Transcript Kordamine kontrolltööks nr 1

Kordamine kontrolltööks
nr 1
Mõisted
Keemiline nähtus, füüsikaline nähtus, füüsikaline suurus,
puhas aine, ainete segu, molekul, aatom, (liitaine,
lihtaine- c klass), looduslik materjal, tehismaterjal,
tihedus, areomeeter, mass, ruumala, ainele
iseloomulikud omadused, agregaatolekud (tahke, vedel,
gaasiline), aine agregaatoleku muutust (temperatuuri
tõusust lähtudes) iseloomustav graafik, kõvadus,
tugevus, Mohs’i skaala, sulamistemperatuur,
keemistemperatuur, vee tihedus, vee sulamistemp., vee
keemistemp.
NB! Tihedust, sulamis- ja keemistemperatuure EI TOHI
pähe õppida!!!!
Küsimusi
1. Mida näitab aine agregaatoleku muutust iseloomustaval
graafikul horisontaalne joon? Põhjenda!
2. Millest sõltub aine agregaatoleku muutuse kulgemine?
Põhjenda!
3. Mida on looduses rohkem, kas ainete segusid või
puhtaid aineid, põhjenda?
4. Milliseid metalle võiks leiduda looduslikult, mida saab
toota ainult tehislikult? Põhjenda! (8c!)
5. Miks ei ole võimalik teha tabelit kõikide ainete segude
tiheduste, sulamis- ja keemistemperatuuride kohta?
6. Milline erinevus on mõistetel tugevus ja kõvadus? Too
näide!
7. Kuidas saab selgitada välja aine kõvadust? Kirjelda!
Ülesanded
1. Graafiku tõlgendamine, joonistamine
2. Tihedusega ülesannete lahendamine (vt
tv 1.7 ül 1-5)
3. Teisendamine
Puhas aine
Puhas aine
aine koosneb ühesugustest
MOLEKULIDEST
Ainete segu
Ainete segu
aine koosneb erinevatest
MOLEKULIDEST
Lihtaine:
ühesugused aatomid NT: H2
Liitaine:
erinevad aatomid NT: H2O
Mõlemad on antud juhul puhtad ained,
sest koosnevad ühesugustest molekulidest.
Graafik
0oC
20oC
0oC
• Millisel graafikul iseloomustatakse 20 grammi jää muutumist tahkest
olekust vedelasse? Põhjenda!
aeg
aeg
aeg
20
36
50
• Joonista graafik, mis kajastaks gaasilise eetri (50 oC) muutumist
vedelaks ning jahtumist 20 oC-ni. Eetri keemistemperatuur on 36 oC
Teisendamine
13,1 kg/dm3 = 13,1 g/cm3= 1300 g/dm3 =
1300 kg/m3
NB! 1 l = 1 dm3, 1 ml= 1 cm3, 1 l= 1000 ml
1m = 10 cm
1 m2= 100 cm2
1m3=1000cm3
Jaota ained puhasteks aineteks ja ainete
seguks
seep boršš teemant
sai
hõbe
aine, mis koosneb
erinevatest molekulidest
Puhtad ained
aine, mis koosneb
ühesugustest molekulidest
Ainete segud
Jaota nähtused keemilisteks ja füüsikalisteks
füüsikaline nähtus
1. Märja taldriku kuivamine __________________
Füüsikaline nähtus
2. Suhkru lisamisel tee muutumine magusaks ______________
füüsikaline nähtus
3. Vedrutraadi sirgeks väänamine ___________________
keemiline nähtus
4. Puu mädanemine _______________
keemiline nähtus
5. Fotosüntees _________________
Kirjuta iga eseme juurde, kas ta koosneb looduslikust või
tehismaterjalist
•
•
•
•
•
•
•
looduslik materjal
Hernes _______________
materjal
Paekivi looduslik
_______________
tehismaterjal
Plastmass ________________
tehismaterjal
Teras _______________
looduslik materjal
Vesi _______________
looduslik materjal
Vill _______________
tehismaterjal
Nailon _______________
Heldur soovis teada, millise toas oleva
ainega on tegemist. Selleks kuumutas ta
seda ainet 5 minutit ning aine hakkas
sulama kui termomeeter näitas 115 oC.
Seejärel lõpetas ta aine kuumutamise ning
viie minuti pärast oli aine jällegi tahke.
Kirjuta: 1) selle aine nimetus 2)keemiline
sümbol, 3) värvus 4) asend
perioodilisussüsteemis (rühm ja periood),
5) skitseeri graafik, millel kajastuksid KÕIK
eeltoodud protsessid antud ainega