Transcript Mida räägivad rahvusvahelised haridusuuringud kooliga

Rahvusvahelised haridusuuringud kooliga
seotud tegurite mõjust õpilaste tulemustele
Põlva Hariduskonverents 3.03.2014
Einar Rull
Nõunik
Õpekava ja testide keskus
SA Innove
1.Soome kogemusest
2.Hattie’ rahvusvaheliste uuringute kokkuvõte
3.Vastused küsimustele
Kes on Soome õpetaja
Klassiõpetajaks õppida soovijad ja vastu
võetud üliõpilased
8,000
7,000
6,000
5,000
4,000
3,000
2,000
1,000
0
2008
2009
2010
2013*
OAJ juhi Olli Luukkase ettekandest Educal 24.01.2014
Mis saab edasi
• Direktoriteks saavad tavaliselt kõige
tugevamad õpetajad
• Omavalitsuse hariduse- ja kultuurinõunikuteks saavad tavaliselt kõige
tublimad direktorid
• Ühel tüüpilisel omavalitsusel on 10 kooli,
nendest 8 on põhikoolid, üks on
gümnaasium ja üks on kutsekool
• Koolivõrgu korraldamine on delegeeritud
omavalitsuse tasemele
• Opsia on organisatsioon, mis ühendab
erinevaid omavalitsuste haridus- ja
kultuurinõunikuid ning kus sisuliselt
otsustatakse, mida ja kuidas Soome
hariduses ette võtta
Muutused koolivõrgus 2004 - 2008
• 2004 - 2008 on õpilaste arv vähenenud 5%
ning põhikoolide arv 14%
• Keskmine õpilaste arv koolis on kasvanud
164-lt õpilaselt 181 õpilaseni
• 53% õpilastest käib põhikoolides, kus õpib
üle 300 õpilase
• (siin tuleb vist teha paus ja küsida, kuidas
on see võimalik!!!)
• Põhikoolivõrgu käigushoidmine läks samal
ajal ikka 8% kulukamaks
Andmed siin ja edaspidi ettekandest „Väikeste koolide
pedagoogika ja koht Soome koolivõrgus“ 27.11.2013 Taina Peltonen
Muutused viimase 20 aasta jooksul
• Põhikoolidest on kadunud umbes 2/5 kas
koolide sulgemise või liitmise tagajärjel
(kokku umbes 1900 kooli)
• Samal ajal loodi 223 uut kooli
• Kainus, Lapimaal ja Põhja-Karjalas vähenes
koolide arv 60%.
• Uudenmaal ja Ida-Uudenmaal vähenes
koolide arv alla 20%.
• Koolivõrgu ülevalpidamiskulud on nendes
kahes piirkonnas kasvanud kõige rohkem
(eelkõige kinnisvaraga seotud haldus- ja
hoolduskulud vahemikus 4,5-13 tuhat €
õpilase kohta)
Koolide arv Soomes 2000 - 2012
• Aastal 2000 4022 põhikooli
• Aastal 2012 2644 põhikooli
• Aastal 2000 593 461 õpilast
• Aastal 2012 520 000 õpilast
• Aastal 2009 oli
– 2150 koolis üle 50 õpilase (3/4 koolidest)
– 739 koolis alla 50 õpilase (1/4 koolidest)
Koolide suhtarvud Soomes
• 74% koolidest olid (1-6 kl) algkoolid
• 13% koolidest olid (7-9 kl) progümnaasiumid
• 24% põhikoolidest oli alla 50 õpilasega
• 6% põhikoolidest oli üle 500 õpilasega
• 90-ndatel aastatel suleti 70-80 kooli aastas
• 00-ndatel aastatel suleti 106 kooli aastas
• 2006 aastast sulgemistempo kasvas
1993 – 2009 koolide arvu vähenemine
(ka gümnaasiumid)
Soome ja Eesti rahvaarvu erinevus 4,15 korda
Kokkuvõte:
• Tõdetakse, et koolivõrgu
kokkutõmbamine on olnud väga kiire
ning sellel on olnud oma mõju
piirkondade elule üldse
• Väikeste koolidega tegelemiseks tuleb
rohkem tähelepanu pöörata
saavutustele liiklasside õpetamisel
• Maal elavatele lastele ei suudeta
pakkuda samas ulatuses alusharidust
kui linnas
Kõik senised andmed pärinesid Taina Peltose esitlusest
Millised kooliastmed sobivad ühte majja
(Annely Eesmaa küsimustele vastas Taina Peltonen)
• Õpilased sooviksid, et oleksid ainult
oma kooliastme õpilased
• Nooremate õpilaste jaoks pakuvad
vanemad õpilased eeskuju
• Õpetajatele meeldiks, kui
progümnaasium ja gümnaasium oleksid
koos, sest siis oleks vähem probleeme
koormusega
• Kui vahetada kooli, kulub mingi aeg
sisse-elamiseks (Hattie järgi) –
Inglismaa panustab selle tõttu hetkel
just torukoolidesse
Mis meid soomlaste arvates ees ootab:
kulutuste kasv ühiskonnas
Alt üles: pensionid, tervishoid, hooldushaiglad, töötuskindlustus, haridus
Kulutused haridusele SKP-st
Siin on Eesti
Väiksed ja suured koolid
• Väikeste koolide eelis
–
–
–
–
võimalik lastega individuaalselt tegelda
Võimalik enam õpilaste vajadustega kohastuda
Lastel võimalus rohkem rääkida
?
• Suurte koolide eelis
–
–
–
–
Rikkalikum õpikeskkond
Sobivamad õppesuunad
Paremad õpetajate töötingimused
?
Demograafiast:
• Kui mingi linn on 10x suurem, on seal
1,7 korda rohkem inimeste vahelisi
kontakte; samas on ka palgad 1,7
korda kõrgemad
• Mida suurem linn, seda kiiremini
kasvab
• Samas toimub globaliseerumine ja
tehniline progress, mille tulemusena ei
ole vahet, kus me elame
Linna tuled meelitavad
Kultuur, klubid, palk …
Selle järel toimub valglinnastumine
Inimesed tahavad elada siin
Või siin …
Vähemalt mõnda aega
Tervislik elukeskkond jne
John Hattie: kokkuvõte haridusuuringutest
– Tegelenud õpetajakoolitusega Uus-Meremaal,
Kanadas, USA-s ja Hongkongis. Viinud läbi 1000
töötuba kokku 3000 õpetajale ja koolijuhile.
– Imestas, miks erinevad ülikoolid olid
raudkindlalt veendunud üsna erinevate ning
mõnikord ka üksteist üsna välistavate tunnis
kasutatavate võtete efektiivsuses (on see nii?)
– Kus teised nägid probleemi, seal Hattie
võimalust.
– 1990 moodustas Aucklandi ülikooli juures
uurijate grupi asja uurimiseks
Tegevus
• Analüüsis pärast 1976. aastat ilmunud teadusartikleid
– Enamasti inglise keelt kasutavate riikide kohta
– Üle 1000 metaanalüüsi (temaatilise kokkuvõtte)
– 71 tuhat teadusartiklit
– Kaudselt oli vaatluse all enam kui 240 miljonit õpilast
– 100 uurijat töötasid umbes 12 aasta jooksul
– Raporteeritud efektid kanti ühisele skaalale
– Ühikuks õpilaste võimekuse jagunemise 1 standardhälve
(vastab 2-3 aastale õppimisele), keskmine efekt 0,4
• Times Educational Supplement (TES) nimetab uurimust
hariduse „Pühaks Graaliks“. Mõju on olnud tohutu.
• Eesti keelne kokkuvõte asub:
http://www.innove.ee/et/yldharidus/esf-programmid/yldhariduse-pedagoogide-kvalifikatsiooni-tostmine/uudiskiri/uudiskiri-15/edetabel-votetest-mis-tootavad
2
3
Milline on koolivormi mõju?
Algklassides mõju puudub ning
vanemates klassides negatiivne
Kooli mõju
• Me kõik arvame, et meie kool on väga
omanäoline, samas on sellel
omanäolisusel tihti üsna väike mõju
õpilaste edasijõudmisele.
• Kui me võtame kaks sama
võimekusega õpilast erinevatest
koolidest, siis sellel, millises koolis nad
käivad, on teisejärguline tähtsus.
Kooli suuruse mõju akadeemilistele tulemustele
21 uurimust, 120 kirjeldatud efekti, efekti suurus 0,43
• Strukturaalse efekti jaoks väga suur efekt.
Väikseid koole on lisaks kallis majandada
• Stecklenburg (1991): gümnaasiumi
tasemel on kooli suuruse mõju 0,47.
Optimaalne 800 õpilast. Kasvades hakkasid
õppekavast tulenevate eeliste mõjud
kahanema. Väikeste koolide puhul oli
õpilaste arvu kasvu mõju õpitulemustele
eriti nähtav.
Kooli suurus …
• Ready, Lee Ja Welneri gümnaasiumiastme
uuring (2004) vaatles matemaatika ja
lugemise tulemusi ja leidis, et optimaalne
on 600–900 õpilast.
• Lee ja Smithi uuringus 1997 pakuti välja
numbrit 600–800.
– Mida võimekamad õpilased, seda suurem number.
– Mida enam immigrante koolis, seda väiksem on
optimaalne number.
– Suurtes koolides kasvavad koordineerimise kulud
kiiremini kui efekt koolist.
Kooli suurus …
•
•
•
•
Newman (2006) Õpilastel ja õpetajatel on tihti väiksema
kooli keskkonnast parem arvamus kui suure kooli
keskkonnast. Konkreetset õpilast kõnetab vaid mingi
kitsas osa suure kooli keskkonnast, mida väiksemas
koolis võib lihtsalt mitte olla.
Lee ja Smith (1993, 1997) nendes gümnaasiumides,
kus on 600-900 õpilast, on õpetajate vahel rohkem
läbikäimist ja meeskonnatööd. Õpetajatel oli suurem
mõju küsimuste otsustamisele koolis.
Rollow ja Sebring (1993) leidsid, et õpilaste ja kooli
juhtkonna vahelised suhted olid suures koolis paremad,
õpilased said rohkem juhikogemusi, õpilased tundsid, et
õpetajad on nendest rohkem huvitatud.
Walberg (1994) Kui koolis on 600-900 õpilast, järgitakse
enam õppekava, seda ei lahjendata ega kohandata
kergekäeliselt.
Kuidas saada kooli „suuremaks“
• Tihti on meil ka suures koolis õpilased
üksikud. Tehnoloogia abil on nad plaanis
panna koos töötama. Kuid sellisel juhul ei
ole klassi seinad piirideks.
• Koostööd võib teha ükskõik kui suure
hulga teiste õpilastega.
• Soomlased tahavad 2016 digipilve vormis
minna totaalselt üle elektroonilisele
õppimisele ja elektroonilistele eksamitele.
Koostöövahendid on seejuures kõige
olulisem prioriteet
Klassi suuruse mõju õpitulemustele
96 uurimust, 785 kirjeldatud efekti, efekti suurus 0,21
• väidetakse, et klassi suuruse
vähendamisega paranevad õpitulemused,
õpetamine on enam kohandatud ja
kõrgema kvaliteediga, on võimalik enam
rakendada innovatsiooni, enam kasutada
õpilasekeskset õpetamist, tõstab õpetajate
moraali, tundi segatakse vähem, vähem
käitumishäireid, lihtsam õpilasi hõivata
akadeemilisse tegevusse. Samas aga
haridusuuringud ei kinnita neid väiteid.
• Väiksem klass tähendab paremaid
töötingimusi õpilasele ja õpetajale, mis ei
tarvitse põhjustada paremaid tulemusi.
Klassi suuruse mõju …
•
•
•
•
•
Tegelikult väiksem klass võimaldaks efektiivsemate
meetodite kasutamist.
Kui klassis on üle 80 õpilase, tekib õpilastel
enesejuhitud õppimine (tavaline ülikoolis), teadmiste
transmissioon. Siis on õpetaja jaoks kõige olulisem sisu
tõlgendamine ja selle hindamine, kuidas on õpilased
võimelised seda absorbeerima. Õpilased soovivad saada
õppimiseks konspekte.
Kui õpilasi on 30-80 vahel, tuleb rakendada üsna
jäikasid õpetamismeetodeid, kus kõik läbivad materjali
sama kiirusega.
Kui on 20-30 õpilast klassis, on võimalik klassis läbi viia
grupeerimist vastavalt võimekusele, võimaldades
erinevat tüüpi eneseregulatsiooni, kasutada õpilast kui
õpiressurssi.
Erineva suurusega klassis tuleks erinevalt õpetada, kuid
tihti ei õpetata.
Avatud klassiruumi efekt 0,01
• Tavalisi teste tehti paremini
traditsioonilises klassis, kuid
loomingulisi ülesandeid tehti avatud
klassiruumis paremini, õpilased olid
motiveeritumad ning positiivsema
minakontseptsiooniga.
• Ainult arhitektuurist tuleneva efekti
peale ei maksa lootma jääda vaid tuleb
kasutada ka avatud klassiruumile
kohaseid õpetamisvõtteid.
Õpilaste jagamine võimekuse põhjal
•
•
•
•
•
On efektiivne vaid siis, kui seda rakendatakse kas
kõige andekamate või kõige nõrgemate õpilaste
suhtes. Mitte aga üldiselt.
Kitsas ja lai matemaatika on ka võimekuspõhine
jagamine.
Andekate puhul on edukas pigem kiirendamine
0,68 kui süvendamine 0,39.
Üldjuhul on võrdsuse kadumise tahk olulisem kui
akadeemilise saavutuse kasvamine. Võib
demoraliseerida madalama võimekusnivooga
õpilaste gruppi, kui neilt oodatakse väga vähe
(sildistamine).
Ebaõiglust tuleb tihti sellest, et jaotuse üle
otsustab õpetaja ja subjektiivselt. Trackingust
oleks kasu, kui nõrgemaid õpilasi õpetaksid sama
võimekad õpetajad.
Liitklassid 0,04
• Võimaldab õpilasi paindlikumalt grupeerida.
• Ilma klassideta kooli uuringus saavutati efekt
0,17.
• Samas näitasid uuringud, et õpetajad tihti ei
kasuta liitklasside õpetamisel liitklasside
eeliseid.
• On olemas ka uuringuid, mis näitavad väikest
negatiivset efekti -0,1. Hilisemad uuringud
näitasid 1-3 klassides efekti 0,1, 4-5 klassides
nullilähedast efekt ja 6-7 klassides negatiivset
efekti -0,1.
• Loodusteadustes oli efekt -0,19 ja
matemaatikas -0,25. Maakoolides efekt +0,1.
• Kokkuvõttes ei ole täit selgust, kumb on parem.
Vähemalt ei ole liitklasside kahjulikkus
tõestatud.
Klassisisene rühmitamine 0,16
•
•
•
•
•
Kasutatakse laialdaselt Uus-Meremaal. Enamus
asju tehakse koos, kuid mõned ülesanded antakse
eraldi.
Gruppe saab moodustada ka mitte
võimekuspõhiselt rühmatöös.
USA uuringutes mõju tugevatele 0,29,
keskmistele 0,17 ning 0,21 nõrgematele
õpilastele.
Samas leiti, et grupeerimise mõju sõltub klassi
suurusest. Efekt on suurtes klassides kuni kaks
korda suurem: 0,35.
Väikeses grupis õppimine on efektiivsem kui kogu
klassiga koos õppimine või individualiseeritud õpe.
Väikestes gruppides õppimise efekt on andekate
puhul 0,37, keskmiste puhul 0,19 ja nõrkade
puhul 0,28.
Väikeses grupis õppimine
• Väikeses grupis õppimine erineb klassisisesest
grupeerimisest selle poolest, et väikesele
grupile antakse eraldi ülesanne.
• Uuritud vaid gümnaasiumi tasemel.
• Näiteks IKT õppimiseks oli see kasulikum kui
individuaalõpe.
• Tulemus mõjus sellest, kui palju oli õpilastel
varasemat grupitöökogemust.
• Mõjus soodsalt ka enesehinnangu arengule.
• Õppematerjal peab olema gruppide töö jaoks
adapteeritud.
• Õppeülesanded peavad olema väljakutset
pakkuvad
Erivajadustega õpilaste teistega koos
õpetamine 0,28
• Tavaliselt esitatakse kinnitamiseks
humaanseid argumente, mitte vaid
teaduslikke.
• Ehkki ka koos õpetamisel peavad
erivajadusega õpilased saama tuge.
• Mõju matemaatikas 0,22 ja lugemises
0,12.
• Efekt vaimse alaarenguga lastele 0,47
ja puudega õpilastele 0,13.
Andekate eraldiõpetamine 0,30 (0,84)
• Andekaid tuleks eristada kõrge
võimekusega õpilastest ning andekad
vajavad juba teistsugust õppekava
(erivajadus) ning kiirendamist.
• Mõju üldiselt 0,30 ja kiirendamisel
0,84.
• Rikastamise mõju on vaid 0,39
Poiste ja tüdrukute klassid
• Poiste klassides töötab võistlusmoment,
tüdrukute klassides solidaarsus.
• Kui õpetada füüsikat koos poistega, on
nõudlustase tavaliselt kõrgem ning poisid
saavad aidata.
• Poisid võivad tüdrukuid kiusata.
• Andekatel õpilastel oli soodsam õppida
segaklassides.
• Küsimus on veidi alauuritud.
• Stanfordi ülikool on uurinud õpetaja soo
mõju õpetamisel ning leidnud, et
vastassoost õpilaste õpetamiseks peaks
andma õpetajale veidi täiendavat koolitust.
Suuri efekte veel
• Kiire reageerimine käitumisprobleemidele
annab efekti 0,52.
• Kaasõpilaste mõju on keskmiselt 0,53,
ehkki seda mõju kasutatakse harva.
• Istuma jätmisel on negatiivne mõju -0,16
kuni -0,39 ning kahekordne istuma jätmine
on sisuliselt samaväärne koolist välja
langemisega. Vanusevahe mõjub halvasti
enesehinnangule ka hiljem.
• Tegelikult vajab õpilane teistsugust
lähenemist, mitte rohkem aega.
Juhtimistüüp – instrueeriv juht 0,66
Instructional leader
• Põhitähelepanu õpitulemustel ja
väljakutsete olemasolul, õpetamise
strateegiate arendamisel, õpilastele
segamatu õpikeskkonna loomisel, kooli
tegevuste hindamisel õpitulemuste
vaatevinklist.
• On selged eesmärgid ja kõrged ootused nii
õpetajatele kui õpilastele; luuakse
keskkond, kus võib kritiseerida ning
toetatakse üksteist
• Spetsiifiline haridusele omane juhtimine
• Igal õpilasel võimaldatakse saavutada see,
milleks ta on võimeline vaid õpetaja abiga
(scaffolding)
Juhtimistüüp – ümberkujundav juht 0,36
Transformational leader
• Tähelepanu on suhetel, osapoolte
rahulolul ja heaolul, arendatakse
meeskonnatööd, pühendumust,
väärtusi ja uute ambitsioonikate
eesmärkide poole pürgimist,
klienditeenindaja lähenemine, suur
tähelepanu rahuloluküsitlustel
• Juhtimine üldise juhtimise võtmes
• Igal õpilasel võimaldatakse saavutada
see, milleks ta on võimeline
Ümberkorraldav juht
Transactional leader
• Kasutab lihtsamat tüüpi
kommunikatsiooni alluvatega, et
saavutada tegevus, mis viib
eesmärkidele
• muidu nagu transformational juht
• Õpetajatele meeldib transformational
juht rohkem, sest see toob enesega
suurema rahulolu tööst
Juhtide mõjust veel
• Koolijuhid, kes panustavad
õpetajakoolitusse, nende mõju on 0,91.
• Planeerimine, koordineerimine, õppekava
ja õpetamise hindamine sagedaste
klassikülastustega ning tagasisidega
õpetajatele andis efekti 0,74.
• Strateegiline ressursside paigaldamine
andis efekti 0,60.
• Eesmärkide ja ootuste seadmine oli mõjuga
0,54,
• Õpetajate jaoks koolisisese ja -välise
toetava õhkkonna loomine on 0,49
• Headel juhtidel on põhitähelepanu
õpitulemustel
Näide kooli parandamise püüdest
• Et tõsta gümnaasiumi taset, otsustati
luua eelvalikuga progümnaasium
(nimetuse all: 7-nda klassi reaalklass,
kuhu saab üle linna kandideerida)
• Progümnaasium sai hea ning enamus
lõpetajaid üritas sisse saada südalinna
koolidesse ja enamasti ka said
• Kool oli aga ikka raskustes õpilaste
värbamisega gümnaasiumiossa
• Selle järel suleti progümnaasium
• Kas kool toimis õigesti?
Näide koolide liitmisest Soomes
• Naabervallas liidetakse kaks kooli,
mõlemad on nõrgad
• Liitmine tekitab tavaliselt paksu verd
ning vanemad saadavad oma lapsi selle
tõttu hoopis naabervaldadesse, kus
koolid võivad olla juba varem liidetud
ning kosunud
• Kas seda probleemi oleks saanud
ennetada?
Tänan! Palun küsimusi.