikaaliseadus
Ohtlike kemikaalide identifitseerimise,
pakendamise ja märgistamise kord
Ohtlike veoste riigisisese autoveo eekiri
Lõhkematerjalide ja lahingumoona
hoidmise ja veo eeskiri kaitseväes ja
Kaitseliidus
Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus
55 olulise reostusega nõukogudeaegse
militaarobjekti hulgas on kümme esimest:

Tapa, Ämari, Raadi, Sauga ja Paralepa lennuväli;





Paldiski katlamaja ja Lõunasadam;
Rakvere piirivalvelennuväli ja raketibaas;
Keila-Joa raketibaas;
Husari õlijärv;
Piirivalvesadama kütusehoidla Tallinnas.
Nendel objektidel on reostunud pinna- ja põhjavesi.
Mõju keskkonnale õppuste käigus
Harjutusväljadel kasvava metsa lubatav kahjustuse
aste sõltub sellest, millise alaga on tegemist ning
milliseid harjutusi läbi viiakse. Kahjustused
jagunevad järgmiselt:
- täieliku kahjustusega ala;
- osalise kahjustuse ala;
- kahjustusteta ala.
Harjutusväljaku kasutamine tuleb kooskõlastada:



kohalik omavalitsus;
Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond;
eramaade omanikega
Lahingulaskmistest ja lõhkamistest teavitatakse
avalikkust raadiost ja televisiooni kaudu
harjutusele eelneval päeval, kohalikes ajalehtedes
aga kaks korda aastas.
Harjutusväljade metsade kasutamisel
kehtivad üldised piirangud:
Keelatud on:
ilma loata raiuda kasvavaid puid ja süüdata lõkkeid;
jätta lõke laagripaigast lahkudes kustutamata;
okste kogumisel lõigata kuuseoksi tüvele lähemalt kui 10 cm;
lüüa puudesse naelu;
jätta maha traate, nööre, linte;
ankurdada vintsi eelnevalt kaitsmata puutüve külge;
kahjustada puid muul viisil;
jätta kokku kogumata ja kaasa võtmata toidujäätmed ja praht;
põletada metsas keskkonda saastavaid jäätmeid;
jätta likvideerimata tekitatud teedekahjustused;
liikumine maastikel, istandikes ja keelumärkidega tähistatud aladel;
rikkuda allikate, ojade jm veekogude kaldaid.
Harjutusväljade metsade kasutamisel
kehtivad üldised piirangud:
Lubatud on:
liikuda mööda olemasolevaid teid jala,
suuskadel ja autoga;
kaevata kasutamise järel uuesti kinniaetavaid
üksikvõitleja laskepesi (mitte kahjustades
oluliselt puude juuri);
korjata hagu;
varuda metsa kõrvalsaadusi nagu seeni, marju,
ravimtaimi, ilma nende saagikust kahjulikult
mõjutamata.
Keskkonnakaitselised nõuded metsas
Riigikaitselise tegevuse mõju metsale peab olema
viidud miinimumini ning võimaldama samal ajal
vajaliku väljaõpet.
Metsamaad kasutatakse riigikaitseks:
riigimetsas alaliseks väljaõppeks või, juhul, kui
väljaõppega kaasnevad metsakahjustused,
valitsuse loal;
muudel juhtudel metsaomaniku/riigimetsa
majandaja loal (metsaseadus § 32 (4).
Keskkonnakaitselised nõuded metsas
Metsa kasutamiseks lepitakse harjutuspaiga
haldajaga kokku niisugustes tingimustes nagu:

kuhu ja millises ulatuses rajatakse
lõkkepaigad;

kust kogutakse kasetohtu ja võetakse vett;

kas kasutatakse oksi maskeerimiseks;

kas langetatakse puid;

ja muud metsaga seotud tegevused.
Harjutuseks kasutataval alal tuleb säilitada
harjutuseelne olukord. Kui harjutuse ajal
tekitatakse kahju väljaspool riigikaitsemaad
asuvale metsale, siis tuleb kahju hüvitada.
Keskkonnakaitselised nõuded metsas
Harjutuseks kasutatud maa – alalt tuleb enda
järel koristada:
traadid, tähistuslindid kokku kerida, kasutamata
küttepuid riita laduda või kaasa võtta;
prügikotid metsas kaasa võtta, sest jäätmete metsa
ladustamine ja matmine on keelatud;
teekahjustused likvideerida;
rajatud välikäimlad kinni ajada ja mätastega katta;
lõhkemata lõhkekehad tuleb üles otsida ja
ettenähtud korras kahjustada.
Keskkonnakaitselised nõuded metsas
Millest tunneme ära looduskaitselise väärtusega
metsa?
Jäljed inimtegevusest puuduvad või on
minimaalsed.
Vähemalt osa puistust on vanem kui nn raieküps
mets.
Metsa all leidub surnud puitu nii püsti seisvate
kui ka lamav tüvedena.
Puistu koosseis on mitmekesine: esimese rinde
moodustavad eri vanuses ja eri liiki (teise seas ka
laialehelised) puud.
Jäätmete teke ja –käitlus välitingimustes
Viibides õppustel või väliharjutustel tekib paratamatult
jäätmeid, mille käitlemine pole võimalik tavapärases
mõistes ja harjumuspärasel viisil. Üldiseks reegliks peaks
olema, et KÕIK tekkinud jäätmed kogutakse ja viiakse
väeossa tagasi sorteerimiseks ja lõppkäitluseks.
Välioludes tekkivad jäätmed võib jagada tinglikult nelja
suuremasse gruppi:
tehnika hooldamine;
lahinguvarustuse jäägid;
toiduga seotud jäätmed;
erandjäätmed.
Mõju keskkonnale õppuste käigus
Näiteid võimalikest tekkivatest jäätmetest:
Tehnika hooldus – määrdeained, õlid, vedelkütus,
aknapesuvedelik, jahutusvedelik, pakendid.
Lahingvarustus – padrunikestad, kasutatud
lõhkepakendid, suitsuküünlad ja signaalraketid,
okastraat, eelnimetatud materjalide pakendid.
Toidu valmistamine – pakendid (konservikarbid,
kilepakendid jne), toidu jäägid.
Tuleohutuse tagamine õppuste ajal
Kuivaperioodil, kui metsades on suur tuleoht, tuleb harjutusväljakul või
muul õppuse toimumise kohas korraldada tulejärelvalve. Selle jaoks
moodustatakse tulevalvepunktid, mis on paigutatud nii, et kogu
harjutusväljak oleks järelvalve all.
Tuleohtlikul perioodi on metsas keelatud lahtise tule tegemine selleks
kohandamata kohtades. Metsade erakordse tuleohu korral katkestab
harjutusväljaku kasutamise eest vastutav ülem metsas toimuvad
õppused, mille puhul kasutatakse lahtist tuld, lastakse tulirelvadest
süütava toimega kuule või mürske, tehakse lõhkamisi.
Laskepaikade sihtmärgialade ümber luuakse võimaliku tulekahju
levimise tõkestamiseks sobivate mõõtmetega puhvertsoonid
(tulekaitseribad). Samuti koristatakse metsaalune, et vältida pinnatule
teke ja võimalikku levimist.
Kohalike harjutusväljade
keskkonnakaitse nõuete tutvustus
Ülevaade peaks sisaldama:
 spetsiifilisi keskkonnaalaseid nõudeid (näiteks
nõrgalt kaitstud põhjavesi);
 harjutusväljale kohandatud piiranguid (näiteks
tedremängualad);
 kokkuvõte alal paiknevatest loodus ja
muinsuskaitseliste väärtustega objektidest (näiteks
varemed, muistised, rändrahnud jne);
 varasemate probleemide tutvustus;
 HV kaartide tutvustamine.
Keskkonnakaitse kaitsejõududes
MEIST EI TOHI JÄÄDA
JÄLGI!