Ohtlikud ained Paide reoveepuhasti heitvees Jaan Madis Paide Vesi AS Veebruar 2015 Sissejuhatus • EVEL seminaril 4.septembril, mis käsitles määruse nr 99 rakendamist, kinnitas Keskkonnaameti esindaja.
Download ReportTranscript Ohtlikud ained Paide reoveepuhasti heitvees Jaan Madis Paide Vesi AS Veebruar 2015 Sissejuhatus • EVEL seminaril 4.septembril, mis käsitles määruse nr 99 rakendamist, kinnitas Keskkonnaameti esindaja.
Ohtlikud ained Paide reoveepuhasti heitvees Jaan Madis Paide Vesi AS Veebruar 2015 Sissejuhatus • EVEL seminaril 4.septembril, mis käsitles määruse nr 99 rakendamist, kinnitas Keskkonnaameti esindaja Mariina Hiiob, et raskemetallide (ohtlike ainete) probleem on ainult piiratud arvul vee-ettevõtjatest ja teistel, sealhulgas väiksematel nagu Paide linna reoveepuhasti, neid ei esine. Seda väidet ei lükanud ümber ka hr Reisner. • Samas arvas enamus vee-ettevõtjaid, et määruse 99 nõudeid ei ole võimalik täita enamusel heitveesuublatel. • Nüüd on siis selgunud, et ka Paide linna värskelt rekonstrueeritud ja kaasaegse lahendusega reoveepuhasti heitvesi ei vasta kõikide ainete osas nõuetele. Nimelt andis Keskkonnaameti seire (proovivõtt 20.10.14.) tulemuseks, et heitvees on tsingi sisaldus 139 µg/l ja kaadmiumi sisaldus 0,12 µg/l. Ülevaade normidest ja tegelikud näitajad • Tabel eraldi failis “Suubla seire 102014” KKA ettepanekud, millega nõustusime alus VV määrus nr 99 • Keskkonnaamet tegi ettepaneku uuringuteks • Ületamise korral lisada ohtlikud ained veeerikasutusloa taotlusse • Määrata segunemispiirkonnad • Tegevuskava heitvee normidele vastavausse viimiseks Seni pikendati olemasolevat vee-erikasutusluba Paide Vesi hinnang olukorrale • KKA analüüsid olid tehtud vale metoodikaga (filtreerimata proovist, ei kontrollitud esmalt jõevee vastavust normidele, nagu soovitab Rene Reisner) • Selge oli aga ohtlike ainete piirväärtuste ületamise asjaolu heitvees (ületamine oli olulisel määral) • Kordusanalüüsid kinnitasid seda • Suure tõenäosusega toimub rikkumine mitte ainult Paide reoveepuhasti suublas, vaid ka kõikides teistes meie 11-s väikereoveepuhastis, seda kindlasti fluoriidide osas, suure tõenäosusega ka tsingi osas, sest joogivesi sisaldab heitvee piirnormist rohkem tsinki, kaadmiumi esineb tõenäoliselt üle avastamispiiri Omaseire tulemused Proovid võetud 20.01.2015 kogu vee käitlusahelast RVP sisend ja väljund keskmestatud 24h, ülejäänud punktproovid Analüüsid tehtud nii filtreerimata kui filtreeritud vedelikust Vastavalt määruse 99 nõuetele tuleb hinnata heitvett filtreeritud proovide alusel, Joogivett ja reovett hinnatakse filtreerimata proovide alusel (EKUKi selgitus) Joogivesi Mündi RVP Cd µg/l 0,036 0,031 Zn µg/l 15 21 F µg/l 140 RVPJ Filtr-mata sisend RVPJ vvool RVPJ vvool 0,023 0,033 0,03 58 Rbs RVP 13 47 170 Filtr-tud Filtr-mata Filtr-tud Filtr-mata Jõgi enne Jõgi enne Jõgi pärast Jõgi pärast 0,029 <0,02 <0,02 <0,02 <0,02 0 >AP 55 1,1 1 3,5 3,5 10 0,35 110 110 Filtr-tud Norm Ületa- mine 1,5 73,33 Paide Vesi võimalused • Paide Vesi ei soovi ega saa teadlikult seadusandlust rikkuda • Seega tuleb 31.12.2015. saavutada Cd tase allapool avastamispiiri (3.a jooksul määruse 99 kehtima hakkamisest) • Seega tuleb 31.12.2023. saavutada ZN ja F tase allapool piirväärtust (10.a jooksul määruse 99 kehtima hakkamisest) • Mis meetmeid/ tehnoloogiat rakendada? • Keemiline setitamine tagab tulemuse kuni 100µg/l Zn ja sobib tööstusheitvee eelpuhastuseks. Joogiveest ohtlike ainete eraldamine ei anna nõutud tulemust, kuna enamus Zn ja Cd tuleneb inimfekaalidest. Ainus võimalus on ehitada lisaks kogu heitvee pöördosmoospuhastus, sest muud tehnoloogiad ei taga nõuete täitmist (see võib muutuda vaid seadusandluse muutumisel) • Mujal maailmas rakendatavatele meetmetele ei ole alust loota, sest need eeldavad riiklikku sekkumist (fosfaatide sisalduse vähendamine pesupulbrites jms) Konsultatsioon veeosakonna juhatajaga RR vastused meie järgmistele küsimustele (bold), mis viitavad Lääne Elu artiklile • Päringu vastuste punktist 3 võib järeldada, et Teil on täpset informatsiooni suubla ohtlike ainete nõuetele vastavuse saavutamise reoveepuhastustehnoloogia kohta, siis palun informatsiooni, kui palju maksab 1)tehnoloogia, mis võimaldab täita kaadmiumi nõuet 2)tehnoloogia,mis võimaldab täita tsingi nõuet 3) kas neid nõudeid on võimalik saavutada mingi ühise tehnoloogiaga, ja kui suur on investeeringu vajadus Paide reoveemahtude vajadusi arvestava tootmisvõimsuse korral? Neid andmeid on meil vaja ÜVK arendamise kavade investeeringute mahu arvestamiseks. RR Sellest minu allolevast vastusest küll ei järeldu kahjuks seda kui täpset infot mul selle kohta on. Kui te kahtlete raskemetallide eraldamise võimalikkuses soovitan konsulteerida mõne ülikooli vastava ala teadlasega, kes seda saab siis teile üle kinnitada. Enamasti peaks keemia valdkonnaga kokkupuutunud inimesed seda teadma. Konkreetse hinna teadasaamiseks palun saatke hinnapäring reoveepuhastuse tehnoloogiaid pakkuvale ettevõttele koos täpse sooviga, mida soovite veest kõrvaldada. Kui te tahate ise teada, millised tehnoloogilised võimalused on olemas, kasutage google otsingumootorit märksõnadega "Zinc remowal from wastewater". Eelmise lk järg • Paides ei ole meile teadaolevalt kaadmiumi ja tsinki kasutavaid tootmisprotsesse, kust võiks nimetatud ained reovette sattuda. Kaadmiumi võib lisanduda olmest näiteks värvijääkide kanalisatsiooni valamise korral. Need on ühekordsed tegevused ja neid välja selgitada on raske. Kaadmiumi sisaldus on Paides puurkaevust võetavas joogivees olulisel tasemel (0,1-0,04 µg/l). Kas me peaks kaadmiumi eraldamise tehnoloogilise seadme rajama joogiveepuhastuse juurde või reoveepuhastisse? Kumb tehnoloogia oleks tehniliselt ja majanduslikult Teie arvates mõistlikum kasutusse võtta. RR Kaadmiumi piirnorm sõltub vee karedusest ja võib olla seega vahemikus 0,08-1,5 µg/l. Kui teil on sisaldus 0,1-0,04 µg/l, siis ei saa hetkel kindlalt väita, et te seda looduslikku fooni ju ületate. Kui see on teil ainult ühekordne proov siis norm on 0,45-1,5, mis jätab teie sisalduse peaaegu 10-15 korda allapoole normi ! Seega ei ole selline küsimus tehnoloogilise seadme rajamise kohta kuidagi põhjendatud. Vaatamata sellele kordan, et tehnoloogiliselt on enamasti mõistlikum eraldada ained nende tekkekohas või seal kus me nendega kõigepealt kokkupuutume. Eelmise lk järg • Päringu vastuste punktis 3 (vt.allpool) Te väidate, et reovee puhastamine nõutava tasemeni on võimalik. Missugust tehnoloogiat peaks AS Paide Vesi kasutama, et puhastada heitvesi kaadmiumist alla avastamispiiri taseme? RR Tehnoloogia valik sõltub reoveepuhastuse protsessist, reovee hulgast, dünaamikast, jms.Et valida sobiv protsess, tuleks pöörduda pädeva eksperdi poole, kes kogu vajaliku taustinfo tehnoloogia valikuks kokku kogub ja seejärel sobivad alternatiivid välja pakub. Minul seda infot ning kogu vajalikku pädevust selleks pole. Tehnoloogiliselt on võimalik rakendada keemilisi, füüsikalis-keemilisi, elektrokeemilisi jms võtteid. Soovitaksin alustuseks siiski kindlaks teha, miks see kaadmium seal vees siis on. Meile teadaolevate uuringute andmete kohaselt ei suuda inimtegevus olmesektori kaudu anda nii suurt panust, et kaadmiumi sisaldus tõuseks heitvees üle kõnealuse piirnormi. Puhastustehnoloogia rakendamine annab eeldatavalt alati suurema efekti seal, kus on selle saasteaine tekkeallikas. Kui allikason sademevesi, siis tuleks sademevesi kas eraldi puhastada või selle puhastisse juhtimist vältida. Samas pole ka puhasti tehnoloogiline täiendamine ilmselt eriti mõistlik valik nii madalas kontsentratsioonis nii spetsiifiliste ainete eraldamiseks. Teiseks, vaadates kaadmiumi piirväärtust, siis pole ka selge, kas ületatakse normi või mitte. Kolmandaks, miks te ei soovi minna kergema vastupanu teed ja mitte määrata Cd normina oma heitvees? Miks te vabatahtlikult soovite endale piirnormi, mida ületades riskite lisaks veel kõrgendatud saastetasuga? Eelmise lk järg • Kas on õige järeldus, et arvestades Keskkonnatasude seaduse ja määruse 99 koosmõju, peab vee-ettevõtja taotlema vee-erikasutusloas kõikide nimekiri 2 ohtlike ainete heiteluba, sest iga heitvesi sisaldab mingil määral ohtlikke aineid, millele on kehtestatud saastetasu. Kui aineid ei ole vee-erikasutusloas loetletud, siis toimub ju ohtlike ainete heide ilma loata, kusjuures rakendub keskkonnatasude seaduse §26 (tasu suureneb 1000 korda) ja Keskkonnaametil on kohustus vastavalt seaduse §341-le see tasu saastajalt sisse nõuda. Samad nõuded kehtivad ohtlike ainete osas igasuguse suurusega reoveepuhastitele ja kõikidele suublatele. Seega peaks Paide Vesi taotlema kõikidele nimekirja 2 ohtlike ainete kohta heite loa kõikidele, sealhulgas ka 70 inimest teenindavale Anna küla reoveepuhastile, et ära hoida 1000 kordse saastetasu võimalikku riski. Loas näidatud ainete seirekohustus on aga olulise suurusega kulu, seda eriti väikese reoveepuhasti korral. Kas minu eelnev väide on õige, või on seaduses selle kohta mingeid erisusi? RR Ei ole õige järeldus. Õige järeldus on see, et reoveepuhastist tulev heitvesi võib sisaldada mistahes koguses ohtlikke aineid, ilma igasuguste normideta, kuid tingimusel, et need ained ja nende levik suublaks olevas veekogus on selgelt piirtletud ja ära näidatud segunemispiirkonnana. Kui neid aineid leidub piirnormidest kõrgemal tasemel ka väljaspool segunemispiirkonda ja see on tingitud sellest samast heitveest, siis on tegemist nõuete rikkumisega, millega kaasneb kõrgendatud saastetasu. Eelmise lk järg • Olenevalt sellest kas te teate nende ainete olemasolust oma heitvees või mitte tekkib rikkumine ja sellest tulenevalt ka kõrgendatud saastetasud ainult siis, kui ka suublaks olevas veekogus on neid aineid lubatust rohkem. Kuid selle teada saamiseks tuleb enne alustada suublast. Ning suublast alustamiseks peaks teil enne olema mingi kahtlus või põhjus neid sealt üldse otsima minna. Tänase praktika kohaselt esmalt tuleb eeldada või omada infot selle kohta, kas suublast võib ohtlikke aineid leida. Juhul kui nii on võimalik eeldada või selline info leida, siis tuleks nende ainete olemasolu suublas ka tuvastada, näiteks suubla seire käigus. Kui suubla seire näitab, et kõik ohtlikud ained on normide piires, siis maksate saastetasu nende ohtlike ainete eest mida suublasse juhite ja selle alusel kui palju te nende sisalduseks ise olete oma heitvees mõõtnud. Juhul kui neid ained tuvastatakse suublas üle normi, siis tuleks heitvees nende ainete sisaldus vähendada või määrata segunemispiirkond, kus need ained ongi ja võivadki olla üle normi. Jällegi mõlemal juhul maksate selle eest, mida reaalselt ja mõõdetavalt oma torust vette juhite. Juhul kui aineid on üle normi ka segunemispiirkonnast väljaspool või kui teil segunemispiirkonda pole ja suubla sisaldab aineid üle normi, siis maksate kõrgendatud saastetasu. Juhul kui teil ei ole loas lubatud ohtlikke aineid suublasse juhtida ja need leitakse suublast ja teie heitveest siis maksate 1000 kordset saastetasu. Selleni pole veel kusagil jõutud ja ei näe ka hetkel põhjust miks nii kaugele minema peab. Tehtud tegevused • Said võetud proovid kogu veekäitluse ahelast: joogiveest kuni jõeni • Sai konsulteeritud veeosakonna juhatajaga (vastused eespool) • Sai konsulteeritud valdkonna spetsialistidega • Sai uuritud analoogolukordi • Sai uuritud maailmapraktikat • Sai uuritud EL teemakohaseid uurimusi • Sai uuritud norme mujal maailmas: lisatud: Ameerika normide tabel Järeldused • Paide reoveepuhasti Heitvesi ei vasta normidele ja see saab alguse puurkaevuveest, mis ka ületab suubla norme Zn, Cd ja F osas. Sarnane on teadaolevalt olukord ka Türil ja Kosel. Analüüside tulemused on suure erinevusega, ilmselt avaldab mõju ilmastikust tulenev reovee erinev lahjendusaste kuid ka analüüside tulemuste ebatäpsused. • Heitvees esineb ka Cu, Pb, Cr ja Ni, kuid nende sisaldus jääb alla piirnormi. Hg sisaldus on väike, aga pole kindel, kas see on alla avastamispiiri. • veeosakonna juhataja vastused on erinevad meie ja Keskkonnaameti arvates määrusega 99 kehtestatud nõuetest – Määrus kehtestab heitveele nõuded sidumata neid suubla (jõe) vastavusega – Cd on vastavalt KKM määrusele 32 nimekirja 1 aine ja seega ei saa selles osas rääkida normist, vaid sisaldus heitvees peab olema allapoole avastamispiiri, mida määratakse vastavalt KKM määrusele nr 57 (seda ei ole aga Keskkonnaamet isegi tellinud) • Suublas (Pärnu jões) ei ole Zn ja Cd üle normi, seda nii enne kui pärast heitvee sissevoolu. Küll ületab jõevesi F normi, seda nii enne kui pärast heitvee sissevoolu, seega ei oleks Rene Reisneri arvates Paides Zn ja Cd probleemi? Jääb vaid F. • Eesti valdkonna spetsialistid, kellega konsulteerisime, ei näe normi saavutamise võimalusi ilma pöördosmoosi kasutuselevõtuta, kuhu aga panna siis pöördosmoosis eralduv kontsentraat? Seda ei tea keegi! Järeldused II • • • • Analoogolukord on näiteks Väätsa prügilas, kus on töötav pöördosmoosi seade reovee puhastamiseks tootlikkusega 100 m3 ööpäevas, missaavutab nõutud puhastustulemuse. Pöördosmoosi kontsentraadi koguses 25% puhastatavast reoveest, nad suunavad tagasi prügilademesse. Paides selline võimalus puudub. Raskemetallide eraldamise kontrollkatsed said läbi viidud Kose veepuhastusjaamas. Maailmapraktikas kasutatakse pöördosmoosi reoveepuhastusel näiteks Singapuris. Nende puhastustulemus (lisatud failina) ei vasta kaugeltki Eesti heitvee kvaliteedinõuetele, seda eriti Zn osas. Kaadmiumi seal ei seiratagi. Vaatamata sellele nad kasutavad seda heitvett joogiveeallikana. EL teemakohased uurimused on enamus avalikult mittekättesaadavad, siiski on kättesaadav üks uurimus EL peadirektoraadile tehtud uurimus aastast 2001, mis on täiesti sobilik tugimaterjalina kasutamiseks, sest Eesti paegune eluolu onn lähedane Lääne-Euroopa riikide möödunud sajandi lõpu tasemele. mujal maailmas, sh EL-is on otsesed normid raskesti kättesaadavad, siiski ei õnnestunud leida Eestis kehtestatud rangetele normidele analoogilisi teistest riikidest. Avalikult kättesaadavad Ameerika normid on lähedased meil enne määrust 99 määrusega 269 kehtestatud normidele. lisatud: Ameerika normide tabel EL peadirektoraadi uurimuse alusel võib järeldada, et asulareovee tsingi ja kaadmiumi sisalduse allikad on inimfekaalid, kodutarbijate tekitatud reostus, linnakeskkond (sh sademevesi) ja tööstus. EL uuring, lk 21 • Faeces contribute 60 – 70 % of the load of Cd, Zn, Cu and Ni in domestic wastewater and >20 % of the input of these elements in mixed wastewater from domestic and industrial premises. Faecal matter typically contains 250 mg Zn kg-1, 70 mg Cu kg-1, 5 mg Ni kg-1, 2 mg Cd kg-1 and 10 mg Pb kg-1 (ds). • The other principal sources of metals in domestic wastewater are body care products, pharmaceuticals, cleaning products and liquid wastes. Inimene tekitab reovette tsinki? Ja kaadmiumi ? • Päevas eritab inimene fekaale 65 g kuivainena • 1 kg fekaale sisaaldab – 250 mg Zn – 2 mg Cd • Päevas eraldab inimene – 250*0,065 = 16,25 mg Zn – 2*0,065 = 0,13 mg Cd • Paide inimene tarbib päevas 65 liitrit vett • Inimtekkese reovee sisaldus ainult fekaalist: – 16,25/65 = 0,25 mg/l = 250 µg/l Zn – 0,13/65 = 0,002 mg/l = 2µg/l Cd Paide inimreostus Zn ja Cd • Inimfekaalid 65 gr kuivainet päevas (Kanalizatsija, Moskva, Strojizdat, 1975) • Paide linna reoveekogumisala inimreostuskoormus 12000 ie • Zn kogus inimfekaalist 250x65x12000/1000 = 195000mg/päev Päevane heitveekogus 4000000 liitrit Zn kontsentratsioon 195000/4000000= 0,0487mg/l Cd 2x65x12000/1000 = 1560mg/päev Cd kontsentratsioon 1560/4000000= 0,39µg/l Paide reovee Zn ja Cd arvutuslik sisaldus • • • • • Võttes arvesse, et fekaalne inimreostus moodustab 28% kogu Zn koormusest, saame: 49/0,28=175 µg/l Kogureostus Zn 175 µg/l + joogiveest 15µg/l = 190 µg/l Võttes arvesse, et fekaalne inimreostus moodustab 20% kogu Cd koormusest, saame: 0,39/0,20=1,95 µg/l Kogureostus Cd 1,95+ joogiveest 0,04µg/l = 1,99 µg/l Seega on arvutuslik reovee metallide sisaldus: – Zn 190 µg/l – Cd 1,99 µg/l • • • • Arvutus on tehtud keskmise heitvee kogusega. Kui heitvee kogus on arvutuses kasutatust 2 korda väiksem (sademetevaene ja madala põhjavee tasemega periood), siis on reostustase 2 korda kõrgem. Heitvee sisaldus peaks sellest olema lahjenduse ja osalise mudasse mineku tõttu väiksem, seda näitavad ka seire analüüsi tulemused. Muda analüüsid näitavad, et Zn ja Cd lähevad mudasse väikestes kogustes, järelikult on nad reovees iooni tasemel, mis ei lähe mudasse olulisel määral. Seda kinnitab ka heitvee analüüs, mis näitab, et filtreeritud ja filtreerimata proovides ei ole tulemusel olulist erinevust. Teadmata faktor on Zn kontsentratsiooni suurenemine Paide reoveepuhastusprotsessis. See võib tuleneda raudsulfaadi lisamisest või Zn betoonist väljaleondumisest (värske betoonmahuti) või analüüsitulemuste varieerumisest. Pöördosmoosi seade (Väätsa prügilas) • Tootlikkus 100 m3/päevas • Maksumus – Seade 600000 eurot – Ehitus jm 500000 eurot – Kokku 1100000 eurot • Paide vajalik tootlus 5000 m3/päevas • Seega vaja 50 korda võimsamat seadet • Maksumus Paide RVP rekonstrueerimisel – Seade 40x600000 = 24 mln eurot – Ehitus jm 20x500000= 10 mln eurot – Kokku 34 mln eurot Pöördosmoosi kulud • Väätsa kulud aastas: – – – – • • • • • • • Elekter 15000 eurot Kemikaalid 42000 eurot Hooldus 12000 eurot Kokku 69000 eurot Heitvee kogus 20569 m3 Jooksvad kulud 3,36 eurot/m3 Kulum 2,45eurot/m3 Kokku 5,81eurot/m3 Paide kulude prognoos 5,0 eurot/m3 Järeldus: sellist hinda ei talu ei Paide ega teised piirkonnad Praegu siiski muud lahendust ei ole, kui tuleb ära teha, ja väga kiiresti (juhul kui seadusandlust ei muudeta). Ettepanekud: • • • • • • Määrus 99 on ebaselge ja mitmeti tõlgendatav ning vajab seetõttu muutmist. Määruse koosmõju keskkonnatasude seadusega vajab täpsustamist Määrus 99 eirab reoveekäitluse teoreetilisi aluseid, mida kinnitavad praktikas selgunud tulemused, seega tuleks määrus vähemalt heitvees sisalduvate ohtlike ainete piirnormide osas tühistada Määrus on välja töötatud arvestamata teaduslike uuringute tulemusi, arvestamata reoveepuhastite suutlikkuse taset ja suublate tegelikku olukorda, määruse muutmisel tuleb neid arvestada. Määruse täitmine on majanduslikult talumatu ja tehniliselt teostamatu, sest lahendamata on pöördosmoosis tekkiva ohtlikke aineid sisaldava kontsentraadi edasise käitlemise küsimused. Kui jäävad nõuded, mis eeldavad pöördosmoosi kasutamist, tuleb eelnevalt riiklikult lahendada tekkivate jäätmete lõplik käitlemine. Pöördosmoosi kasutuselevõtt on majanduslikult kulukas ja sellest tulenev teenuse hind on klientidele vastuvõtmatu. Kokkuvõttes: Tühistada või peatada määruse 99 ohtlike ainete regulatsioonid koheselt, koos selle alusel tehtud ettekirjutustega, korvates selle alusel vee-ettevõtjatele tehitatud kulud Töötada välja praktikas rakendatav meetmekava, mis sisaldab: – – – – – – Suublate uuring ja hinnang, avalikustamine Reoveepuhastite heitvee uuring ja hinnang Tehniliselt täidetavad normid heitveele (sõltuvalt reoveepuhasti suurusest ja suubla olukorrast) Need ei tohiks sisaldada absoluutset avastamispiiri nõuet, mis ei ole täidetav isegi kaugemas tulevikus. Normid reovee vastuvõtuks ühiskanalisatsiooni Tarbimiskultuuri muutmine (välistada fosfaadirikkad ja Zn ning Cd sisaldavad toooted) Segunemispiirkondade määramine veemajanduskavades, suublate parandamise meetmed ja ajakava Ettepenekud II • • Ohtlike ainete normide karmistamine peaks toimuma etapiviisiliselt. Lähiajal on ilmselt võimalik enamus karmistada võrreldes määruses 269 kehtinud normidega ligikaudu 10 korda. Edasine piirväärtuste vähendamine saab toimuda elukorralduslike muutuste kaudu, näiteks vähendada või keelata fosforisisaldusega pesuainete kasutamine, sest põhiline Zn ja Cd kogus lisaks fekaalsele päritolule tuleneb pesuainete fosfaatide koosseisus olevatest tsingi ja kaadmiumi ühenditest. Lisaks Zn igasugu kosmeetikaainetest, sh kõõmavabast šampoonist (vaadake pudelilt koostist!) Looduskeskkonna kaitsmine ohtlike ainete eest on oluline, siiski peab arvestama norme kehtestades, kas ja kui karmilt seda on vaja teha ja milleks me ikka suutelised oleme. Rene Reisneri seisukohta, et kui suubla on korras, siis ei ole probleemi, võiks järgneval kümnendil järgida. Ka ei tohiks normid nõuda joogiveeks kasutatava veeallika tegelikust ohtlike ainete sisaldusest karmimaid nõudeid heitveele. Arvestama peaks ka teaduslike uuringute tulemusi, mitte lahmima seadusandlikul tasandil suvaliste nõuetega, seda eriti avastamispiiri mitteületamise osas nende ainete kohta, mis tulenevad inimorganismi tegevusest. Põhjendamatud ja mittetäidetavad normid annavad soovitule vastupidise tulemuse Ettepanekud III • Jõustada seadusandlus (etappide vahel peaks olema piisav ajavaru, et eelneva tegevuse tulemus suudaks mõjule pääseda): – Reovee vastuvõtuks ühiskanalisatsiooni asjakohaste normide kehtastamine ja kohtpuhastite ehitamise nõudmiseks seadusandluse täpsustamine – Ohtlike ainete käitluse piiramine seadusandlusega nii olmes kui tööstuses – Ohtlike ainete sisaldusega jäätmete riikliku strateegi väljatöötamine (kas ohtlikud ained juhitakse suublasse, suunatakse muda kaudu komposti või eemaldatakse keskkonnast jäätmehoidlatesse) Olemuse ja koguste määramine. – Reoveepuhastusprotsessist eraldatavate ohtlikke aineid sisaldavate jäätmete käitlemise tingimuste loomine vajadusel (riiklik korraldus) – Reoveepuhastite projekteerimisnormide kehtestamine – Heitvee suublasse juhtimise normide kehtestamine (etapiviisiliselt ja alustades suurematest), nende täitmise meetodid ja rakendamise tingimused. Suuremate puhastiteni võiks asi jõuda 10 ja väiksemateni 30 aasta jooksul. – Nõuete täitmise juhendamine ja kontroll sõltuvalt reoveepuhastist ja suublast, seadusandluse korrigeerimine Ettepanekud IV • Seadusandluses selgelt lahti kirjutada osapoolte kohustused seoses ohtlike ainete seirega joogiveeallikas, joogivees, üleantavas reovees, heitvees ja suublas ja saastetasudega : – KKM kohustused – peaks juhtima kogu sellealast tegevust, mitte vaatama pealt, kuidas enda tehtud ebaõnnestunud seadusandluse alusel Keskkonnaamet on sunnitud võimatuid asju nõudma – Keskkonnaameti kohustused – Vee-ettevõtja kohustused – Selgelt sõnastada vee-erikasutusloas nõuete kajastamise kord, mis juhul peab taotlema ohtlike ainete suublasse juhtimise luba – Selgelt sõnastada keskkonnatasu maksmise kord (kas peab maksma tasu ka siis, kui heitvees ohtlike ainete sisaldus on alla seadusandlusega määratud piirväärtust – ühekordne tariif, või ainult siis kui seire nõue on vee-erikasutusloas kirjas, millal peab maksma ühekordset, millal 100 kordset tasu ja millal 1000 kordset.) – Millised proovid saavad olla aluseks ülenormatiivse saasteainete sisalduse määramisel, sh ülenormatiivse saastetasu suuruse arvutamisel. Kas juhuslik punktproov saab olla tasunõude aluseks või peab olema keskmestatud proov? Või mitme päeva proov? (kas siin arvastatakse kohtulahendit Põlva Vesi asjas, sest tegemist rahalise nõudega, pole vahet kas arve kliendile või saastetasu nõue vee-ettevõtjale) Kui pika perioodi kohta võib proovi rakendada? • Kaasata vee-ettevõtjaid ja EVEL-i, sest paistab, et ministeeriumil ei piisa kompetentsi. Kasutatud kirjandus ja muud allikad • POLLUTANTS IN URBAN WASTE WATER AND SEWAGE SLUDGE Final Report For Directorate General Environment, 2001 http://ec.europa.eu/environment/waste/sludge/pdf/sludge_pollutants.pdf • Precipitation of Heavy Metals from Wastewaters, 1997 http://cpe.njit.edu/dlnotes/che685/cls06-2.pdf • Kanalizatsija, Moskva, Strojizdat, 1975 • Ohtlike ainete piirnormid Ameerikas http://en.wikipedia.org/wiki/Wastewater_discharge_standards_in_Latin_America • Singapuri reoveepuhastuse pöördosmoosi saavutatud tulemused http://www.pub.gov.sg/water/newater/quality/Pages/default.aspx Lisad 1. POLLUTANTS IN URBAN WASTE WATER AND SEWAGE SLUDGE Final Report For Directorate General Environment, 2001 2. Precipitation of Heavy Metals from Wastewaters 3. Ameerika normid failis: 4. Tabel eraldi failis “Suubla seire 102014” “Summary Table Ameerika” Proovivõtuprotokollid 5. 6. 7. 8. 9. Keskkonnaameti seire fail: Paide linn Paide Vesi omaseire fail: Omaseire EKUKi analüüs Reoveesete EKUK seire EKUK seire väljavool 10. Singapuri munitsipaalreovee puhastuse pöördosmoosi tulemused