Eesti keskkonnaseisundi indikaatorite süsteemi ajalugu – saamislugu, olevik ja tulevik

Kait Antso KTK seireosakond

•Mis on

indikaator

?

–Õigekeelsussõnaraamat, 2006: Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks.

•Keskkonnaindikaator võiks seega näidata, kas mingi keskkonnaga seonduv nähtus on olemas ja võimaldada seda nähtust mõõta.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

•Mõistet indikaator kasutatakse väga erinevates teadusharudes ja seeläbi on ka selle tähendus kohati mõnevõrra erinev (nt lakmuspaber kui indikaator). Seetõttu tekitab termin keskkonnaindikaator sageli küsimusi.

•Indikaatori eesmärk on mõnevõrra lihtsustada informatsiooni, mis peegeldab keerulist nähtust. Selles mõttes on indikaator võrreldav mudeliga – põhinedes reaalsetel andmetel on tegemist siiski tegelikkuse lihtsustatud väljundiga.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Kuidas defineerida keskkonnaindikaatorit?

•

Keskkonnaindikaator

– näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised, sotsiaal majanduslikud jt tegurid), võimaldades jälgida trende ja hinnata muutusi aegrea jooksul.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Keskkonnaindikaatorite vajadus tuleneb: • suurest huvist keskkonnaseisundi info järele • sageli on olemasolev keskkonnaandmestik üsna laialipaisatud ning raskesti hoomatav ja võrreldav • keskkonnaindikaatorid võimaldavad keskkonnseisundist anda lihtsustatud ülevaadet • keskkonnaindikaatorid võimaldavad hinnata keskkonnapoliitika eesmärkide realiseerumise tulemuslikkust Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Et täita vajadustest tulenevaid eesmärke, peavad keskkonnaindikaatorid olema: • teaduslikult põhjendatud • kajastama põhjuslikke seoseid • esinduslikud, hõlmama keskkonda ja seda mõjutavaid tegureid terviklikult • pakkuma üheselt mõistetava väljundi, võimaldades jälgida trende Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

•Eesti keskkonnaseisundi indikaatorite ajalugu ulatub aastasse 1998, kui Euroopa Liidu Phare keskkonnaalase andmekasutuse -ja ohjamise projekti (ingl k. DADAM:

Data management within Environmental Monitoring Programme

) käigus töötati välja esimene Eesti keskkonnaindikaatorite süsteem.

•Väljatöötatud indikaatorite süsteem põhines DPSIR indikaatorite raamistikul.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

DPSIR raamistik koosneb viit tüüpi näitajatest: • Vallapäästvad jõud (

Driving forces

) – enamasti mõeldakse nende all antropogeenseid tegureid, mis kirjeldavad sotsiaalseid, demograafilisi, majanduslike jm arenguid. Nt rahvaarv.

• Survenäitajad (

Pressure

) – kajastavad inimese tegevuse tagajärjel keskkonnale avaldatavat survet – nt saasteainete emissioone, loodusvarade kasutamist jne.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

• Seisundinäitajad (

State

) – iseloomustavad kvantitatiivset või kvalitatiivset keskkonnaseisundit – nt õhukvaliteeti, metsamaa pindala, liikide arvukust jne.

• Mõjunäitajad (

Impact

) – näitavad keskkonnaseisundist tulenevat mõju nii ökosüsteemidele kui inimestele – nt halvast õhukvaliteedist tingitud haigestumised. Vaadeldes näitajaid DPSIR raamistikust eraldi, võib olla üsna keeruline neid seisundinäitajatest eristada.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

•Meetme- või toimenäitajad (

Response

) – on seotud eelkõige poliitiliste otsustega, kajastades keskkonnaseisundi parandamiseks ette võetud meetmeid – nt saastetasumäärad, kaitsealuste alade pindala jne.

DPSIR raamistiku töötas välja Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA). See on laiendatud versioon OECD poolt väljatöötatud PSR-raamistikust (1993), mis koosneb surve-, seisundi- ja meetmenäitajatest.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

DPSIR raamistiku näitajate omavaheline seostumine.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Eesti keskkonnaindikaatorite väljatöötamise eesmärk oli luua keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteem, mis oleks aluseks keskkonnaseisundi ülevaadete koostamisel. Lähtudes rahvusvaheliselt väljatöötatud metoodikast, pidi väljatöötatud keskkonnaindikaatorite süsteem võimaldama võrdlust ka rahvusvaheliselt.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

•1998. aastal DADAM projekti käigus väljavalitud indikaatorid jagunesid 13 keskkonnateema vahel, mis koosnesid nelja tüüpi näitajatest: survenäitajad, seisundinäitajad, mõjunäitajad ja meetmenäitajad.

•Keskkonnateemad, millele keskenduti, olid järgmised (1): –Kliimamuutus –Osoonikihi õhenemine –Hapestumine –Eutrofeerumine Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

•Keskkonnateemad, millele keskenduti, olid järgmised (2): –Toksiline saastatus –Loodusmaastikud –Elurikkus –Veevaru –Metsavaru –Kalavaru –Turbavaru Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Teema Kliimamuutus Survenäitajad süsinikdioksiidi koguheide kloorfluorsüsinike koguheitmed metaani koguheide Seisundinäitajad süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris Mõjunäitajad Tallinna aastakeskmine õhutemperatuur Tallinna talvine keskmine õhutemperatuur kasvuhooneefekti potentsiaal jäämineku algus sademete aastakeskmine Eestis Toimenäitajad primaarenergia ressurss taastuvad energiaressursid tööstuse energiatarve elamumajanduse energiatarve Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Teema Metsavaru Survenäitajad koguraie pindala lõppraie pindala Seisundinäitajad Mõjunäitajad metsamaa pindala metsas elavate ohustatud liikide arvukus puistute üldtagavara raiete osatähtsus puistute üldtagavaras küpsete metsade pindala Toimenäitajad taasmetsas tatud alad kaitsealuste metsade pindala Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Koostati ka indikaatorite andmebaas ning veebileht: Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

2006. aastal loodi Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses (praegune Keskkonnateabe Keskus) asutusesisene töögrupp, mis asus keskkonnaindikaatoreid üle vaatama ja uuendama. Juba DADAM projekti raames rõhutati vajadust indikaatoreid perioodiliselt üle vaadata. Aja jooksul muutub nii keskkonnaseisund kui seda mõjutavad tegurid – seeläbi kaotavad osad indikaatorid aktuaalsuses, samas võib tekkida vajadus täiesti uut tüüpi indikaatorite järele.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Koostati ka uus veebileht: Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Hiljem integreeriti valik näitajaid Keskkonnateabe Keskuse veebilehe sisu hulka: Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Hiljem integreeriti valik näitajaid Keskkonnateabe Keskuse veebilehe sisu hulka: Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

•2006. aasta keskkonnaindikaatorite ümberkorralduse käigus jäeti alles vaid näitajad, mis olid asjakohased muutunud keskkonnakaitse ja-korraldusega seotud seadusandluse ja keskkonnaeesmärke seadvate strateegiliste dokumentide valguses ja mille kohta olid vahepealsete aastate andmed järjepidevalt olemas, samuti lisati süsteemi mõningaid uusi näitajaid.

•Samas mitme süsteemist välja jäetud näitaja puhul oli probleemiks mitte eelkõige nende vähene aktuaalsus, vaid andmete vähene kättesaadavus.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

•Puudulikest andmevoogudest tingitud muudatused keskkonnaindikaatorite süsteemis lõhkusid selle terviklikkuse. Üksikud eraldi näitajad ei moodusta sellises süsteemis enam keskkonnaprobleeme või – valdkondi iseloomustavaid terviklikke indikaatoreid.

•See on tinginud vajaduse keskkonnaindikaatorite süsteem taas üle vaadata: 2012. aastal esitas Keskkonnateabe Keskus KIK-ile toetuse taotlemiseks projekti „Mis toimub Eesti keskkonnas – Eesti keskkonnaindikaatorite süsteemi väljatöötamine, tutvustamine ja rakendamine”.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

•Projekti eesmärk on keskkonnaindikaatorid uuendada, nii et keskkonnaindikaatorid võimaldaksid anda Eesti keskkonnaprobleemidest ja keskkonnaseisundist ning selle muutumisest teaduslikult põhjendatud, tervikliku ja kergestihaaratava ülevaate. •Projekti käigus vaadatakse üle olemasolevad indikaatorid ning töötatakse välja uued indikaatorid vastavalt puudujääkidele senises süsteemis ning seatud strateegilistele eesmärkidele.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

•Partnerasutustena on kaasatud: Tallinna Ülikooli ökoloogia instituut, Eesti Maaülikooli põllumajandus ja keskkonnainstituut, Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituut ja Säästva Eesti Instituut. Partnerasutuste ring vajab veel täiendamist.

•Esialgses tööversioonis võeti uuendatavate keskkonnaindikaatorite raamistiku väljatöötamise aluseks Euroopa Liidu Keskkonnategevuskava valdkonnad, mis on võetud aluseks ka Eesti Keskkonnastrateegia koostamisel. Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Nendeks on: • Kliimamuutuste leevendamine ja õhukvaliteet (sh osoonikihi õhenemine) • Maastikud ja bioloogiline mitmekesisus • Loodusvarad (sh vesi, mets, maavarad, kalastik, ulukid, muld/pinnas) ja jäätmed • Inimese tervis ja elukvaliteet Samas on neid soovitatud juba mõnevõrra korrigeerida – hiljuti toimus esimene koosolek partnerasutustega – ja küllap korrigeeritakse veelgi.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Esialgsed keskkonnaindikaatoritele seatavad tingimused on järgmised (1): •näitajad peavad olema mõõdetavad, korratavad (järjepidevad), aja- ja ruumikohased (võimaldama üldistust Eesti tasemel); •metoodiliselt läbimõeldud (teaduslikult põhjendatud), üheselt mõistetavad; Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Esialgsed keskkonnaindikaatoritele seatavad tingimused on järgmised (2): •lähtuma kättesaadavatest andmetest (va juhul, kui asjakohaste andmete kogumine on reaalselt teostatav ja vajalik, kuid hetkel neid andmeid ei koguta); •vastama Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnapoliitika suundumustele ning eesmärkidele, võimaldades jälgida trende ning hinnata seatud eesmärkide täitmist .

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Väljatöötatavad indikaatorid peaks vastama järgmistele küsimustele: • Mis toimub, milline on seisund?

• Miks toimub?

• Mis mõjud sellega kaasnevad?

• Millised meetmed on kasutusele võetud?

• Kas sellest on kasu?

Need on üsna sarnased DPSIR indikaatorite süsteemile, samas pole DPSIR indikaatorite korrastamisel võetud ainuvõimalikuks lähenemisviisiks.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Keskkonnaindikaatorid ja seire Eesti riikliku keskkonnaseire andmed on oma iseloomult eelkõige seisundiandmed. Praegused keskkonnaindikaatorid sisaldavad näitajaid, mille andmed pärinevad meteoroloogilisest seirest, välisõhu seirest, siseveekogude seirest, mereseirest, elurikkuse seirest ja metsaseirest Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso

Seisundiandmed on väga olulised, kuid et keskkonnaindikaator peab näitama seoseid keskkonnaseisundi ja keskkonda mõjutavate tegurite vahel, siis lisaks keskkonnaseisundi andmetele on vaja veel terve hulk muid andmeid, mida kogutakse teistele alustel, sageli ka hoopis teistes asutustes ja teistes haldusalades. See eeldab andmehalduse täpset korrastamist, et tagada keskkonnaindikaatorite järjepidevus.

Sündmus: Seirefoorum 2012 Kuupäev: 08.11.2012

Ettekande autor: Kait Antso