Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess ja kujutlus

• • Vaatleja saab loodusest informatsiooni ehk tunnetab loodust mitmest järjestikusest etapist koosneva protsessi kaudu. Seda protsessi nimetatakse füüsikaliseks tunnetusprotsessiks. Füüsikalise tunnetusprotsessi osad on järgmised: sündmus (toimub nähtus, mida vaadeldakse); signaal (teave, mille mingi infokandja vaatlejani toob, n heli); moonutused (kõrvalised tegurid, mis signaali muuta võivad); retseptor (vaatleja närvirakk, milles signaal närviimpulsi tekitab); aisting (närviimpulsi jõudmine vaatleja ajusse); taju (aju töötleb aistingu vaatlejale mõistetavaks, n üksikuks heliks); kujutlus (mõistust kasutades seostab aju tajutu mälus varem juba talletatuga ja kujundab sündmusest tervikliku pildi, n lauluviisi)

Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess

Sündmus Makk pannakse mängima

Helisignaal kannab infot. Signaal

Moonutis Lisandub signaali moonutav heli.

Kõrv võtab helid vastu.

Retseptor

Aisting Närvisignaal suundub kõrvast ajusse.

Taju Aju töötleb ja talletab saadud infot.

Kujutlus Aju kujundab sündmusest peegelduse.

Kokkuvõte • • • • Vaatleja teadvusesse ei jõua mitte vaadeldud sündmus ise, vaid selle visioon ehk kujutlus. Füüsika kujutab endast mitte loodust ennast, vaid paljude vaatlejate poolt loodusest saadud kujutluste ühist süsteemi. Füüsika on looduse peegeldus visioonidena.

Kuna tegemist on empiirilise teadusega, ei saa füüsikat ilma vaatlejata olla.

Nähtavushorisont Sisemine nähtavushorisont Välimine nähtavushorisont • Tänapäeva füüsika poolt uuritav maailm jääb ruumiliselt vahemikku 10 – 21 m ... 10 25 m.

• Füüsika ülesandeks on nähtavushorisontide liigutamine.